Leida #5
16. detsembril ilmus disainiajakirja „Leida“ uus number „Jonnakad kompromissid tootmises“.
Uues numbris käsitletakse tootmist kui erinevate sotsiaalsete, materiaalsete ja kultuuriliste tegurite kokkupuutepunkti. Disainilahendus ei sõltu mitte ainult disaineri soovidest ja oskustest, vaid selle loomise juures tuleb arvestada ka ühiskonna soovide, vajaduste ja piirangutega – olgu tegu üksiklahenduse või seeriatootega.
Leida 5. numbri autorid uurivad tootmist ümbritsevaid protsesse, nende protsesside tagajärgi ja disaineri rolli kogu selles jonnakas süsteemis. Külalistoimetaja disainiuurija ja -ajaloolane Triin Jerlei toob numbri eessõnas välja, et tootmine sisaldab endas võimusuhteid, mis on ühtaegu nii varjatud kui materiaalsed ning võib isegi öelda, et tootmine ongi võim – võim esemelise, kultuurilise ja sotsiaalse keskkonna üle. Ta selgitab: „Seda võimu jagavad ning selle üle võistlevad nii tootja kui tarbija, nii kapital kui riik, aga ka materjal ja idee. Disaineri roll on nendes võimusuhetes muutlik, sõltudes konkreetsest ajahetkest, paigast, isikust ja situatsioonist.“
Avaartiklis arutleb arhitekt ja teenusedisaini õppejõud Jörn Frenzel kaasaegse disaini ja tootmise keerukate suhete üle ning pakub võimalusi, kuidas lisada neid nüansse disainiharidusse. Tuues fookusesse materjali rolli, seab disainiuurija Lilo Viehweg kahtluse alla 20. sajandil levinud positivistliku käsitluse tehnoloogiast, tutvustades piesokristallide kompleksset ja suuresti uurimata ajalugu. Ka tootedisainer Linda-Maria Varris pühendub marginaliseeritud ajalugudele disainis, käsitledes stigmade ja tabude rolli menstruaaltarvete tootmises. Disainer ja disainiuurija Nesli Hazal Oktay tutvustab sensoorset kaardistamist kui võimalust tuua materiaalsust ja taktiilsust disainiharidusse. Kunsti- ja disainiajaloolane Lijana Natalevičienė vaatab tagasi 20. sajandi algusesse, arutledes masstoodetud käsitöö kui poliitilise võimu vahendi üle Leedu ja Eesti näitel. Kunstnikud Gary Markle ja Laura Põld arutlevad, kuidas on võimalik oma praktikat mugandada nii, et nüüdses neoliberaalses maailmas ellu jääda. Tuues fookuse väiketootmiselt tööstuslikule tiražeerimisele, mõtisklevad tööstusdisainerid Björn Koop ja Lauri Hirvesaar vestluses disainiuurija Triin Jerleiga oma elukutse üle nii isiklikust kui globaalsest perspektiivist. Visuaalses essees vaatleb graafiline disainer Kert Viiart plastiku kui materjali elutsüklit, keskendudes inimese ja tootmise keskkonnamõjule. Numbri lõpetab vestlusring, kus EKA doktorandid ja loovuurijad Eva Liisa Kubinyi, Marta Konovalov, Jane Remm ja Kadri Liis Rääk küsivad, kas on võimalik olla disainer või kunstnik ilma midagi käegakatsutavat maailmale andmata.
Leida viienda numbri graafilise disaini, veebiarenduse ning visuaali teostasid graafilise disaini magistrandid Haron Barashed ja Fernanda Saval. Rõhutades visandit kui motiivi, näitab uue numbri kujundus visandamisest alguse saanud tootmist kui keerukat, fragmenteeritud ja järkjärgulist protsessi, mis eri tegurite koosmõjul kestab kogu toote eluea.
Leida on kaks korda aastas ilmuv veebiajakiri. Leida asutaja on EKA disainiteaduskond, ajakirja väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, EKA teadusfond ja EKA disainiteaduskond.