Sarja „Etüüde nüüdiskultuurist“ konverents “Tondid, hundid, tõved ja katk. Rehepapp ehk November” ootab ettekandeid 30. septembrini!

Kaader filmist "November" (2017)

Tonte ja hunte täis mets, põõsastes luuravad tõved ja katk, mõis, mis kamandab oma tahtmist mööda. Ja selle keskel ebakindel eluke, mida peab iga päev igasugu vigurite ja trikkide abil juurde varastama… Selline on keskkond, millest võrsub Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp ehk November“ maailm. Kivirähki 2000. aastal ilmunud romaan on kujunenud eesti kirjanduse lugejate seas teoseks, mida saab populaarsuselt võrrelda üldtuntud klassikateostega, nagu „Tõde ja õigus“ või „Kevade“. Romaani on peetud üheks taasiseseisvusaja olulisemaks teoseks, ta müüginumbrid ja raamatukogu laenutuskordade arvud on suured ning rahva sekka on jõudnud kõnekäänd „rehepappi tegema“. Kivirähki rahvusirooniline pilk on ühelt poolt humoorikalt leebe, aga samas armutu. Üksiti loob see romaan kummastava maagilis-naturalistliku ruumi, kus leiavad endale koha nii inimesed kui ka kõiksugu folkloorsed tegelased ja esemed, kes ühtviisi oma eluõiguse eest peavad võitlema.

Et „Rehepapp“ on puudutanud midagi väga olulist eesti lugejates, näitab ka see, et romaan elab uut elu teistes kunstides: sellest on tehtud dramatiseeringuid ja lavastusi (nt Hendrik Toompere Eesti Draamateatris 2001, Priit Pedajas Endlas 2006), valminud on Tauno Aintsi ooper (Vanemuises 2013) ja Rainer Sarneti film „November“ (2017). Romaani põhjal on valminud e-kursus „Kirjandus ekraanil“ ja Veiko Tammjärve graafiline romaan (2021, 2022). See kõik osutab, et romaanis on midagi, mis inspireerib end üle kandma teiste kunstide keelde.

Andrus Kivirähk on tuntud autor ja tema loomingut on päris palju käsitletud. Siinse konverentsi eesmärgiks on eritleda ja tõlgendada „Rehepappi“ kõigis selle esinemisvormides ja teisendustes. Kutsume üles arutlema selle üle, mida „Rehepapp“ endas kätkeb, mis on see miski, mis paneb ikka ja jälle selle materjali poole pöörduma, milline on tema järelelu eri kunstiliikides ning milliseid kihistusi ta on aja jooksul endale juurde korjanud.

Kutsume teid nendel ja muudel „Rehepapiga“ seotud teemadel arutlema 25. novembril 2024 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saali (Harju 1) sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” raames.

Oma nõusolek esineda ja esialgne pealkiri palume saata 30. septembriks 2024. Täpsustatud pealkirja ja lühikesi teese (ca 200 sõna) ootame 28. oktoobriks 2024.

Vastused palume saata ühele allolevast aadressist

Piret Viires piret.viires@tlu.ee

Mari Laaniste mari.laaniste@artun.ee

Neeme Lopp neeme.lopp@artun.ee

Konverentsi korraldavad nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ, uurimisgrant PRG636) ja Eesti Kirjanike Liit.

Jaga sõpradega:

Postitas Annika Tiko
Viimati muudetud