Disainist rääkides mõtleme sageli toodete vormile, esteetikale või kasutusmugavusele. Kuid üha enam kerkib esile küsimus: kuidas saab disain aidata teaduslikke avastusi paremini mõista ja ühiskonnas rakendada? Just seda küsimust silmas pidades külastasime hiljuti Erasmus+ toel Tokyo Ülikooli DLX Design Labi.
Tegemist pole tüüpilise disainiuuringute keskusega. Nende lähenemine disainile ei piirdu probleemide lahendamisega, vaid keskendub uute mõtteviiside ja tajumisvõimaluste loomisele. Seal nähtud projektid tõestasid, et disain võib olla tõhus vahendaja teaduse ja ühiskonna vahel, aidates teadustööl ja tehnoloogial jõuda laboriseinte vahelt inimeste igapäevaellu ning muutuda eluliseks ja mõistetavaks. See seab ka küsimuse: kui disain pole ainult vormi ja funktsiooni loomine, siis millist rolli võiks see teaduses mängida?
Disain ja teadus: tõlkija või looja?
Innovatsioon sünnib sageli seal, kus erinevad teadmised ja vaatenurgad kohtuvad. DLX Design Lab väärtustab just sellist interdistsiplinaarset koostööd, võimaldades disaineritel ja teadlastel ühiselt avastada uusi teaduse rakendusvõimalusi ning tõlkida keerulised ideed igapäevaseks reaalsuseks. Selle protsessi tuumaks on Treasure Hunting ehk innovatsiooni aardejaht – meetod, mille eesmärk pole niivõrd olemasolevate probleemide lahendamine, vaid uute võimaluste ja tähenduste otsimine.
Disaini võimekus teadust populariseerida ja inimlikustada on siin võtmetähtsusega. Teadustööd ja uued tehnoloogiad võivad jääda keeruliseks ja kaugeks, mistõttu ei leia need alati praktilist rakendust. Disain võib siin toimida kui vahendaja ja tõlk, aidates teaduslikke avastusi ühiskonnale mõistetavamaks ja ligipääsetavamaks muuta. Kuid kas see tähendab ainult esteetilist ja kasutajasõbralikku pakendamist või on disainil teaduses ka sügavam roll?
Mis on innovatsiooni aardejaht?
Treasure Hunting pole lineaarne protsess, vaid paindlik meetod, mis otsib teadusavastuste uusi võimalusi ja rakendusi. Erinevalt traditsioonilisest tootearendusest, kus fookuses on kindla probleemi lahendamine, algab aardejaht avatud küsimustega – mida see teaduslik avastus võiks veel tähendada? Kuidas võiksime seda kogeda? Kus see võiks leida rakendust, mida teadlased pole osanud ette kujutada? Protsessi käivitab disainer, kes tutvub teadusprojektidega ja algatab koostöö teadlastega.
Meetod tugineb laias laastus kolmele põhimõttele:
- Avastuslik mõtteviis – eesmärk pole kohe lahendusi leida, vaid katsetada ja uurida uusi tähendusi.
- Interdistsiplinaarne koostöö – koos töötades süvenevad disainerid ja teadlased teadustöösse, otsides selle laiemat rakendusvõimalus.
- Iteratiivne protsess – ideid testitakse ja kohandatakse pidevalt, sest teaduslike avastuste praktiline väärtus ei pruugi olla kohe ilmne.
Kuidas disain saab teadust täiendada?
Disaini ja teaduse koostöö võib anda teaduslikele avastustele uusi tähendusi ja suundi. Selleks võib disain rakendada järgmisi strateegiaid:
- Visuaalne ja kogemuslik tõlkimine – kuidas muuta teaduslikud ideed laiema publiku jaoks lihtsalt mõistetavaks ja kogetavaks?
- Uute rakenduste leidmine – kuidas võiks näiteks nanomaterjalid, tehisintellekt või biotehnoloogia leida täiesti ootamatuid kasutusvõimalusi?
- Kaasava innovatsiooni loomine – kuidas testida ja arendada tehnoloogiaid, mis võiksid tulevikus teenida reaalset ühiskondlikku vajadust?
Siinkohal on oluline rõhutada, et aardejaht ei taotle teaduse suunamist või ümberkujundamist, vaid pigem uue perspektiivi pakkumist teadlastele endile. Tihti ei ole teadlastel aega ega ressursse, et oma uurimistöö laiemaid tähendusi läbi mõelda – siin võib just disain pakkuda vaatenurga, mis avab uksi uutele võimalustele.
Aardejaht kui tulevikku kujundav mõtteviis
Disain võib esitada väljakutseid praegusele olukorrale, pakkuda välja uusi tulevikunägemusi ja luua dialooge, mis ületavad erialade piire. Kuid see pole pelgalt spekulatiivne disain, mis mängib tuleviku narratiividega – see on aktiivne uurimisprotsess, mis mitte ainult ei kujuta ette uusi võimalusi, vaid loob neid praktiliselt, kujundades uusi süsteeme, interaktsioone ja reaalsusi.
DLX Design Labis nähtud projektid näitasid, et innovatsioon ei sünni ainult laborites ega disainistuudiotes, vaid just nende kohtumispaigas. Disaini ülesanne ei ole ainult esteetiliste ja funktsionaalsete objektide loomine – see on strateegiline tööriist, mis võib aidata kujundada ja suunata tulevikku.
EKA tootedisaini programmis võiksime sarnaselt mõelda – kuidas rakendada interdistsiplinaarset disaini mõtteviisi ka meie teadusasutustes? Võib-olla algab just siit meie oma aardejaht – üks, mis võib viia täiesti uute võimalusteni nii disainis kui ka innovatsioonis.
The Treasure Hunting Handbook on leitav siit: https://www.designlab.ac/post/treasure-hunting-blog
DLX Design Lab projektide kohta saad uurida siit: https://www.designlab.ac/research
Päisepilt: The Treasure Hunting Handbook, DLX Design Lab, Institute of Industrial Science, The University Of Tokyo.
Carol Tikerperi
Külalisdotsent, digitoote suuna juht
Õppereisi rahastas Erasmus+
