Niguliste
muuseumi uurimis- ja konserveerimisprojekti „Rode altar lähivaates” raames
valminud interaktiivne multimeediarakendus on nüüd Niguliste muuseumi kodulehel kõigile huvilistele
kättesaadav. Rakenduse abil saab avada ja sulgeda altari tiibu ning teha
lähemat tutvust kujutatud pühakutega, samuti lugeda retaabli ajaloo ja
tehniliste uuringute kohta.
Projekti koordineerib EKA musinsukaitse ja konserveerimise
osakonna dotsent Dr Hilkka Hiiop ja see on seotud mitmete EKA
konserveerimisosakonna doktori-, magistri- ja bakalaureusõppe tegevustega.
Interaktiivne Rode altar asub aadressil http://rode.wiseman.ee/static/rode/
„Kui tõelise peaaltari avame vaid kolmel korral aastas, siis nüüd on kõigil võimalus
oma arvuti vahendusel kappaltarit avada ja sulgeda ning lähedalt uurida
maalinguid ja altariretaabli sees paiknevat neljakümmet puuskulptuuri,” ütles
Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret. „Kellel on aga huvi kujutatud
pühakute ja kappaltari ajaloo vastu, saab rakenduse abil lugeda ka selgitavaid
tekste,” lisas ta.
Multimeediarakendust
on puutetundlikul ekraanil võimalik kasutada ka Niguliste muuseumis kohapeal.
Nõnda saab külastaja ühteaegu uurida nii reaalset kunstiteost kui ka
interaktiivset lahendust. Niguliste muuseumisse peaaltari taha rajatud avalikus
restaureerimistöökojas on aga reaalajas võimalik näha altari
konserveerimistöid.
Kontseptsioon:
Hilkka Hiiop
Tekstid:
Merike Kurisoo, Hilkka Hiiop
Kujundus:
Villu Plink
Programmeerimine: Wiseman Interactive OÜ
2013.
aastal alanud mitmeaastane konserveerimisprojekt „Rode altar lähivaates.
Niguliste peaaltari retaabli ajalugu, tehnilised uuringud ja konserveerimine”
keskendub Niguliste peaaltari hiliskeskaegse kappaltari restaureerimisele.
Kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid
Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. Retaabel telliti 1478. aastal
tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481.
aastal. Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja
piiblitegelast ning mõõtmetelt kuulub see 15. sajandi hansalinnade suurimate
hulka.
Uurimisprojekt
on praeguseks andnud juba mitmesuguseid huvitavaid tulemusi ja toonud kokku eri
ametkondade oskusteabe – nii on Eesti Kunstimuuseumi, Eesti
Kunstiakadeemia ja Ennistuskoda Kanuti kõrval uurimistöös osalenud Keskkonnauuringute
Keskus ning Maksu- ja Tolliamet.
Projekti koordinaator: Hilkka Hiiop
Projekti töögrupp: Hedi Kard, Merike Kurisoo, Grete Nilp,
Kaisa-Piia Pedajas, Tarmo Saaret, Helen Volber
Projekti uurimisgrupp: Hembo Pagi, Riin Rebane, Andres
Uueni, Signe Vahur
Kujundaja: Villu Plink
Vt. ka www.nigulistemuuseum.ee
Lisainfo:
Tarmo Saaret
Niguliste muuseumi direktor
tel 5694 4892