Foto: Elo Vahtrik
14.07.2023
Algusaeg:
18:00
Lõpp k.p.:
10.08.2023
„Kive pehmeks rääkida”
Sophia Hallmann, Loora Kaubi, Mattias Veller, Oliver Wellmann
15.07–10.08.2023
Avamine 14.07 kell 18.00
Olete oodatud näituse „Kive pehmeks rääkida” avamisele 14. Juulil kell 18.00 EKA Galeriis! Sissepääs näitusele on Kotzebue tn kaudu.
Kujund „kive pehmeks rääkida” viitab, et inimene on suuteline mõjutama või manipuleerima ka kõige kõvemaid ja kangekaelsemaid esemeid, sarnaselt sõnade võimele viia emotsionaalse läbimurde või muutuseni.
Kunstnikud leidsid ühise keele tegeledes sellega, mis on neist endist suurem: olgu selleks nähtused, mis ulatuvad ajas kaugele tagasi või need, mis eksisteerivad kollektiivses teadvuses. Kive võib näha kui tänaseni kestvate vanade ideede kehastusi. Mõned neist on unustuste hõlma langenud, teised seisavad ikka veel nagu monumendid. Paljud neist sooviksime oma õlgadelt heita, aga tihti on nad selleks liiga rasked. Maailmavaatelised süsteemid on õppinud muutustele vastu panema, sünnitades oma pooldajate peades väärkujutlusi.
Sophia Hallmann’i teoses on suhkur muudetud klaasi meenutavateks okasteks. Installatsioonis “Hüperstiimulid” kõrvutab ta materjali haprust ja magusust okaste ohtliku teravusega. Need vastandlikud omadused koonduvad magusa valu mõisteks. Teos äratab lisaks nägemisele ka maitse- ja kompimismeeled ning osutab naudingu ja ebamugavuse keerukale suhtele. Isomaltsuhkur on muundatud näiliselt luksuslikuks klaasjaks esemeks. Kuna nii oksad kui suhkur on orgaanilised, siis ükskord nad lagunevad ja purustavad luksuse loodud illusiooni igavesest turvalisusest.
Veenmine on reaalsuse kujundamise tööriist. Seda saab kasutada, et luua kujutelma ohutusest, millega kaasneb vaid petlik rahulolu. Loora Kaubi teos käsitleb seda, kuidas patriarhaalse süsteemi võimutsemine väljendub vägivaldse arhitektuuri kaudu. Kaubi etendab väändunud, sillapositsioonis vaataja poole kõndivat keha, mis viitab rõhumisele allumisest tingitud vaimsele kahjule. “Käsi ja meel järgivad kurja teed” loob pinnase, et mõtiskleda ebamugavuse ja vaenulikkuse üle koreograafia ning esemete abil. Kas välismaailm on see, mille eest end kaitsma peab, või peab kaitsma välist ka enda sisemaailma eest? Piirdeaed on materiaalne kehastus hirmust, mida tunnevad kõik, kes ei seisa turvaliselt võimuhierarhia tipus.
Neile, keda muidu kuulda ei võeta, võivad hääle anda lood. Loovestjat julgustatakse end kuuldavaks tegema ning tal on võimalus väljendada oma tõlgendusi näiliselt objektiivsetena. Oliver Wellmann’i looming tiirleb ümber müütiliste traditsioonide uurides neis peituvaid vastuolusid. Teos “Raunen (Põlengud)” pärineb käimasolevast performance’ite seeriast “Raunen” (saksa k. ‘tõe sosistamine’), kus sünged maapiirkondadest inspireeritud maailmad segunevad autofiktiivsete elementidega. Hein süttib sageli iseenesest ja tekitab suuri tulekahjusid.
Veel üks suur lugu on müütiline rahvusnarratiiv, mis kõrgub kaljuna indiviidi kohal. Mattias Veller väljendab oma rahulolematust, et peab seda koos kõigi selle vasturääkivustega aktsepteerima. Üksinda on ta võimetu jäika rahvusmüüti pehmeks rääkima, seega otsustab ta rollid ümber pöörata. Installatsioonis “Eesel Eestis” näitab ta, millistel absurdsetel viisidel kollektiivset identiteeti kujundatakse. Teda huvitab, kuidas uskumine töötab ja kuidas kergeusklikke ninapidi vedada.
Teoseid näitusel “Kive pehmeks rääkida” võib vaadelda kui kunstnike tõlgendusi nende endi ja suurte väliste jõudude vahel valitsevatest pingetest. Olgu tegu nõustumise, talumise, protesti või domineerimisega – kõigis teostes ilmneb mingisugune veenmise element. Selle tõhusust ei saa aga kunagi ette teada.
Sophia Hallmann (s. 1995) elab ja töötab Berliinis, ta õpib Berliini Kunstiülikoolis skulptuuri ja installatsiooni. Tema tööde keskmes on erinevad vormi võtmise tehnikad ja valu valamise protsessid, kus mängib tähtsat rolli kunstilise objekti ja materjali vaheline seos. Sageli kutsuvad tema teosed esile pingestatust inimkeha suhtes, tulenevalt kasutatud või kujutatud esemete omadustest. Eesti Kunstiakadeemias veedetud Erasmus vahetusõpingutel osales Sophia Hallmann EKA Noore Skulptori Preemianäitusel 2023 ja võitis seal 3. koha. Lisaks on ta osalenud mitmetel grupinäitustel Berliinis ja pälvinud Tutsek Foundation Glass Class-i stipendiumi.
Oliver Wellmann (s. 1991) on Saksamaalt pärit kunstnik, kes elab ja töötab Berliinis. Wellmann õpib hetkel Berliinis UdK Vabade Kunstide Teaduskonnas, osakonnas Performance/Skulptuur. Tema kunstipraktika seob omavahel sisemisi allikaid välimistega või nendega, mis on mahajäetud. Tema tööde kujundid ringlevad selgelt maapiirkondade, folkloorsete traditsioonide ja vaimse võimestatuse, näiteks nõiduse ümber. Oliveri kunstiline uurimustöö nõiakunsti kohta kaasaegses kontekstis tõstatab küsimusi ühiskonnas, mis januneb tähenduse ja vaimsuse järele, kuid kus need mõlemad samaaegselt ka kaduvate nähtuste alla liigituvad.
Loora Kaubi (s. 1998) on Tallinnas töötav kunstnik. Ta on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia Vabade kunstide teaduskonnas. Ta on end täiendanud Viini Kunstiakadeemias ja Mexico City’s Casa Lü residentuuris. Kaubi praktika keerleb ümber (naise) keha ja sellesse puutuvate ühiskondlike ja sotsiaalsete suhete. Ekseldes päris ja väljamõeldu vahealal, keskendub ta oma töödes kõhedusttekitavatele, intensiivsetele tundmustele, mida stseeniloome kaudu etendada. Kaubi on pälvinud Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu Nädalapreemia ja 2023 aasta jaanuaris toimus tema isikunäitus “Inimene ei näe kunagi unes päikest” Uus Rada galeriis. Lisaks on Kaubi osalenud näituste ja performance’itega Tallinnas, Narvas, Haapsalus, Valgas, Viinis ning Mexico Citys.
Mattias Velleri (s. 1998) kunstipraktikas on läbivad teemad füüsiline töö ning inimese ja materjali suhted. Otsuste tegemisel on ta minimalistlik ja materjalis täpne, tihti kasutades aeganõudvaid käsitöölisi tehnikaid. Hetkel huvitub ta enim kollektiivsest teadvusest ja ajaloost. Teda on autasustatud Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu Nädalapreemiaga. Velleri tööd on olnud grupiprojektides ARS projektiruumis ja Uus Rada Galeriis (2023), EKA galeriis (2022) ja paarisnäitusel Lõputu elu galeriis (2021).
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, UdK Berlin, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis
Täname: Ulvar Kaubi, Saara Liis Jõerand, Elss Raidmets, Patrick Zavadskis, Mirje Veller, Riina Veller, Karl Linnasmägi (OÜ NovaElement), Valge Kuup OÜ
