Foto: Evert Palmets
Rahandusministeeriumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Panga koostöös toimusid riigieelarve juhtimislaua taibutalgud, mille raames valmis EKA disainitudengite poolt neli uut juhtimislaua prototüüpi.
Riigieelarve juhtimislaud on veebipõhine tööriist, mille abil saab kasutaja ülevaate riigieelarvest talle huvipakkuvatel teemadel ja teda huvitavas detailsuses. Prototüüpideni jõuti, uurides erinevate kasutajate tagasisidet ja kasutades infodisaini parimaid praktikaid.
Rahandusministeeriumi asekantsleri ja ühtlasi žürii esimehe Sven Kirsipuu sõnutsi tuleb uuenenud juhtimislaud välja septembri lõpus, et nii riigikogu liikmetel kui teistel huvilistel oleks võimalik riigieelarvega seotud infot kergemini leida.
EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski: “Riigieelarve on ülimalt kompleksne ning pidevalt loeme meediastki, kuidas sellest eri osapooled aru ei saa. Juhtimislaud aitab keerulist infot visualiseerides selgitada, lisaks pakkusid tudengid välja huvitavaid interaktiivseid viise, mis aitavad infot oma huvist lähtuvalt sorteerida.”
“EKA tudengite loodud prototüüp näitlikustab suurepäraselt, kuidas on seotud riigi tulemusvaldkonnad, tegevused, asutused, ressursid ja mõõdikud ning võimaldab liikuda üldiselt üksikule neid seoseid hoides.” jätkab ta.
Taibutalgute võitjaks pärjati töö, mis võtab parimal moel arvesse kasutajate tagasiside ning samal ajal on lahendus paindlik, lisamaks uusi teemasid või täiendavat detailsust. Võidutöö autorid Mariann Hendrikson ja Helen Bender rõhutavad, et nad arvestasid Riigikogu liikmete ja ajakirjanike sooviga näha infot valitsemisalade põhiselt. Võidutöö visuaalne lahendus keskendus seoste loomisele. Disainikeeles kasutati uudse lahendusena filtrite süsteemi. Iga kasutaja saab ise valida, millist infot ta omavahel võrrelda soovib, grupeerides andmed veergudesse filtrite kaudu. “Kasutajad, kes soovivad riigieelarve andmeid näha valitsemissalasid pidi, saavadki võimaluse eelseadistatud vaadetes seda teha.”
Žürii hindas tööstus-ja digitootedisaini tudengite võidutöös kõrgelt uut funktsionaalsust. “Süvendatud huviga kasutajad, nagu parlamendisaadikud ja ajakirjanikud, saavad luua teda huvitava infoga graafikuid. Navigeerimiseks on palju viise,” sõnas kursuse juhendaja Gijs Ipres, Belgia infodisiani ekspert LUCA ülikoolist.
Kursuse juhendaja Maarja Mõtus selgitab, et e-lahendusi luues on oluline arvestada kasutajate mõttemudeliga. “Kasutajamugav on selline digitööriist, mis võimaldab kasutajal mõelda ja töötada talle omasel moel.”
Taibutalgutel mentoritena tegutsenud eelarvenõukogu analüütik Lauri Punga ja Eesti panga ökonomist Katri Urke tõid esile kõigi disainitudengite väga häid õpioskusi: “Tudengid orienteerusid riigieelarves ja oskasid meiega vestelda finantskeeles”.
Rahandusministeeriumi analüütiku Miko Tammiku ja teenusedisaineri Jane Jakobsoni hinnangul pakkus üks tiim välja parima idee riigieelarvega seonduvate eelnevate teadmisteta tavakasutaja tarbeks. Valitsemisalad ja tulemusvaldkonnad visualiseeriti teemakaartidena, kasutades disainilahendusena ikoone. Sellise prototüübi esitasid Stella Maris Liiva, Daria Titova, Marianna Zvereva.
Riigikantselei esindaja žüriis, Kristen Maisey, tõi välja Kertu Liisa Lepiku ja Kaisa Uiki töö. “See oli parim lahendus süvateadmistega kasutajale,“ nõustus Eesti panga analüütik Ricardo Vicente.
Lihtsa ja selge infoesitluse ning julge värvikäsitluse poolest tunnustas EKA graafilise disaini professor Ott Kagovere neliku, Anna Elisabeth Remmelga, Riko Smirnovi, Grittel Kastani ja Mark Kokotovi tööd.
Rahandusministeeriumi ja EKA koostöö leiab aset LAETUS programmi kaudu, mis aitab ettevõtjatel luua praktilisi ja uuenduslikke lahendusi. “Meie uksed on avatud avaliku sektori organisatsioonidele ja ettevõtetele, kes soovivad loovaid vaatenurki oma väljakutsetele. ” kutsub koostööle üles disainiteadukonna dekaan Ruth-Helene Melioranski.
Taibutalgutel osalesid EKA graafilise disaini BA, interaktsioonidisaini MA ja tööstus- ja digitootedisaini BA õppekava tudengid ja neid toetas visuaalse kommunikatsiooniga ka EKA kauaaegne õppejõud Kristjan Mändmaa.
Projekti tuumiktiim tänab kaasamõtlejaid Riigikantseleist, eriline tänu Carl-Robert Kaggele ja Kristen Maisey’le.
