ARSi projektiruum
Algus k.p.:
22.01.2025
Algusaeg:
16:00
Lõpp k.p.:
22.01.2025
Head kaasaednikud!
Kutsume teid avastama aeda ja põimuma loodusega koos loovuurimuslike meetodikaartidega! Kaardid koondavad kuut meetodit, mis inspireerivad suhestuma loodusega, võimendavad teadlikku vähem tegemist kunstis ja disainis ning selle kaudu panustavad tasaarengu mõtteviisi levikusse, loodusteadlikkuse tõusu ja liikidevahelise koosloome väärtustamisse. Meetodid on loodud loovuurimusliku tegevusuuringuna 2023–2024. aastal dialoogis autorite vahel ja tuginedes nende kunsti- ja disainipraktikatele ning mitmete teiste partneritega. Suur tänu teile! Meetodid on mõeldud inspiratsiooniks kunstnikele, disaineritele, aednikele. Kuid on kasutamiseks ka teistel väljadel, aedades ja metsades.
Meetodikaardid on välja töötatud loovuurimuslikus projektis “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis”. Loovuurimuslikku projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest. Meetodid tuginevad autorite loovatele kaasustele – “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” keskendus aiale ja metsale kui liikidevahelise suhtluse ja koosloome keskkonnale ning kaasuse “Disainer kui edasihoidlik aednik” puhul oli disaineripraktika fookuses käsipisteline parandamine ja loodusest inspireeritud protsesside initsieerimine – ning omavahelisele dialoogile ja dialoogile teistest autoritest aednikega.
Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija, kes otsib oma kunstipraktikas viise, kuidas tegutseda kohalikult, säilenõtkelt ja tähendusrikkalt koostöös inimeste ja mitteinimestega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja tõlgendada teiste liikide elukogemust ning kuidas kunsti tegemine pakub võimalust tajuda end osana loodusest.
Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust.
Kujutle järgmist kümmet aastat oma elust teekonnana.
Kellest ja millest sa hoolid?
Millistest objektidest ja ressurssidest oleksid valmis sel teekonnal loobuma?
Mis oleks seejärel teisiti?
Mis oleks parem?
Ka meie kunstnike ja disaineritena oleme mõjutatud globaalsetest kriisidest. Keskkonnakriis on esteetiline ja kultuuriline, nii nagu see on loodusteaduslik ja sotsiaalne, seetõttu peame oma senised praktikad kriitiliselt ümber mõtestama. Kasvule orienteeritud tegutsemise asemel soovime näha uusi tähenduskihte argises, lokaalses ja kaasavas. Kahtluste kõrval, kas üldse tegutseda ja luua, soovime tegutseda, kuid edasihoidlikult – tegutsedes olevikus hoolitsedes tuleviku eest.
Elame ökoloogilises kriisis, mille ohte, mõjusid ja väljakutseid on kirjeldanud paljud rahvusvahelised koostöökogud. Keskkonnakriisi teadvustatakse üha enam eri tasanditel, kuid tarbimine ja tootmine ning sellega kaasnev keskkonnamõju kasvab sellest hoolimata. Meie mõttemustrid ja harjumused on tihtipeale tööstusajastu jäänukid. Nii nõuab ellujäämine üha enam oskuse kõrval levida oskust olla alandlik ning valitsemise kõrval koostööd ja empaatiat teistsuguste elukogemuste suhtes. Kui me ei koge ega tunne teisi enda ümber, on raske märgata ka nende hävimist. Kui meil puudub emotsionaalne seos ülejäänud looduse ja mitteinimestest liikidega, siis on seda raske hoida ja edasi anda.
Loovuurimuslikud meetodid toetavad ressurskikulukate tegutsemisviiside kompostimist väe(s)tamaks dialoogilist suhet loodusega ning kultuurilist, keskkonnaalast ja sotsiaalset püsivust ning arenguid kasvujärgsuse suunas. Uurime meetodite kaudu, millised kunsti ja disaini lähenemisviisid toetavad seotust loodusega, eesmärgiks hooliv ja vast(ut)amisvõimelisem loomisprotsess.
Meetodeid läbib aia kujund. Aiaarmastajatena näeme aeda toidukasvatamispaiga ja paljuliigilise keskkonnana, kuid ka metafoorselt tegutsemisala kujundina, nii võib aiaks olla disainiprojekt, näitus või uurimistöö. Aia eest hoolitsedes hoolitseme ka iseenda säilimise eest siin planeedil. Meetodid on vahend algatamaks dialoogi edasihoidliku mõtteviisi suunas tegutsedes samal ajal kohalikumalt, mõtestatumalt ja koostöisemalt. Külvasime aeda segadust, et sellest uusi teadmisi korjata.
Kuidas meetodikaarte kasutada?
Loovuurimuslikud meetodid on loodud esmajoones kunstnikke ja disainereid, õppejõude ja tudengeid silmas pidades. Need on mõeldud inspiratsiooniks loovpraktika läbiviimisel ja mõtestamisel. Kuid meetodikaartidelt võiksid mõtteainet ja harjutusi loodusega põimumiseks leida ka teised praktikud. Kogumikus on kuus meetodit.
Aednike dialoog
Ressursikulukate tegutsemismustrite lagundamine
Aedlik aeglus
Harjutusi liikidevaheliseks koosloomeks
Põimumine loodusega
Segaduse ja hääbumise esteetika väärtustamine
Meetodid on osalt omavahel kattuvad, neid võib kasutada ükshaaval, kuid kõige paremini toimivad need põimituna. Neil ei ole lineaarset kasutusjärjekorda, vaid neist võiks mõelda kui võrgust, põimest, puntrast, niidistikust või risoomist.
Iga kaart koosneb sissejuhatusest, teoreetilisest põhjendusest, harjutustest ja meetodikaartide autorite praktikatest. Meetodikaartidest on nii digitaalseks kasutamiseks kui ka välja trükkimiseks mõeldud versioon. Kutsume läbi meetodikaartide dialoogis osalema ja loodusega põimuma! Selleks oleme loonud ka tühja kaardi, mida saate kasutada enda meetodi loomiseks.
Kaartide kujundaja: Saara Kuum
Keeletoimetaja: Lilian Ariva
Dialoogipartnerid: Piret Valk, Anneli Porri, Liina Unt, Karin Kahre
Aiad dialoogis: Tallinna Botaanikaaed, Vanaema aed, Gylleboverket, Mariani Permakultuur, Eikellegimaa
Oled oodatud loovuurimuslike meetodikaartide “Aednike dialoog” tutvustusele ja arutelule kolmapäeval, 22. jaanuaril, kell 16–18, ARSi projektiruumis.