Eestimaaehituse juhendaja Mikk Luht ja sisearhitektuuri tudengid Anni Truu, Mari Uibo ja Viktoria Ugur tööhoos. Foto: Piret-Liis Carson.
Sel kevadel keskendub EKA sisearhitektuuri magistriõppe esimese aasta erialastuudio ökoloogilistele ehitusmaterjalidele.
Juhendajate Roland Reemaa ja Hannah Segerkrantzi juhtimisel võetakse vaatluse alla (sise)arhitektuur antropotseeni ajastul ning õpitakse omal käel tundma ehitusvaldkonnas igapäevaselt kasutatavaid materjale, nende materjalide päritolu ja keskkondi, kust neid hangitakse, töödeldakse ja kasutatakse. Vastukaaluks ekstraktivismile (selle terminiga tähistatakse laiamahulist toorainete ja looduslike materjalide kaevandamist, et see minimaalse töötlemise järel eksportida või muul viisil kapitaliseerida) püütakse kursuse raames leida kohalikke alternatiive ning arutleda nende võimaluste rakendatavuse üle arhitektuuri- ja disainipraktikas.
Läbi semestri vältav aine toimub neljas faasis, kus iga plokk on üles ehitatud eraldiseisva töötoana, mille fookuses on vastavalt materjali-, objekti-, konteksti- ja ruumitasand.
Esimese töötoa raames külastasid tudengid 5.–8. märtsini koos juhendajatega Mooste mõisakompleksis asuvat ökoloogilise ehituse kompetentsikeskust Eestimaaehitus. Eestimaaehitus nõustab ja ühendab ökoloogilise ehituse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, ettevõtteid ja eraisikuid ning on oma liikmetele katuseorganisatsiooniks kohalikes ja rahvusvahelistes projektides. Eestimaaehitus pakub laiapõhjalist koolitusteenust, propageerib traditsioonilisi ja modernseid lahendusi energiatõhusa ehituse ning looduslike ehitusmaterjalide valdkonnas, initsieerib rahvusvahelist koostööd ning koostööd teadusasutuste ja ettevõtete vahel. 2020.a. avas Eestimaaehitus Mooste Mõisa renoveeritud tall-tõllakuuris ökoloogilise ehituse koolitus-, tootearendus- ja kompetentsikeskuse.
Esimesel päeval räägiti tudengitele organisatsiooni tegevusest, hoone renoveerimise ja sellele eelnenud ettevalmistuste protsessidest. Põhjaliku hoone tuuri käigus tutvustati erinevaid kasutatud ehituslikke ja viimistluslahendusi ning käimasolevaid teadus- ja uurimustöid.
Teine päev oli pühendatud materjalide tundmaõppimisele. Savi, lubi ja looduslikud kiud – materjalid, mida inimkond on kasutanud ehituseks ja viimistluseks juba üle 10 000 aasta ning just nende materjalide kasutusele on ka Eestimaaehitus peamiselt keskendunud. Kandekonstruktsioonid, soojustusmaterjalid, plokid, mördid, krohvid, pahtlid ja värvid – tudengid said praktilise ülevaate läbi põnevate katsete ja käelise tegevuse, milliseid võimalusi pakuvad savi, lubi ning looduslikud kiud traditsioonilises ja kaasaegses ehitus- ning viimistlusmaailmas.
Kolmanda päeva peateemaks oli „Savi kui arhitekti tööriist“. Savi on suurepärane modelleerimismaterjal, mille abil luua kolmemõõtmelisi makette ja taieseid. Savi saab lõpmatuseni taaskasutada ning lisaks on sellega töötamine väga teraapiline tegevus. Kontakt materjaliga, materjalitunnetus ning käeline tegevus on olulised tegurid loovuse ja planeerimise arendamisel.
Tudengid said võimaluse ise valmistada oma modelleerimissegusid ning luua makette, kasutades ka teisi looduslikke materjale. Sama savimaterjali taaskasutati mitmes erinevas ülesandes, transformeerides seda vastavalt eesmärgile – toormaterjalist maketiks, maketist vitspunutise täiteseguks ja täitesegust toortelliseks. Lisaks toimus loeng teemal „Kaasaegne ökoloogiline ehitus ja viimistlus“. Et inspireerida tudengeid ise rohkem kasutama ning soovitama ka oma klientidele kasutaja- ja keskkonnasõbralikke lahendusi, tehti väikese ülevaade sellest, kuidas kasutatakse looduslikke ehitusmaterjale täna ja tulevikus, meil ning mujal.
Neljandal päeval said tudengid ülesandeks disainida ja valmistada Eestimaaehitus hoone fuajeesse diivanilaud ning lillepostament, kasutades selleks tambitud savipinnase ehk tampsavi tehnoloogiat. Tudengite ühistööna valmis ratastel, ümmargusest vineerplaadist alusel, tampsavist silindrilise jalaga laud, millele segu kuivades lisatakse vineerist ümmargune lauplaat. Lauplaadi keskel on 20 cm diameetriga ava, millest tampsavi ulatub lauaplaadi tasapinnani. Lisaks valmistasid tudengid silindrilise, osaliselt süvistatud, tampsavist lillepostamendi.
Loengute, arutelude ja praktiliste ülesannete kõrvaltegevusena said tudengid Moostes veedetud päevade jooksul luua ka oma elu esimesed dorodangod. Dorodango on Jaapani kultuurist pärinev kunsti- ja mediteerimisvorm, mille käigus savipinnasest vormitakse pall, mis viimistletakse vastavalt soovile tekstuurseks või poleeritakse kõrgläikeliseks, kasutatakse selleks peeneks jahvatatud savipulbreid.
Esmane tagasiside osalenutelt oli väga emotsionaalne ja positiivne ning ka Eesti Kunstiakadeemia ning Eestimaaehitus on huvitatud pikaajalisest koostööst, et valmistada ette uusi põlvkondi keskkonnateadlikumaid (sise)arhitekte.
Tudengeid juhendasid Eestimaaehituse liikmed ja koolitajad:
Mikk Luht (Eestimaaehituse asutaja- ja juhatuse liige), Malvo Tominga (Wanawiisi ehitus OÜ) ja Sven Aluste (Loodusehituse akadeemia). Osalesid magistritudengid Simon Baguette, Piret-Liis Carson, Päär-Joonap Keedus, Ann-Katriin Kelder, Krete Tarkmees, Anni Truu, Laura Maria Tõru, Viktoria Ugur, Mari Uibo ja Eliisabet Valmas-Romanov.
Kursust toetab Eesti Kultuurkapital.
Täname Mooste Mõisa Linakoja külalistemaja ning Mooste põhikooli kokatädi Kristelit.
Piret-Liis Carsoni fotod töötoast Facebookis.