Foto: Eesti Nahakunstnike Liit
9. III 1932–9. IV 2024
Lahkunud on nahakunstnik ja õppejõud, Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Nahakunstnike Liidu ja Eesti Köitekunstnike Ühenduse auliige ja Eesti Köitekunstnike Ühenduse asutajaliige Naima Suude.
Naima Suude sündis 9. märtsil 1932. aastal Virumaal. Ta õppis aastatel 1951–1957 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis nahkehistööd. Aastatel 1961–1966 töötas Suude Kunstikombinaadi ARS nahaateljees ja aastast 1966 kuni 2008 ERKI nahkehistöö (hiljem Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti) osakonnas meistrina ja töökoja juhatajana.
Naima Suude alustas aktiivset näitustegevust 1965. aastal. Lisaks iga-aastastele esinemistele Eestis on tema loomingut eksponeeritud Leedus, Gruusias, Venemaal, Ukrainas, Lätis, Leedus, Taanis, Armeenias, Kasasthanis, Ungaris, Poolas, Belgias, Tšehhoslovakkias, Rumeenias, Soomes, Rootsis, Šveitsis, Prantsusmaal ja Itaalias. Pika ja aktiivse elu jooksul korraldas ta mitmeid isiknäitusi, stažeeris 1974. aastal Leipzigi graafika ja raamatukunsti kõrgema kooli köitekojas ning avaldas koos Silvi Kaldaga õpiku „Raamatuköitmine”. Aastatel 1992–2024 osales ta järjepidevalt enamikel olulistel köitenäitustel Eestis, sealhulgas kõigil rahvusvahelistel Scripta manenti köitekunstinäitustel.
Naima Suude oli Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Nahakunstnike Liidu ja Eesti Köitekunstnike Ühenduse auliige ja Valgetähe V klassi ordeni kavaler. Tema töid on Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Võru Koduloomuuseumi ja A.-H. Tammsaare Majamuuseumi kogudes, samuti mitmetes erakogudes. Naima Suude jätkas tööd vankumatult elu lõpuni, tema viimane esinemine näitusel „Sinine ja must ja valge” Viimsi raamatukogus jäi 2024. aastasse.
Naima Suude tähendus ja tähtsus meie nahakunstnike mitme põlvkonna õpetamisel on korvamatu. 42 aastat eriala osakonnas (ja kõige viimase ajani telefonikõne kaugusel) – oli ta meie jaoks alati olemas – sõbralik, lihtne, pretensioonitu, kuuludes justkui pigem üliõpilastele kui õppejõududele, nii näis meile tudengipõlves. Ent kes temaga koos õpetaja või õppejõuna töötas, tundis just niisamuti – Naima oli läbi kõigi valitsemisaegade nahakateedri peamine tugipunkt, rahustav ja tasakaalustav kese. Ta ei pahandanud kunagi, ta aitas alati. Temas polnud kõrkuse raasugi. Ja ta teadis ja oskas kõike, mida üks tudeng võis teada või teha tahta. Ta tegutses justkui mingil õilsamal tasapinnal, sekkumata pingetesse, tähtisolemistesse, solvumistesse, ülekoormusse või stressi. Ilma tema abita oleks jäänud kaantesse panemata nii mõnigi raamat ja kuivatamata nii mõnigi pisar. Ning oma nahakunstiloominguga üllatas ta meid ikka ja jälle – värske värvilahendus või kompositsiooniline kompvek, tehnilisest täiuslikkusest rääkimata.
Tagasihoidliku muhedusega valmis uueks näituseks ikka töö ka Naimalt. Naeratav, sirgeselgne ja selgemeelne oli ta ka kuu aja eest oma 92. sünnipäeval kolleegidest külalisi kostitades. Lõpuni köitmata jäi näitusetööks Viivi Luige „Jõhker tähistaevas”.
Meie kurbus Naima Suudega jumalaga jättes on sügav ja ühendav.
Sügav kaastunne sõpradele ja lähedastele!
Naima Suude ärasaatmine toimub Pärnamäe krematooriumi suures saalis neljapäeval, 18. aprillil kell 15.30.
Lilli, pärgi ja kimpe palume mitte tuua.
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Nahakunstnike Liit
Eesti Köitekunstnike Ühendus
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Eesti Kultuuriministeerium