Üheksa küsimusega toovad arhitektuuritudengid välja oma õppimist ja tegemisi EKAs, tõekspidamisi, ning eriala vahest isegi riukalikke nüansse. Oma nägemuse arhitektuuriõpingutele annab Martin Sepp arhitektuuri ja linnaplaneerimise viimaselt kursuselt.
Martin Sepp
arhitektuur ja linnaplaneerimine
- kursus (AL20)
_ _ _ _
1. Miks sind arhitektuur huvitab?
Arhitektuur huvitab mind, sest mind on alati paelunud ruumilised olukorrad, tunded ja suhted, mida ruum tekitab. Samuti arhitektuuris peituv variatiivsus. Olenevalt projektist võib ruumi kaudu minna süvitsi väga erinevate teemadega. Igaüks leiab siit oma, aga samas peab olema ka maailmas toimuvaga kursis, sest iga väike detail või tähelepanek võib kõike muuta. Arhitektuur ongi minu jaoks meie kõigi ümber aset leiduv elu, ruum ja olukorrad ning selle mõtestamine.
Samuti on mulle alati olnud südamelähedane süsteemide loomine ja kasutamine, mille abil saab luua lõputult erinevat ruumi ning geomeetriat.
2. Mis sul hetkel käsil on?
Suve alguses jõudsin tagasi vahetusaastalt Viinist, kus õppisin Angewandte ülikoolis Greg Lynni stuudios. Sain väga teistsuguse perspektiivi arhitektuurist ja selle õpetamisest ning ka hea kogemuse suurlinnas elamisest. Soovitan kõigil vahepeal kuskil väljaspool käia!
Hetkel on käsil magistritöö, kus tegelen sotsiaalse eraldatusega linnas ning kuidas linnaruum selle vastu kas aidata või seda võimendada saab. Uurin seda just Tallinna kontekstis, kus palju mõtestamata ja võõristust tekitavat hoonetevahelist ruumi hetkel pigem probleemi süvendab.
3. Üks valearusaam sinu silmis arhitektuurist?
Üks valearusaam arhitektide kohta, mis nüüdseks küll juba natuke muutumas on, on see, et arhitekti nähakse kui ainult hoonetega tegelevat spetsialisti. Reaalsuses tegeleb arhitekt kogu ehitatud ja vahel mitte ehitatud keskkonnaga, mis hõlmab ka hoonete vahelist ruumi, ja seda kõige laiemas võtmes. Disaini kõrval on oluline ka selle mõtestamine ja analüüsimine väga erinevatest aspektidest.
4. Lemmikprojekt EKAs?
Lemmikuks oli Leonard Ma ja Tuomas Toivoneni Hotellistuudio, sest see oli äärmiselt hästi üles ehitatud. Alustasime näiliselt abstraktsete ülesannetega, mis lõpuks viisid hotelli projekteerimiseni. Kõik ülesanded moodustasid lõpuks aga terviku ning olid samal ajal väga mitmekülgsed. Tutvusime teooriapõhise arhitektuuriga, mõtestasime ümber meistrite töid ja pakkusime omi lahendusi. Hotelli tüpoloogiat uurisime just kooselamise, mitte tavapärase hotelli vaatepunktist. Sealt tekkis palju uusi ideid ning võtsin sellest projektist kaasa nii mõndagi kasulikku.
5. Mis on EKA ajal pakkunud sulle kõige suurema emotsiooni?
Kuigi ma seda mitte mingil juhul ei propageeri, siis hommikutundideni stuudios koos kursakaaslastega projekti viimistlemine on üks asi, mis alati meelde jääb ja sõprussidemeid omavahel tugevdab. See ühine raskuste ületamine, toeks olemine ja aitamine on midagi, mis on minu jaoks üks suuremaid väärtuseid EKAs õppides.
6. Mis on sinu guilty pleasure arhitektuuris?
Mul on halb harjumus jääda mingeid jooniseid viimse detailini poleerima ja disainima, isegi kui mõte on juba ammu arusaadavalt edasi antud. Eriti lõikeid ja aksonomeetrilisi vaateid. Arhitektuurne graafika üldiselt on midagi, mida ma eraldi žanrina väga naudin, aga vahel on vaja lihtsalt mõte kiiresti edasi anda, ilma liialt detaili minemata.
7. Kui saaksid olla ühe maja autor, mis see oleks?
Tahaksin kunagi ise disainida ja ära ehitada mõne laheda baari/kohviku/lokaali mingi ootamatu koha peale, mis pakuks linnaruumi üllatust ja põnevust, ja mis oleks nagu endale tehtud ruum. Midagi ÕU Osteria sarnast, mis on olnud minu arust üks ägedamaid ettevõtmisi viimasel ajal.
8. Nimeta üks film, raamat, laul või mis iganes, mis lugejale midagi arhitektuuri kohta õpetab?
Üks raamat, mis räägib natuke kõigest arhitektuurist ja on mulle isiklikult andnud väga palju perspektiivi ruumilise mõtlemise kohta, on Leonhard Lapini “Arhitektuur. Sissejuhatus ruumilisse mõtlemisse” (2019). Ja üks film, kus ruum loo jutustamisel suurt rolli mängib, on Ridley Scotti “Blade Runner”(1982).
9. Inspireeriv piirkond Eestis, kus jalutada?
Juba mõned aastad Kalamajas elades olen hakanud aina rohkem inspiratsiooni leidma sisehoovidest ja natuke silma alt ära olevatest ühisaladest, kus toimub mingisugune nutikus ja kokkuhoidmine, mis lihtsalt kutsub lähemalt uurima. Sarnane teema on ka vanalinna hoovidega, mis tunduvad nagu peidus olevad pärlid, kuhu lihtsalt peab sisse piiluma.
Hetkel tegeleb Martin oma veebilehe loomisega, kuid kuni selle valmimiseni on ta portfoolio vaadatav siit.