Foto: Simone Solondz
“Hoolimata foto- ja pilditehnoloogia pidevalt muutuvatest vormidest on animatsioon alati olnud staatiliste piltide kasutamine elu illusiooni loomiseks,” ütleb filmi/animatsiooni/video õppejõud Bryan Parcival.
Eksperimentaalne filmitegija ja multimeediakunstnik teeb sel semestril koostööd külalise Fulbrighti stipendiaadi ja Eesti filmitegija Ülo Pikkoviga, et õpetada uut kursust nimega Animating Memento Mori. Kursus julgustab õpilasi uurima vastuolusid ja pingeid staasi, liikumise ja liikumise illusiooni ideede vahel väljaspool traditsioonilist stuudiokeskkonda.
Animatsiooniõpingud algasid CalArtsis 1970ndatel ja 80ndatel varalahkunud filmitegija Jules Engeli juhtimisel. Paljude noorte animaatorite hulgas, keda ta juhendas, olid kauaaegsed RISD-i koolitajad Amy Kravitz ja Steven Subotnick. “See on üks põhjusi, miks ma tulin RISD-i,” ütleb Pikkov, “et õppida allikast – kohast, kus Engeli pärand elab.”
Pikkov ja Parcival on mõlemad spetsialiseerunud teatud tüüpi animatsioonile, mida nimetatakse “piksilatsiooniks” – reaalajas tegutsevale tehnikale, kus objekte või inimesi poseeritakse, pildistatakse, liigutatakse ja pildistatakse korduvalt, luues kaadri haaval animatsiooni. Parcival kirjeldab animatsioonides kasutatavate objektide otsimise protsessi kui “wyrd walking”. See pole jalutuskäik, vaid otsimine,” lisab ta. “Mitte sihtkoht, vaid teekond. Mitte vaatlus, vaid osalemine, koostöö koha ja ajaga.
Ülalpool korraldavad õpilased leitud keraamikakilde kavandatava koostöö piksilatsiooni jaoks; allpool vaatab külas Fulbrighti õpetlane ja koolitaja Ülo Pikkov (keskel), kuidas õpilased eMotimo seadet üles panevad.
Päikesepaistelisel märtsikuu pärastlõunal sõidab klass Scituate’i, RI maakohta, et jalutada looduslikus keskkonnas. Varustatud nutitelefonide, kõrgtehnoloogiliste kaamerate ja objektiividega ning eMotimo programmeeritava kaamerarajaga, mis pakub kindlat alternatiivi käeshoitavale kaameratööle, otsivad nad metsa nii individuaalselt kui ka meeskondades, otsides sisukaid objekte, mida oma lühikestesse osadesse lisada. “Selles harjutuses palume neil võtta omaks aja peatamatu edenemine ja asuda järk-järgult jälgitavatesse lõikudesse, kujutistesse ja hetkedesse,” selgitab õppejõudude meeskond.
Jack Bryant 24 FAV kasutab 1960. aastate Bolexi 16-mm kaamerat koos tipptasemel eMotimo seadmega. “See on selline eksperiment, mida näete ainult RISD-is, ” märgib Parcival naerdes. See on sama kaamera, mida Bryant kasutab oma lõputöö filmi loomisel ja mida Parcival sageli oma praktikas kasutab.
Tema ja Pikkov vaatavad, kuidas õpilased võtteid ette valmistavad. “Lõke näeks suure kontrastsusega filmil väga lahe välja,” pakub Parcival, “kui te seda aegluubis jälgiksite.”
Üleval kaader Pikkovi 2021. aasta filmist “Til We Meet Again”, mille tegevus toimub Eesti pisikesel Ruhnu saarel; allpool on kaader Ian Kelewae ja Silvy Zhou teosest Wood Accents, teos, mis elavdab loodust elavate, psühhedeelsete piltide ja muusikaga.
Teisel pool kiiresti liikuvat voolu on Ian Kelewae 25 FAV ja Silvy Zhou 25 FAV avastanud purunenud keraamika killud, mida nad järjestavad ja ümber paigutavad, et luua maagiline tantsiv keraamika piksilatsioon. Allavoolu uurib vanem Z Juhn 24 FAV betoonpingil kasvavat erkrohelist samblalaiku. “Ma pole veel kindel, kuidas ma seda kasutama hakkan,” ütlevad nad, “aga mulle lihtsalt meeldib see intensiivne värv.”
Kui õpilased oma stuudiosse naasevad, kasutavad nad kogutud märkmeid, visandeid ja pilte lühikeste liikumismeedia tükkide loomiseks. Ülesande eesmärk on kaasata koha vaim animatsioonitehnikate abil, mis näitavad nende ainulaadset nägemust looduskeskkonnast.
“Traditsiooniliselt seisneb stop-motion animatsioon juhtimine,” ütleb osakonnajuhataja Max Porter 03 FAV. “Kuid see klass tervitab väljaspool stuudiopiire töötamise ettearvamatust ja lükkab õpilased nende mugavustsoonidest kaugemale. Klass kinnitab, et selleks, et midagi ellu äratada, peab olema osa maailmast.
Simone Solondz
1. aprill 2024