14. juunil ilmus disainiajakirja Leida uus number „Hoole järel hool“, mis käsitleb läbi eri praktikate ja perspektiivide hoolt ning selle pakkumise viise.
„Hoole järel hooles“ küsitakse, kuidas saaks disainer paremini hoolida ja milliseid vahendeid selleks pakkuda, et ka kõik ülejäänud saaksid hoolt iseenda või teiste hüvanguks rakendada. Hool ei ole midagi, mille võiks jätta tähelepanuta. Hoolt ei saa jätta hooleta. Hoole jaoks tuleb luua võimalusi, mida Leida number teha ka soovib.
„Väsitavat ja stressirikast hooletööd standardiseeritakse ja automatiseeritakse, misläbi muutub see üha rohkem teiste inimeste ja tehnoloogia ülesandeks,“ kirjutab Leida peatoimetaja Taavi Hallimäe. „Me muudame hooletöö efektiivsemaks, turvalisemaks ja mugavamaks nii hoole vastuvõtjale kui ka selle teostajale. Kuid mis juhtub selle käigus kaastundega? Me libiseme liiga kiiresti üle asjaolust, et masinad pole selleks võimelised ja ka inimesed kipuvad kaastunde kuhjumisel sellest väsima. Tehnoloogia ja hooletöö ühiskondlik ümberjagamine võivad küll vähendada hooletööga seotud ebamugavusi, kuid hoolt ennast need veel ei kindlusta. Hool vajab tähelepanu, sest kui hool muutub passiivseks ja endastmõistetavaks, vajub see laiali.“
Numbri „Hoole järel hool“ avab Ave Metsa intervjuu tänapäeva ühe mõjukaima tehnikafilosoofi Robert Rosenbergeriga, kes tutvustab postfenomenoloogiat kui filosoofilist mõttevoolu, mis mõtestab inimese ja tehnoloogia suhet. Kunstnik Hsuan-Hsiu Hung ja disainer-uurija Kristi Kuusk käsitlevad multisensoorsete esemete võimet pakkuda kehalist hoolitsust ning küsivad, kuidas võiks puudutus suurendada meie eneseteadlikkust. Kui kunstnik Laura Põld rõhutab oma artiklis, et tööajast enam peaksime pöörama tähelepanu (enese)hooleks vajaminevale ajale, siis kunstnik Tõnis Jürgens näitab, kuidas enesehooletööstus on üha suurema tähelepanelikkusega hakanud jälgima meie und. Disainer Jaana Päeva viib meid ajalukku ja tuletab meelde, et kunagiste tehnikate taasleiutamine tänapäevaste vahenditega sisaldab seni varjatud potentsiaali. Disainiajaloolane Liza Sedler arutleb, kuidas köögidisain on viimase rohkem kui saja aasta jooksul muutunud ning millisel viisil peegeldub see naise ühiskondliku kuvandi teisenemises. Graafilise disaineri Carlo Canúni visuaalessee tõstatab küsimuse, kuidas tuleks kvääriajalugu kirjutada ja lugeda ning milline roll selles on meie isiklikel kogemustel ja kinnismõtetel. Disainer-uurijad Julia Valle-Noronha, Marta Konovalov ja Elina Määttänen tutvustavad rõivaste parandamise ja taaskasutusega seotud hoolepraktikaid, mis liiguvad edasi pesumasina õrna pesu programmi kitsastest raamidest. Taidestuudiumi magistrant Hannah Segerkrantz toob kokku ökoloogia ja feminismi ning uurib seoseid looduse eest hoolitsemise ja naiste kui hooldajate vahel. „Hoole järel hoole“ lõpetab disainer Daniel Kotsjuba modereeritud vestlusring PERHi kestliku arengu teenistuse juhataja Priit Tohvri ja disainer Ruth-Helene Melioranskiga. Vestlusring vaatab tagasi Eesti tervishoius viimastel aastatel rakendatud disainipraktikatele ning arutleb uute koostööprojektide ja tulevikueesmärkide üle.
Leida graafilised disainerid on Oliver Long ja Alexandra Margetic, veebiarendaja on Alejandro Bellón Ample. „Hoole järel hoole“ visuaali autor on Hanafi Gazali.
Leida on kaks korda aastas ilmuv veebiajakiri. Leida asutaja on EKA disainiteaduskond, ajakirja väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, EKA teadusfond ja EKA disainiteaduskond.