Gregor Taul_Doktoritöö
10. detsembril selgusid Tartus 2024. aasta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas pälvis doktoriõppe üliõpilaste astmes esimese preemia Gregor Taul konkursitöö „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“ eest. Ühtlasi pälvis Tauli doktoritöö ka Muinsuskaitseameti eripreemia. Tauli juhendaja Anu Allas pälvis tänukirja I preemia teadustöö juhendamise eest.
Sisearhitektuuri külalislektor ja magistriõppekava juht Gregor Taul kaitses oma lõputöö sel suvel eksternina EKA doktorikooli kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute erialal. Taul analüüsib oma doktoritöös hilisnõukogude Baltimaade monumentaal-dekoratiivkunsti tootmist ja toimimist alates 1960. aastatest kuni iseseisvuse taastamiseni. Väitekirja viimane peatükk on pühendatud nende teoste säilitamise ja ümbermõtestamise probleemidele tänapäeval. Tegemist on esimese selleteemalise mahuka uurimusega, mis käsitleb võrdlevalt kõiki kolme Balti riiki.
Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on Eesti Teadusagentuuri ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatav konkurss, mille eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Teadusagentuurile esitati tänavu 540 konkursitööd, sh 105 tööd humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. Tänavuse konkursi riiklike preemiate auhinnafond oli 112 900 eurot ja eripreemiate auhinnafond 72 674,78 eurot. Konkursitöid hindas 40-liikmeline erialaspetsialistidest moodustatud riiklik hindamiskomisjon.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas märgiti Eesti Kunstiakadeemia tudengitest ära bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes Maria Pommerii konkursitöö „14. sajandi arheoloogilised köied: konserveerimine ja meetodite analüüs Lootsi 8 vraki leidude näitel“ (juhendaja Riina Rammo) ning magistriõppe üliõpilaste astmes Diana Droboti konkursitöö „Sinking & shrinking. Vajumisega kohanemine kahaneva Kohtla-Järve linna näitel“ (juhendajad: Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann).
Muinsuskaitseameti eripreemia pälvisid Eesti Kunstiakadeemia tudengitest veel Ekke Janisk bakalaureusetööga „Autentsus nüüdispärandis Anu Põdra näitel“ (juhendajad: Hilkka Hiiop, Andrus Laansalu), Kertu Paal bakalaureusetööga „Rekonstrueeritud ajaloolise eluhoone välisilme säilimine Aegviidu, Ambla ja Järva-Jaani näitel” (Kateriin Ambrozevits, Üllar Alev), Riina Lii Parve
bakalaureusetööga „Nõukogudeaegsed teaduskülad ja nende
säilitamine Tõravere observatooriumi, Võrtsjärve limnoloogia ja Harku Eksperimentaalbioloogia Instituudi linnakute näitel” (juhendajad Riin Alatalu, Triin Talk), Laura Liis Vilbiks magistritööga „Pärandikeskne ruumiplaneerimine kui väikelinnade uuendaja. Miljööd kujundav akupunktuur Põltsamaal“ (juhendajad: Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann) ning Kateriin Ambrozevits’magistritööga „Nõukogudeaegsed sisevärvid ja nende eemaldamine krohvipinnalt“ (juhendaja Maris Mändel).