Tekstiil 110 – EKA tekstiilihariduse juubeli üritustesari

"Prerafaeliitlik unenägu I Lord Leighton" Hanna Kaisa Korolainen

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistava ürituste sarja Tekstiil 110 raames toimub tekstiilile keskenduv avatud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab näha valikut EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta vältel. Esimese juubelisarja loengu annab Aalto Ülikooli õppejõud, kunstnik Hanna Kaisa Korolainen 30. oktoobril, EKAs.

Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikates, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid. Hanna Kaisa Korolaineni loeng The Making of Inspiration” (eesti k. Inspiratsiooni loomine) keskendub kunstniku uurimistööle ja avab tema loomingut teistes meediumides.

Esimest installatsiooni EKA Muuseumi tekstiilikogu leidude sarjast, saab näha 8. novembrilTekstiil saja kümnes ruudus koosneb ruudulistest kangastest, mis on EKA õppetöö jooksul teostatud ja muuseumi kogusse antud.

Tekstiil 110 publikatsioonis, mis ilmub trükiste sarjana, kohtuvad erinevate generatsioonide tekstiilikunstnikud ja disainerid. Juttu tuleb rituaalidest, sümbolitest, pärandist, monumentaalsusest, materjali tunnetusest, aja mõõtmest ja muidugi tekstiili rollist kõigi osaliste loomepraktikas ja elus. Kahes esimeses numbris kohtuvad Johanna Ulfsak ja Peeter Kuutma ning Kärt Ojavee ja Erika Tammpere.

25. novembril toimuv Hanna Norrna loeng “Metamorphosis in Weaving” (eesti k. Kudumise metamorfoos) keskendub loomepraktikale, mille keskmes on siid. Norrna praktikas põimuvad mütoloogiad, spirituaalsus ja materiaalsus. Kunstnik kasvatab ise siidiusse, jälgib röövikute muutumist liblikateks ning töötleb nende kookonid siidiks, mis omakorda kangastesse kootakse.

Eesti Kunstiakadeemia eelkäijaks olnud 1914. aastal asutatud Tallinna Kunsttööstuskoolis tegutses Naiskäsitöö õppetöökoda, kus õpetati peamiselt tikandit. Süstemaatiline kõrgema haridusega tekstiiikunstnike ettevalmistamine algas peale II Maailmasõda. Professoriks oli siis Mari Adamson, kes oli ennast täiendanud nii Eestis, kui muudes riikides ja andis tugeva suuna oma 30 aastase kateedris töötamise ajal. Kui 1950. aastatel tegeleti tekstiili-kunstihariduses ornamentaalse ja figuraalise kompositsiooniga, siis 1960-ndatel pöörati põhi tähelepanu tarbetekstiilide kujundamisele, tegeleti eeskätt interjööritekstiilidega.

1970. aastatel püüdis tekstiilikunst monumentaalsust ja sisulist kandvust – tudengid korraldasid populaarseid ERKI moeshowsid, hakati juurutama õppetööde sügavamat analüüsi. Millenniumivahetus tõi kaasa interdistsiplinaarsuse ja tehnouuendused. Aastatel 2004-2012 kaasajastati täielikult kogu töökodade sisseseade, välja vaheti kõik masinad, lisaks osteti kõrgtehnoloogilisi seadmeid.

Iga kümnend on kujundanud tekstiilihariduse nägu ja olulisi teemasid. Täna on tekstiilidisaini roll ühendada erinevaid valdkondi läbi materjaliloome, jätkusuutlike tehnoloogiate, mustrikultuuri ja teadusuurimuse.

Jaga sõpradega:

Postitas Andres Lõo
Viimati muudetud