Andrea Wollensak
Andrea Wollensak
Fulbright Scholar
EKA: Külalisõppejõud disainiteaduskonnas, sügisemester 2023
Andrea Wollensak on Connecticuti osariigis Mysticus elav disainer ja koolitaja ning Connecticuti kolledži kunstiprofessor. Tema töö uurib sotsiaalse mõju kujundamist kohapõhiste avalike narratiivide ja kohaspetsiifiliste kodanikuosaluse installatsioonide kaudu. Tema tööd on toetanud auhinnad ja stipendiumid, sealhulgas Rockefelleri fond, rahvusvaheline kunstnike stuudioprogramm Rootsis ja riiklik teadusfond.
- Milliste projektidega te praegu tegelete?
Sügissemestril õpetasin koos Taavi Aheriga BA Service Designi kursusel, kus töötasime koos Eesti Rahvusraamatukoguga teenuseinnovatsiooni alal valitud kasutajagruppidega.
Õpetasin koos Tanel Kärpiga ka IxD.ma sotsiaalse innovatsiooni kursusel, kus tegime koostööd Eesti Pagulasabiga (ERC) ja keskendusime noorte Ukraina sõjapõgenike Eestisse integreerumise toetamisele.
Meeskonnas õpetamine oli suurepärane kogemus ja mulle avaldas mõlema kursuse üliõpilaste uurimistöö, arendustöö ja uuenduslike lahenduste tase väga muljet! Lisaks nendele kursustele nõustasin magistrante nende kraadiõppeprojektides IxD.ma programmis. Mul oli õnn suhelda ka uute EKA sotsiaalse disaini magistrantidega, kellele pidasin loengu loovusest.
Töötan oma Fulbrighti uurimistööga “Creative Integration Strategies: Strengthening Community Through Digital Storytelling”, mis on seotud EKA sotsiaalse innovatsiooni magistrikursuse õppe- ja uurimistööga. Selle uurimistöö põhjal olen loonud sotsiaalse disaini projekti „Mapping Your Journey to School”, mis kaasab Vabaduse Kooli, Tõnismäe Riigigümnaasiumi ja Ukraina Kultuurikeskuse kohalikke gümnaasiumiõpilasi loovkirjutamise töötubadesse.
Üliõpilaste kirjutamine on visualiseeritud generatiivses videos, mis on koostatud ukraina, eesti ja inglise keeles. Videot saab vaadata projekti kodulehelt ja see jõuab kevadsemestril eetrisse gümnaasiumides.
Teema “kaardistamine” julgustab õpilasi keskenduma luule kaudu oma füüsilisele asukohale ja liikumisele kodust kooli. Projekti eesmärk on viia õpilased kokku loovkirjutamise töötubade kaudu ühises ja väljendusrikkas protsessis, mis leiab ühisosa ja julgustab tugevamat kogukonda. Minu jaoks on loovkirjutamine viis julgustada noori oma kogemusi läbimõeldult ja destilleeritud jälgima ja nende üle mõtisklema. Olen avastanud, et luule aitab noortel ideedega ühendust luua ning annab protsessi arusaamise süvendamiseks ja empaatiavõime arendamiseks.
ERC ja Vabaduse Kooli loovkirjutamise töötubade läbiviijatele olen koos luuletaja ja tõlkija Katja Novakiga koostanud tööriistakomplekti, mis tutvustab 14 kirjutamisjuhist. Üks vihjetest kutsub õpilasi üles kirjutama eestikeelset haikuluuletust, mille silbereegel on 4/6/4 traditsioonilise 5/7/5 asemel.
Kohtusin ka Eesti luuletaja Doris Karevaga ja tegime koostööd ühe tema luuletuse video tegemisel. Ta tõesti inspireeris mind projekti poeetilisi suundi edasi arendama.
- Millised on teised projektid, millega olete töötanud ja mis annavad meile teie huvidest aimu?
Minu uurimistöö keskendub sotsiaalsele disainile ja kohapõhisele jutuvestmisele, kus ma kasutan koostööd ja uuenduslikke digitaalseid tööriistu, et võimendada kogukonna hääli jagatud ruumis.
Lisaks kohalike kogukondadega töötamisele teen sageli koostööd luuletajate, teadlaste ja programmeerijatega. Aastal 2022 oli mul aastane kunstnike residentuuriresidents Anchorage’i muuseumis Alaskal, kus tegin koostööd kahe Alaska poeedi Jen Steveri ja Erin Hollowelliga sotsiaalse disaini projektis Water Stories: Visual Poetics and Collective Voices:
See projekt julgustas kogukonda hõlbustama ja tõi noored kokku, et jagada, mida vesi nende jaoks tähendab. Töö hõlmas igal õhtul muuseumi esiküljele projitseeritud videoinstallatsiooni, reaalajas luulelugemist koos helireaktiivse videoga ning OutNorthi raadios edastatavat digitaalset helikompositsiooni, mis on saadaval SoundCloud.
Olen kunstiprofessor Connecticuti kolledžis, kus õpetan laia valikut disainikursusi, kus õpilased loovad koostööd kohalike kogukonna partneritega. Olen ka kaastöötaja Ammermani kunsti- ja tehnoloogiakeskuses Connecticuti kolledžis, kus olin aastatel 2014–2020 keskuse direktor.
Väljaspool kolledžit olen ma Digital Media Connecticuti nõuandvas kogus, mis on kõrgkoolide koostöö, mis on pühendunud üliõpilaste toetamisele disaini ja digitaalse meedia vallas, ning Winterhouse House Institute’i nõuandekogu, riikliku disainiõpetajate kogukonna liige. pühendunud disainihariduse tipptaseme edendamisele sotsiaalse mõju saavutamiseks.
- Sul on Fulbrightiga tegelemisel valida paljude riikide vahel, miks otsustasid Eestisse tulla?
See on seotud Põhjamaadega, kuid omab oma identiteeti osana Balti riikidest. Otsisin head kohta, kus rakendada Ukraina pagulasi toetavaid sotsiaalse disaini strateegiaid, ning mulle avaldas muljet Eesti keerukas vabaühenduste infrastruktuur ning eelkõige võime teha koostööd ERC ja Ukraina kultuurikeskusega ning nende programmide tugevus.
- Mis on sind Eesti juures üllatanud?
Olin üllatunud, kui lihtne oli inimestega ühendust saada ja oma uurimisprojekti alustada. Võib-olla on asi soojuses ja vastutulelikus suhtumises ning ka selles, et Eesti on väike ja ühendatud riik. Mind inspireerisid inimesed, kellega Eestis kohtusin ja kellega koos töötasin. Mind hämmastas see, kui hästi annab Eesti luule edasi riigi omadusi, eriti Doris Kareva luuletused, kus „heli, tähendus ja vaikus kattuvad ja suhestuvad niivõrd, et terved luuletused mõjuvad teemanditaoliselt”.
Sain vaadelda Eestit läbi selle objektiivi, milles maastik, muutuv valgus ja eesti kultuuri loominguline väljendus kõik koos mõjuvad.
Kontakt e-mail: ajwol@conncoll.edu
FULBRIGHT PROJECT:
MappingVideosquare.jpg
