Publikatsioonid

Varjualune. Arhitektuurne projekteerimine 09.2022 – 07.2023 Vihikut saab sirvida SIIN. Esimese kursuse sügissemestri õppeülesannete eesmärk on tutvustada arhitektuuri tekke eeldusi, põhjuseid ja võimalusi. Ülesandeid lahendades tuleb uurida ja mõtestada inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahekordi. Semester jaguneb laias laastus neljaks. Analooggraafikas valib iga tudeng ühe ...

Elu suburbias – Viimsi. Arhitektuurne projekteerimine. 09.2021–05.2022 Vihikut saab sirvida SIIN Sügissemestri jooksul loovad üliõpilased kontseptuaalse linnaplaneerimise projekti, mis põhineb keerulisel ja terviklikul linnastruktuuril. Planeerimisprojekt peab sisaldama selliseid olulisi elemente nagu geograafiline loogika, maastikuplaneerimine, kohalikud ja linnadevahelised ...

Nick Dunni „Hämarad teed“ uurib öist linna kui aegruumi, kuhu on võimalik põgeneda päeva kaine kalkuleerituse eest. Öine linn kujutab enesest erilist olemisviisi. Öist ringihulkumist on ajalooliselt seostatud igasuguste kurikaelte ja öötööliste hämara maailmaga, kuid öine linn pakub tegelikult nii palju enam. See ei peaks seostuma pimeduse ja hirmuga, vaid vabastama meie meeled, pakkuma ...

Vihikut saab sirvida SIIN. Tallinna Vanalinna bastionivöönd on ala, millega on tahetud tegeleda juba mõnda aega. Raamatus "Lõpetamata linn" käsitletakse bastionivööndit kui Tallinna Vanalinna eripalgelist piiritlejat, mille osaks on enamjaolt pargid. Kahjuks on suure potentsiaaliga bastionivööndi ala jagunenud pelgalt vaid läbikäikudeks Vanalinnast välja ja vastupidi. Õppeaine ...

Ilmunud on arhitekti ja professori Andres Alveri raamat „Arhitektuurist“. Raamatu esitlus toimus 29. veebruaril 2024 kl 18 EKA Galeriis. Arhitekt ja õppejõud Andres Alver esitles EKAs oma värsket raamatut “Arhitektuurist”. 400-leheküljeline teos annab ülevaate Alveri aastatepikkusest loomingust, keskendudes loodavale elukeskkonnale arhitekti vaatepunktist. “Arhitektuurist” pakub ülevaadet ...

Ilmunud on raamat “Urbanizing Suburbia: Hyper-Gentrification, the Financialization of Housing and the Remaking of the Outer European City”, mille esitlus toimus 21. novembril kl 18.00 EKA fuajee treppidel. Tänaseid globaalseid linnu iseloomustab kolm omavahel seotud protsessi: hüpergentrifikatsioon, eluasemete kaubastamine ning struktuursed muutused äärelinnades. Eesti Kunstiakadeemia ...

Ilmunud on arhitektuuriteaduskonna väljaanne “Proceedings 11-12 / 2023”, mis koondab ühiste kaante vahele kahe teadussündmuse artiklid. Vaata väljannet SIIT Esimene osa I COST Action: Writing Urban Places. New Narratives of the European City. Training School: LOCAL STORIES and VISUAL NARRATIVES sisaldab 15. – 16. septembril 2021 toimunud töötoa ettekandeid ja osalejate artikleid. Teine osa II ...

Olete oodatud arhitekt Veljo Kaasiku raamatu “Maal Linnas Tänaval Majas” esitlusele 22. juulil 2023 kell 12.00 Dirhami Kalakohvikusse, kus autoriga vestlevad Eik Hermann, Carl-Dag Lige, Margit Mutso ja Gregor Taul. 2023. aasta suvel tähistab eesti arhitekt, legendaarse Tallinna kooli liige ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Veljo Kaasik oma 85. juubelit. Veel 2023. a. kevadsemestril ...

Graafika. Maketistuudio. Varjualune. Arhitektuurne projekteerimine 09.2021–07.2022 Vihikut saad sirvida siin.  Esimese kursuse sügissemestri õppeülesannete eesmärk on tutvustada arhitektuuri tekke eeldusi, põhjuseid ja võimalusi. Ülesandeid lahendades tuleb uurida ja mõtestada inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahekordi. Viiepäevases maketistuudio töötoas peavad tudengid enda ...

ReKrulli: Rekonstrueerides ruumikultuuri. Arhitektuurne projekteerimine 09.2021-05.2022 ReKrulli stuudio algas sissejuhatava fotograafia ainega, mis seisnes kaamera ja visuaalnarratiivi kasutamise õppimises välitööde osana. Kursuse lõputöö raames pidid tudengid viima läbi antropoloogilise kohauurimuse, mis toetas stuudioprojekti ja mille tulemuseks olid esmased andmed arhitektuurse ...

Vihikut saab sirvida SIIN EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna tänavastuudio võtab vaatluse alla tänavadisaini senise praktika. Kursuse lõppeesmärgina valmib tänavadisaini projekt. Tudengid asetavad valitud tänava linlikku konteksti, pakuvad välja liikluslahenduse, kujundavad ruumi ning vaatlevad ka tänava ning külgnevate hoonete omavahelist suhet. Tänav ei ole pelgalt ...

Vihikut saab sirvida SIIN. Maastikuarhitektuur 2 õppeaine eesmärk on töötada linnaruumiga ning mõista, et arhitektuur algab soravast konteksti tundmisest ja selle oskuslikust põimimisest ruumiliseks tervikuks. Õpitakse kavandama välisruumi, lähtudes põhimõttest, et linnamaastik on dünaamiline ja ajas pidevalt muutuv. Lähtutakse maastikukoreograafia kontseptsioonist, mille keskmes on ...

Vihikut saab sirvida SIIN. Esimese kursuse sügissemestri õppeülesannete eesmärk on tutvustada arhitektuuri tekke eeldusi, põhjuseid ja võimalusi. Ülesandeid lahendades tuleb uurida ja mõtestada inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahekordi. Viiepäevases maketistuudio töötoas peavad tudengid enda abstraktseid mõtteid väljendama kolmemõõtmelises maailmas, kasutades vaid tavapärast hallpappi. ...

Vihikut saab sirvida SIIN ELEMENTaarne superstuudio uurib jätkusuutliku ehituse võimalusi paindliku programmiga kultuurikeskuse projekteerimisel algoritmiliste disainimismeetoditega, lähtudes modulaarse puitarhitektuuri põhimõtetest. Modulaarsust vaatleme erinevates skaalades: algelemendid, neist koosnevad moodulid ja paljudest moodulitest koosnevad kamakad, lõpetades terve hoonega. Kuidas ...

Need Keller Easterlingi, Yale’i arhitektuurikooli professori kaks teksti saadavad ajakirja Ehituskunst topeltnumbrit (61/62), mis keskendub Eesti kahanevatele (väike)linnadele. Kahanemise teema toob ilmsiks, et traditsiooniline arhitektide tööriistakast sobib ennekõike kasvu konteksti, mida saab kujundada objektivormide lisamise abil. Kahanemisega tegelemiseks, kus otsest kontrolli olude üle ...

Ehituskunsti kaksiknumber #61/62 uurib Eesti väikelinnade ruumielu kasvu ja kahanemise perspektiivist. Kahanemist peetakse üldiseks negatiivseks nähtuseks, kuid kliima soojenemise ajastul on sellele tekkinud ka positiivne pool: see võiks tähendada kokkuhoidlikkust ja tarka arenemist. Kas selle positiivse poole realiseerimiseks piisab senistest ruumioskustest või oleks vaja uut tööriistakasti? ...

Vihikut saab sirvida SIIN Eesti Kunstiakadeemia on uues asukohas edukalt startinud, kuid ruumikitsikuses – juba on ehituses laiendusprojekt üle Kotzebue tänava uuele kinnistule. See on esimene hädavajalik lisa tööruumidele, kuid samas ka linnaruumiline otsus laieneda just üle tänava uude kvartalisse. Sama kvartali Põhja puiestee ja Kotzebue tänava nurgal on munitsipaalomandis kinnistu, mis on ...

Vihikut saad sirvida siin. Kursuse raames käsitleti Suurpea militaarküla ja Pärispea Instituudi hüljatud maastike. Kui viimane ootab kogu hiilguses uut elu, siis Suurpeal on osa korruselamutest kasutuses. Koolimaja, kultuurimaja, raamatukogu, veetornid ja veel arutu hulk kapitaalseid ehitisi on aga hea idee ootuses. Kuidas aktiveerida kasutuseta jäänud põnevaid hooneid, et luua uut ...

Vihikut saad sirvida SIIN. Sel aastal keskenduti “roheluse” kaudu teostatava ja kontrollitava elukeskkonna planeerimise ja kujundamise võimalustele. Selle koodnimi võib olla ROHELUS & ELAMINE. Kogu maailmas linnad võistlevad, et leida uusi viise looduse integreerimiseks linnakeskkonda. Seda muutust soodustab elanike ambitsioon leida võimalusi oma linnade kasvava kunstlikkuse vastu ...

Tutvu vihikuga SIIN Tudengid otsisid kursuse jooksul vastuseid küsimustele: mida tähendab kesklinnas elamine 21. sajandil, kuidas mõjutavad muutunud elamise viisid eluruumi, milline on vananemist toetav ja kõigile ligipääsetav keskkond. Seejuures püüdsid juhendajad tudengeid tavapärastelt ja kulunud mõtteviisidelt kõrvale suunata ning uusi ja tavapäratuid teid katsetama juhtida. Tudengid ...

Tutvu vihikuga SIIN Eesti Kunstiakadeemia kolimisel Kalamajja on piirkonda tekkinud loomemajanduse tulevaste professionaalide kasvulava ja koht, kus tegeldakse disaini innovatsiooni, ennenägematu kunsti ja radikaalsete ideedega meie minevikust ja tulevikust. Eeskätt koduse boheemlasliku miljöö poolest tuntud Kalamaja linnaruumi on ülikooli näol tekkinud tavapärasemast suurema mastaabiga ...

Tutvu vihikuga SIIN Esimese kursuse sügissemestri õppeülesannete eesmärk on tutvustada arhitektuuri tekke eeldusi, põhjuseid ja võimalusi. Ülesandeid lahendades tuleb uurida ja mõtestada inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahekordi. Viiepäevases maketistuudio töötoas peavad tudengid enda abstraktseid mõtteid väljendama kolmemõõtmelises maailmas, kasutades vaid tavapärast hallpappi. ...

Vihikut saad sirvida SIIN 5. semestri tööülesanne on disainida terve päeva vältel kasutatav algkool ligikaudu 425 lapsele. Hiljuti on uued, näiteks migratsioonist tulenevad väljakutsed ümber mõtestanud koolihoonete olemuse. Kaasaegsete koolihoonete puhul on hoone geomeetria ja topoloogia tihedalt seotud selle funktsionaalsete nõudmistega. Stuudioprojekti asukoht on maatükk Viini 14. ...

Vihikut saad sirvida SIIN Arhitektuurse projekteerimise stuudio 5. semestri fookus oli ajalooline Peeter Tarvase projekti järgi ehitatud Kalevi jahtklubi peahoone ning selle ümbrus. Kalevi jahtklubi on üks vanemaid ja suuremaid Eestis, mis asutati 8. veebruaril 1948. aastal. Kalevi Jahtklubi (KJK) on kodusadamaks umbes 150 väikelaevale ja paarikümnele külalisalusele, hetkel on seal üle ...

Tutvu vihikuga SIIN Esimese kursuse sügissemestri õppeülesannete eesmärk on tutvustada arhitektuuri tekke eeldusi, põhjuseid ja võimalusi. Ülesandeid lahendades tuleb uurida ja mõtestada inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahekordi. Semestri ained moodustavad erialastuudio katkematu ahela, kus ühelt ülesandelt liigutakse seostatult järgmisele. Nii on kokku põimitud sissejuhatus ...

Vihikut saad sirvida SIIN Eramu kursus oli esimese aasta tudengite esimene tõsine kokkupuude piirangutega arhitektuuris. Ideede leidmisele aitasid kaasa eelnev vormiülesanne ja välismaiste eramute uurimine. Kruntide valik ning õppejõu personaalne lähenemine võimaldasid igal rühmal leida oma suuna. Kursus arendas tudengite koostööoskusi ja võimet anda edasi oma ideid. Tudengid said ...

Sirvi vihikut SIIN Teise kursuse arhitekuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengite avaliku hoone projekteerimise kursuseprojekt: Rummu muusikakeskus. Kursuseprojekti teema andis võimaluse arhitektuuriõpingute alguses teadvustada ning kriitiliselt mõtestada arhitektuuri ja arhitekti rolli ühiskonnas. Keskuse projekteerimine oli ühtlasi sissejuhatuseks järgnevate programmiliselt ja ruumiliselt ...

Me kõik oleme rohkemal või vähemal määral linna kasutajad. Elanikena, tööl või koolis käies, ettevõtjatena, külalistena. Meil on üha enam põhjust küsida, milline on hea linn ja millises linnas tahaksime elada. Milline võiks olla parim võimalik Tallinn? Käesolevas raamatus vaagivad vastuseid sellele küsimusele 25 autorit linnaplaneerimise laia valdkonna eri nurkadest, Eestist ja kaugemalt.  ...

Vihikut saad sirvida siin. Kursus suunas tudengeid avaloengu ning järgnevate väiksemate ülesannete kaudu mõtlema eramu olemusele. Esmalt uuriti kolmestes gruppides välismaiste eramute eripärasid ning häid lahendusi. Järgnes iseseisev ülesanne luua abstraktne makett, mis väljendaks tudengi jaoks kodu juures kõige olulisemat. Pärast ülesannete täitmist jagunesid arhitektid gruppidesse. ...

Vihikut saab sirvida siin Esimese kursuse kevadsemestri õppeülesande eesmärk on tutvustada arhitektuuri tekkimise eeldusi, põhjuseid ja võimalusi. Ülesannet lahendades tuleb uurida ja mõtestada inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahekordi. Õppeülesande esimeses teoretiseerivas osas küsivad tudengid üldfilosoofilisi küsimusi, uurivad varjualuste näiteid maailmas, loevad luuletusi, ...

Urbanistika õppe esimese stuudio tegeleb linnalise kui kontseptsiooni ja linnastumise kui protsessi mõtestamisega. Fookus on Tallinna ajas ja ruumis kujunemisel, keskendudes pealinna igavesti muutuvatele servadele. Stuudio eesmärk on minna kaugemale linnalise ja maalise kaheksharunemisest ning leida selle suhte eripärasid nii kohalikes kui ka globaalsetes kontekstides. 2020. aasta sügise ...

Ehitussektori digitaliseerimine on täies hoos. Taristu hoonete raaljuhitud tootmiseks on tööstuses juba kohal, kuid masskohandamine erikujuliste detailide abil, nagu seda kujutas ette digitaalse arhitektuuri avangard 1990. aastatel, ei ole ennast endiselt tõestanud. Näib, et arhitektuur on sunnitud pigem kohanema tööstusega kui vastupidi. Kuidas on võimalik säilitada arhitektuuri autonoomia, ...

Somaatiline modulaarsus on kontseptuaalne mudel, mis võimaldab integreerida “protokolli” ja “prototüübi” ühte süsteemi, luues meetodi heterogeense paindliku ruumi ja tektoonika kujundamiseks. Käsitledes digitaalse arhitektuuri arengut ja tektoonilisi muutusi, vaatlen oma praktikapõhises doktoritöös tööprotsesside ranget seost arhitektuuripraksise loomingulise väljundiga – prototüübiga. ...

Vihikut saab sirvida siin. 2020. aasta kevadsemestril viis EKA koostöös Tallinna Bussijaamaga läbi uurimuse, mille eesmärgiks oli pakkuda Tallinna Bussijaama ja selle lähiala jätkusuutlikke tulevikuvisioone. Projekti raames toimus 3. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialastuudio “T4 – Tallinn Timber Tower Terminal”. Stuudio käigus analüüsiti selle linnaehituslikult olulise ala ...

Ilmunud on konverentsi "Ruum ja digireaalsus" / "Space and Digital Reality" ettekannete kogumik. Kogumikku saab lugeda siin. Konverents toimus 11. septembril 2019 Eesti Kunstiakadeemias ning kuulus Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2019 kavasse. Rahvusvahelise konverentsi esinejad uurisid, kujutlesid ja spekuleerisid arhitektuuri, urbanistika ja disainivaldkonna arengust ja tulevikust. ...

Doktoritöö „Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” analüüsib autori arhitektuuripraktika ecoLogicStudio seoseid tema akadeemilise uurimistööga Bartletti Arhitektuurikoolis (Londoni Ülikooli Kolledž) ja Innsbrucki Ülikoolis. Väitekiri põimib bioloogiat arvutustehnoloogiaga, et selle pinnalt jõuda uue linnaplaneerimise ja arhitektuurimeetodini. ...

Ilmunud on uus Ehituskunst. Erinumber: Jan Verwijnen tutvustab rikkalikku ja mitmekesist uurimismaterjali, mis jäi pärast arhitekti ja professori Jan Verwijneni surma 2005. aastal EKA arhitektuuriteaduskonnale. Eesmärk ei ole keskenduda isiklikele mälestustele, vaid pigem ergutada neid, kes olid Jan Verwijneniga seotud erialase tegevuse kaudu, mõtisklema tema töö, ideede ja projektide üle, ...

Vihikut saab sirvida siin. 48 h kong oli EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna algatatud ja Politsei- ning Piirivalveameti ja Keskkonnapsühholoogia uuringud OÜga koostöös läbi viidud interdistsiplinaarne uurimistöö ja töötuba, kuhu olid kaasatud arhitektuuri, disaini ja vabade kunstide teaduskondade tudengid ja juhendajad ning EKA VR Labor. Töötoas uuriti Politsei- ja Piirivalveameti ...

Näituse “Tükkidest terveks” (Eesti Arhitektuurimuuseumis 14.09–17. 11.2019) kataloog sisaldab materjalipõhise modulaarsuse uurimisi 20. sajandi Eesti elamutes. Rahvusvaheliste teadlaste artiklite kogumik on inspireeritud Eesti Arhitekuurimuuseumi kogus kajastatud valitud märgilistest ehitistest. Näitust ja töötuba kureerisid Siim Tuksam ja Sille Pihlak (arhitektuuripraksis PART). Näitus ...

Aastaraamat 2016/2017, 3. kursus Vihikut saab sirvida siin. Kursuse peamine eesmärk oli sissejuhatusena tutvustada linnaruumis paiknevate avalike hoonete kujundamispõhimõtteid, anda ülevaade energiatõhususest, töötada välja suuremõõtmelise puithoone põhimõtted ja tuleviku kontorihoonete strateegia ning siduda algoritmilised vahendid kujundusprotsessiga. Balti Oaas võtab aluseks Eesti ...

Aastaraamat 2016/2017 Vihikut saab sirvida siin. Kursuse eesmärk on anda tudengitele raamistik materjalidest ja tegevustest, mille abil tegeleda muutuste ja transformatsiooniga – linnaökoloogia kahe olemusliku omadusega. Kuivõrd meie kaasaega iseloomustab looduslike ja tehismaailmade enneolematu vastastikune koosmõju, tuleb meil välja töötada transformatsioonivahendid, mis on võimelised end ...

Aastaraamat 2016/2017, 3. kursus Vihikut saab sirvida siin. Kursus tegeles suuremahulise (>10000m²) ja mitmekesise ruumiprogrammiga hoone arhitektuurse projektiga. Eesmärgiks oli metoodiliselt mitmesuguste väiksemate projektiga seotud ülesannete lahendamise ja spetsiifiliste teemade analüüsiga jõuda järk-järgult tervikliku ja põhjaliku projektlahenduseni. Semestri esimene kolmandik ...

Aastaraamat 2016/2017, 3. kursus Vihikut saab sirvida siin. Lääne-Virumaal Karepal asuvasse Sagritsa muuseumi skulptuuriparki oodatakse uut skulptuuri: puidust parameetrilist silda, mis oleks ühtaegu atraktiivne ja kasutatav. Seejuures ei pruugi sild tingimata jõe vastaskaldaid ühendada, vaid võib jääda ka lihtsalt platvormiks jõe kohale. Tudengitel on võimalus lahendada vajalik geomeetria ...

Aastaraamat 2016/2017, 2. kursus Vihikut saab sirvida siin. Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise eriala teise kursuse sügissemestri erialaprojekti ERAMU eesmärk oli: • Teha läbi hoone projekteeriminse protsess, mis algab lähteandmete, näidete ja asukoha analüüsiga, jätkub kontseptsiooni väljatöötamisega, versioonide katsetamisega ning jõuab tulemuseni, kus need aspektid on arvesse võetud ja ...

Aastaraamat 2016/2017, 1. kursus. Vihikut saab sirvida siin. Stuudiot võib mõnes mões pidada loogiliseks jätkuks eelmisel poolaastal tehtud kursusetööle. Üritanud tehniliselt nõudlikke, töömahukaid ning abstraktseid mõeid kirjeldada graafiliselt paberil, peavad üliõpilased seda nüüd kolmemõõtmelises maketis edasi arendama. Lisamõõde, materjali omadused (paksus, töödeldavus, vastupidavus) ...

Aastaraamat 2016/2017, 1. kursus Vihikut saab sirvida siin. Kursus tegeleb käelise treeningu ning visuaalse mõtlemise arendamisega. Tuleb näha ja taasesitada osiseid maailmast nii, nagu nad meile ilmnevad ning tuleb suuta tekitada ja kujutada (edasi anda) ideid ja kujutelmi, mida keegi ei ole näinud, veel ei tea. Kursuse tulemusel saavad üliõpilased mahuka käeliste graafiliste oskuste ning ...

Aastaraamat 2015/2016, 4. kursus Vihikut saab sirvida siin. Kaheksanda semestri õppeülesandeks on tegeleda mitte üksikperekonna, vaid suurema kogukonna elamismudeli loomisega konkreetses ruumilises ja linnalises keskkonnas, mille lahendamine eeldab laialdaste teadmiste olemasolu nii linnageograafiast, rahvastiku sotsioloogiast, hoonete tüpoloogiast kui ka tulevikku suunatud uute ...

Aastaraamat 2015/2016, 4. kursus Vihikut saab sirvida siin. Neljas kursus keskendub nö. elamise teemale, mis hõlmab arhitektuurivaldkonnast mahuliselt suurimat osa ning eeldab arusaamist selle ruumilisest kujunemisest, arengu põhjustest ja käesoleva aja võimalustest. Töö tegeleb tulevikku suunatud ideede, ideaalide ning visioonidega. Tervikuna koosneb ülesanne kahest osast – suuremaid ...

Aastaraamat 2015/2016 Vihikut saab sirvida siin. 3DL eksperimentaalse arhitektuuri problemaatika Kursuse eesmärk oli uurida temaatikat, mis seotud uudsete ruumikontseptsioonide loomise ja rakendamisega ajaloolisel Postiteel ja selle vahetus ümbruses. Soovisime leida värskeid ja häid ruumielamusi pakkuvaid paviljone-bussipeatusi või sündmust tekitavaid varjualuseid ja arhitektuurseid ...

Aastaraamat 2015/2016, 3. kursus Vihikut saab sirvida siin. Kolmanda kursuse kevadsemestril tegelevad tudengid ühiskondliku hoonega. Sedapuhku lähtus töö üldisem kontseptsioon soojuse mõistest, sest teemaks oli “soojuse katedraal”. Projekti asukohta – Tootsit ja teda ümbritsevaid turbaväljasid – võib näha lähtepunktina soojuse ideele. Tootsi on ~700 elanikuga alev Pärnumaal, mis tekkis ...

Aastaraamat 2015/2016, 3. kursus Vihikut saab sirvida siin. Aastaraamatu vihikus on esitletud 3. kursuse sügissemestril tehtud arhitektuurse projekteerimise erialatööd, mille üldteema oli suuremastaabilise ühiskondliku ja avaliku hoone projekt. Ruumiprogrammi kuulusid mitmekülgse kasutusega kaasaegsed bürooruumid umbes 1000 inimesele, rekreatsiooniruumid, kohvik-söögikoht, raamatukogu, ...

Aastaraamat 2015/2016, 4. kursus Vihikut saab sirvida siin. Teise kursuse kevadsemestri stuudio tegeles Rummu aleviku endisesse paemurdu tekkinud tehisjärve ümbrusega. Eesmärk oli kavandada vabaajakeskus, mis oleks atraktiivne nii kohalikele kui ka külalistele. Alana võis kasutada nii endise vangla territooriumi kui ka järve ümber jäävat ala. Tänu selgele veele ja huvitavale veealusele ...

Aastaraamat 2015-2016/ I kursus Vihikut saab sirvida siin. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala teise kursuse sügissemestri erialaprojekt ERAMU eesmärk oli: Läbida hoone projekteerimise protsess, mis algab lähteülesannete, näidete ja asukoha põhjaliku analüüsiga, millele järgneb kontseptsiooni väljatöötamine ning erinevate versioonide katsetamine, kus need tõekspidamised on arvesse ...

Aastaraamat 2015/2016 / I kursus Vihikut saab sirvida siin. Esimese kursuse kevadsemestri õppeülesande eesmärk on tutvustada arhitektuuri tekkimise eeldusi, põhjuseid ja võimalusi. Ülesannet lahendades tuleb uurida ja mõtestada inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahekordi. Õppeülesanne jaotub kaheks: Esimeses teoretiseerivas osas küsivad tudengid üldfilosoofilisi küsimusi, uurivad ...

Aastaraamat 2015-2016/ I kursus Vihikut saab sirvida siin. Kursus tegeleb käelise treeningu ning visuaalse mõtlemise arendamisega. Töö jaguneb kahte põhilisse ossa. Esimene osa treenib kätt ja silma, milles on oluline vormiline korrektsus ja representatsiooni täpsus. Teine pool nõuab isiklikku sekkumist kujutatavasse, kus omandatud manuaalne virtuoossus peab esitama mõtte selgust. Tuleb suuta ...

Monograafia "Practice for Architecture, Research and Theory" sisaldab valimit arhitektuuripraksise PART projektidest, käimasolevatest uuringutest ja kriitilistest artiklitest. Arhitektuuripraksis Part keskendubeksperimentaalse, digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni uurimisele ja rakendamisele. Praksise asutasid Siim Tuksam ja Sille Pihlak 2015. aastal Tallinnas. Väljaandja: Eesti ...

Ehituskunst #59 keskendub külmavõitu kliimale ning selle otsestele ja kaudsetele mõjudele nii kohalikus kui ka sarnastes kliimatingimustes aset leidvates ruumipraktikates. Tähelepanu all on avalik ruum, mille tüpoloogia oleme ilmselt paljuski üle võtnud soojematest oludest, kus väliruumis toimimine on aastaringselt ühesugusem ning kus inimkeha pikaajalisem viibimine on soojuslikult mugav ja ...

Sarja “Ehituskunsti raamatukogu” 2. köide on pühendatud arhitektuuri soojusmõõtmele. Kui endisaegne arhitektuur pidi paratamatult soojusmõõtmega arvestama, siis tehnoloogia abil võimaldatud ühtlaselt mugav temperatuur kipub ajaloos kujunenud rikkalikke ruumielamusi muutma ühetaoliseks ja korratavaks. Tänapäeva ruumipraktika väljakutseks on neid soojusmõõtmest kerkivaid ruumi sümboolseid ...

Riigimaja uuringu eesmärgiks oli hoone või asukoha riigimajaks kujundamise analüüsimine. CO2 programmi raames oli RKAS plaanis arendada 2018-2020 välja igas maakonnas riigimaja. Objektide analüüs annab vastuse järgmistes punktides: Kui suur on vajalik riigimaja konkreetses linnas (maakonnas)? Kas olemasolev hoone vajab juurdeehitust? Kas on vajalik uus sissepääs? Kas on tagatud invanõuded? ...

2013.-2014. õppeaastal jätkas EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna IV kursus traditsioonilist kahte semestrit läbivat elamuehitusele pühendatud õppekava. Kursuse esimene pool kujutab endast kollektiivset elamukvartalite planeeringut linnalises keskkonnas ning teiselt poolelt oodatakse varemplaneeritud alale individuaalse elamisüksuse ja temaga vahetult seotud sotsiaalse ...

Aastaraamat 2015-2016/ IV kursus Vihikut saab sirvida siin. 2016. aasta jaanuari alguses toimus kolmepäevane töötuba Tapa 1. jalaväebrigaadi linnakus, kus neljanda kursuse üliõpilased said eesmärgiks analüüsida linnakuala ja pakkuda omapoolseid lahendusi linnaku tegevuse ja keskkonna tõhusamaks ja paremaks toimimiseks. Kursuse juhendajad: Andro Mänd, Ralf Lõoke Aastaraamatu vihiku toimetaja: ...

Aastaraamat 2014-2015/ III kursus Vihikut saab sirvida siin. Hübriidse uushoonestusega kvartalid Narva vanalinnas: raamatukogu, linnavalitsus, vabalava, äripinnad, korterid, parkimisala, väljakud, pargialad. Aastaraamatu vihikus on esitatud 3. kursusel läbi õppeaasta kestnud arhitektuurse projekteerimise erialatööd, mille üldteemaks oli suuremastaabilise avaliku hoone projekt. See on ...

Aastaraamat 2014-2015/ II kursus Vihikut saab sirvida siin. Teise kursuse kevadsemestri stuudio tegeles Rummu aleviku endisesse paemurde tekkinud tehisjärve ümbrusega. Eesmärk oli kavandada sukeldusmiskeskuse hoone koos lähialaga, täpsemalt endise paekarjääri, vangla ja paesõelmetest tehismäe vahele jääv kallas. Kursusetöö teema aktuaalsus konkreetses ajas ja ruumis annab võimaluse õpingute ...

Aastaraamat 2014-2015/ I kursus Vihikut saab sirvida siin. Varjualuse ülesanne on EKA arhitektuuriosakonna 1. kursuse tudengite esimene arhitektuurne projekt. Õppeülesanne jaotud kaheks: Esimeses teoretiseerivas osas küsivad tudengid filosoofilisi küsimusi, uurivad varjualuste näiteid maailmas, loevad luuletusi, loovad koreograafilisi ruume ning jõuavad seeläbi lõpuks väga isikliku maailmani. ...

Aastaraamat 2014-2015/ II kursus Vihikut saab sirvida siin. Vormitüpoloogia õppeaine on arhitektuuri ja sisearhitektuuri 2. kursuse tudengitele suunatud vormi tekkeloogikat avav seeria, milles tuleb järgida etteantud ülesannete struktuuri. Kursuse üldiseks eesmärgiks on omandada teadmised vormi ja tüpoloogia probleemistikust vastavalt morfoloogilistele alustele, mille fookus on seatud vormi ...

KOOSTAJA: Jaan Tiidemann Kujundajad: Helmi Marie Langsepp, Anna Liisa Saavaste Kogumikku on koondatud Eesti Kunstiakadeemia 2014. aasta mõõtmispraktika tööd.  Mõõtmispraktika on EKA arhitektuuriõppe osa, milles esimese aasta arhitektuuriteaduskonna üliõpilased saavad praktilise mõõdistus- ja joonestustööde kogemuse ning milles uuritakse ja dokumenteeritakse piirkondlikku ja kohalikule ...

TOIMETAJAD: Aet Ader ja Kadri Klementi KUJUNDAJAD: Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik ja Kerli Virk Arhitektuuriajakiri EHITUSKUNST #58 kannab alapealkirja “Võimu kriteerium on selle mõju arhitektuurile” ning võtab vaatluse alla arhitektuuri võimalused rääkida kaasa ühiskondlikel teemadel. Arhitekt Kaja Pae uurib paternalismi ilminguid avalikus ruumis ning ürgvana küsimust vabadusest ja vastutusest. ...

Aastaraamat 2014-2015/ IV kursus Vihikut saab sirvida siin. Seekordse neljanda kursuse õppeaine “3DL: Kaasaegse arhitektuuri problemaatika” eesmärk oli uurida problemaatikat, mis seotud uudsete ruumikontseptsioonide loomise ja rakendamisega kiiresti püstitatavatele ja kokkupandavatele paviljonidele. Nende projektide eesmärk oli leida värskeid ja head ruumielamust pakkuvaid varjualuseid Paides ...

Aastaraamat 2014-2015/ I kursus Vihikut saab sirvida siin. Maketistuudiot võib mõnes mõttes pidada loogiliseks jätkuks eelmisel poolaastal läbi tehtud kursusetööle “Graafiline (re)presentatsioon”. Üritanud tehniliselt nõudlikke, töömahukaid ning abstraktseid mõtteid kirjeldada graafiliselt paberil, peavad üliõpilased seda nüüd kolmemõõtmelises maketis edasi arendama. Kursuse juhendaja: Paco ...

Aastaraamat 2014-2015/ I kursus Vihikut saab sirvida siin. Kursus tegeleb käelise treeningu ning visuaalse mõtlemise arendamisega. Tuleb näha ja taasesitada osiseid maailmast nii nagu nad meile ilmnevad ning tuleb suuta tekitada ja kujutada (edasi anda) ideid ja kujutelmi, mida keegi ei ole näinud ning veel ei tea. Kursuse tulemusel saavad üliõpilased mahuka käeliste graafiliste oskuste ning ...

Aastaraamat 2014-2015/ II kursus Vihikut saab sirvida siin. Maastikuprojektiga LINNUS LINNAS ja LINN LINNUSES otsiti vastuseid küsimustele “Milline võiks olla Paide linna ruumiline identiteet?” ja “Kuidas linnust kui keskset sündmuspaika veelgi põnevamaks muuta?”. Tegu on EKA ja Paide linna ning arvamusfestivali koostööprojektiga. Kursuse juhendaja: Katrin Koov Aastaraamatu vihiku toimetaja: ...

Aastaraamat 2014-2015/ IV kursus Vihikut saab sirvida siin. Töötuba “Voolav vorm” võttis sihiks läbida protsess parameetrilisest mudeldamisest käegakatsutava objekti valmistamiseni. Objektile oli seatud kaks soovituslikku eesmärki – see võiks juhtida voolamist ja/või lõplik vorm ise võiks olla valatav ehk valmistatud voolavast materjalist. Lisaks oli töötuba kavandatud avalöögiks Tallinna ...

Aastaraamat 2014-2015/ II kursus Vihikut saab sirvida siin. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala teise kursuse sügissemestri erialaprojektiks on ERAMU. Kursuse juhendajad: Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla, Edina Dufala-Pärn Aastaraamatu vihiku toimetaja: Ulla Alla Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond, 2015 ISBN 978-9949-467-69-3 (trükis) ISBN 978-9949-467-70-9 (pdf) ISSN 2461-2359

TOIMETAJA: Veronika Valk KUJUNDAJA: Katri Karing „Protokollid” koondavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas 2012-2013 esinenud külalislektoritega tehtud intervjuud, mis on enamjaolt ka (sageli lühendatud kujul) eesti meedias avaldatud. 2011. aastast alates on sarja raames Tallinnas loenguid pidanud mitmed maailmakuulsad arhitektid, teoreetikud, kriitikud ja ...

TOIMETAJAD: Aet Ader ja Kadri Klementi KUJUNDAJAD: Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik, Kerli Virk Arhitektuuriajakiri Ehituskunst 2015. aasta number kannab alapeakirja "Tellis, mida sina soovid?". Louis Kahni kunagisest mõttekäigust pealkirja laenav number uurib materjali teemat arhitektuuris. Maailmas, kus uksed avanevad lähenemisel iseenesest, kus tuled süttivad liikumise peale ja kus esemed ei ...

KOOSTAJA: Jaan Tiidemann KUJUNDAJAD: Helmi Marie Langsepp, Anna Liisa Saavaste, Kersti Miller Siinsesse kogumikku on koondatud Eesti Kunstiakadeemia 2013. aasta mõõtmispraktika tööd ning väljavõtted EKA uurimusest „Ruumistruktuuri kujunemine Lahemaa Rahvuspargi külade näitel“, mida esitleti 2013. aastal EKA doktorikooli konverentsil. Mõõtmispraktika on EKA arhitektuuriõppe osa, milles esimese ...

AUTOR: prof. Rein Zobel KUJUNDAJA: prof. Ivar Sakk TÕLKIJAD: Triin Jürimaa, Anu Soolep ja Jüri Soolep This book, the second in the trilogy by Professor Rein Zobel, continues the study of the history of Tallinn’s urban construction in more detail. The main focus is on the development of fortifications – the most significant structural element of this medieval town. Tallinn had about 7000 ...

TOIMETAJAD: Kersti Miller ja Riin Kersalu KUJUNDAJA: Gert Guriev Sarja neljas raamat koondab endasse Eesti Kunstiakadeemia IV kursuse arhitektuuritudengite 2012/2013 õppeaastal valminud erialaprojekti tööd, kus sügissemestril tegeletakse suuremamahulise planeeringuga, teisel poolaastal seevastu ühe planeeritud kortermaja või elamukvartali läbitöötamisega. Selline kooslus on äärmiselt ...

TOIMETAJAD: Aet Ader ja Kadri Klementi KUJUNDAJAD: Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik Ehituskunsti 56. number kannab pealkirja “... nagu arhitektuurist tantsida”, milles arutletakse arhitektuuri loomise protsessist ja arhitektuuri esitamise viisidest, visandamisest, arvustamisest, määramatust, ehitamatust ja paljust muust. 56. numbris kirjutavad filosoof Eik Hermann, arhitekt ja EKA õppejõud ...

TOIMETAJAD: õppejõud Andres Ojari, Ilmar Valdur, Markus Kaasik ja tudengid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Siim Tiisvelt KUJUNDAJAD: Laura Linsi, Roland Reemaa ja Siim Tiisvelt Kogumik “39 raekoda” analüüsib  ideid ja projekte, mida Eesti Kunstiakadeemia 3. kursuse arhitektuuritudengid töötasid aastatel 2009-2012 välja Tallinna uue linnavalitsuse hoone projekteerimiseks 3+1 arhitektide ...

TOIMETAJAD JA KUJUNDAJAD: Eva Kedelauk, Kristel Niisuke , Kristiina Remmelkoor. Raamat “Tallinna orbiidil” sisaldab 22 magistrandi visiooni looduslikust linnakeskkonnast. Vaatluse all on Kiili, Rae, Kehra, Loo, Astangu, Naissaar, Lasnamäe, Kopli ja Mustamäe. Üliõpilasi juhendasid prof. Andres Alver, prof. Veljo Kaasik, doktorant Indrek Rünkla. Kogumiku aluseks on kokkuvõte 2011/2012 õppeaasta ...

TOIMETAJA: prof. Jüri Soolep KUJUNDAJA: prof. Ivar Sakk Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond, 2013

TOIMETAJAD: Aet Ader ja Kadri Klementi KUJUNDAJAD: Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik Eesti vanima arhitektuuriajakirja Ehituskunsti 55. number vaatleb teemat “Arhitektuuriharidus oma digitaalse reprodutseeritavuse ajastul”. Autorid kirjutavad kõrghariduse kriitikast ja selle võimalikest alternatiividest, arhitektuurist kui praktikast ja uurimusest, arhitektuuriharidusest tänapäeva Venemaal, ...

TOIMETAJAD JA KUJUNDAJAD: Karin Leht, Taavi Põlme Raamat “Tallinnast välja!” sisaldab 10 magistrandi visiooni Tallinna lähialade elukeskkonnast ja kvaliteedist. Vaatluse all on Keila, Saku, Lagedi, Tabasalu, Harku, Hüüru ja Vatsla. Üliõpilasi juhendasid prof. Andres Alver, prof. Veljo Kaasik, arhitektid Indrek Rünkla ja Lilia Del Rio. Kogumiku aluseks on kokkuvõte 2010/2011 õppeaasta IV ...

AUTOR: prof. Jüri Soolep KUJUNDAJA: Andres Tali Arhitektuuris näeme pidevalt majanduslike, ideoloogiliste, teoloogiliste ja poliitiliste sündmuste sõlmumist, mis otseselt muudab ja mõjutab ruumi. Enamikul nendest sündmustest on ruumiline vorm või toimuvad nad ruumis ning vahel isegi avalduvad ruumina. Raamat „Ruum ja mõte“ tegeleb ruumi ja inimese vaheliste suhetega ning vaatleb teadmisi ja ...

AUTOR: prof. Rein Zobel TOIMETAJA: Pallas Mudist KUJUNDAJA: Ivar Sakk Teine raamat prof em Rein Zobeli Tallinna linnaehituse ajaloo triloogiast keskendub keskaegse linna ühe võimsama struktuurielemendi – kindlustuste – kujunemisele. Tallinn, kus 16. sajandi alguses elas umbes 7000 elanikku, oli vahetult enne Martin Lutheri reformatsiooni kavandanud ja ehitanud aukartustäratava kaitseehitiste ...

KUJUNDAJA: Ott Alver Kogumik sisaldab 13 magistrandi visiooni Tallinna linna ruumist ja linna kvaliteedist. Üliõpilasi juhendasid prof. Andres Alver, prof. Veljo Kaasik ja arhitekt Indrek Rünkla. Kus tekib ja sünnib mõte eestlase eluruumist? Sellest keskkonnast, kus me tunneksime end kõige paremini, kõige kodusemalt? Kas oleme siin traditsioonide kammitsais, korrates ja ehitades üles ikka ja ...

AUTOR: prof. Jüri Soolep KUJUNDAJA: Ivar Sakk Kogumik koondab valitud artikleid, uurimusi, kõnesid ja sõnavõtte, haarates viimase viieteistkümne aasta jooksul kirjutatud tekste. Osa töödest on avaldatud erinevates väljaannetes, mõned seisnud pikka aega käsikirjadena. Enamik kogumikus avaldatud tekstidest on otseselt või kaudselt seotud arhitektuuri ajaloo, filosoofia ja praktikaga. Laiemast ...

Sisukord: Leonhard Lapin “Klassitsism modernismi paradigmas” Linnar Priimägi “Mis on & mis ei ole klassitsism. Käsiraamat” Rasmus Waern “Nordic Classicism. The 18th and 19th Centuries”, “Nordic Classicism. The 20th Century” ISSN 1406-2895 ISBN 978-9985-9946-9-6 Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond, 2010

KOOSTAJA: Jaan Tiidemann Pudisoo kui ajaloolise Lahemaa rannaküla ehitusliku kujunemise alusuuring on pilootprojekt, mille põhieesmärk on leida praegustest terviklikumalt ruumi käsitlevaid metoodikaid Eesti külade ehitusliku ja maastikulise kujunemise uurimiseks. Uurimistöö toetub Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna juhitavale õppetööle rahvusliku pärandarhitektuuri mõõdistamisel ning ...

KOOSTAJAD: Rein Zobel, Pallas Mudist KUJUNDUS: Enno Piir KAAS: Irina Tammis Käesolev CD on põnev sissevaade arhitektuuriajaloo ja -teooria tegelikkusesse. Emeriitprofessor Rein Zobel on pika aja jooksul üles ehitanud täiesti uudse ja omalaadse uurimismeetodite ja uurimisinstrumentide kogu, mille abil on ta samm-sammult lahti harutanud Tallinna linna ja selle sarase linnaehitusliku kujunemise ...

Autor: prof. Rein Zobel Kujundaja: Ivar Sakk Rein Zobeli rohkete illustratsioonidega varustatud uurimistöö teine, täiendatud trükk annab ülevaate Tallinna (Revali) linnaehituslikust kujunemisest ajaloolises ja topograafilises kontekstis ning pakub põnevat lugemist kõigile arhitektuurist, ajaloost ja linnauuringutest huvitatuile. Teos käsitleb linna vanimat kujunemislugu ...

Autor: prof. Rein Zobel Tõlkinud Vappu Thurlow Kujundanud Ivar Sakk Rohkete illustratsioonidega varustatud inglise keelne raamat annab ülevaate Tallinna (Revali) linnaehituslikust kujunemisest ajaloolises ja topograafilises kontekstis. Põhjalikumalt käsitletakse 1219. aastal linna vallutanud Taani kuninga Valdemar II ehitatud kindlusi ning Mõõgavendade ordu ja Liivi orduga seotud ehitisi. ...

KOOSTAJA: Toomas Tammis KUJUNDUS: Toomas Tammis, Enno Piir DVD: Enno Piir 2008. aasta septembris möödus 90 aastat professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis. Selle tähistamiseks koostas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakond rändnäituse arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala üliõpilaste töödest. Väljapaneku moodustasid planšetid silmapaistvamate projektide, joonistuste ...

KOOSTAJA: Lilia Del Rio KUJUNDUS: Enno Piir KAAS: Irina Tammis Estonian Academy of Arts has organised Urban Studies Days since 2004. This publication collects the proceedings of the fourth conference, organised in spring 2007 under the title “Research and Activism”. Topical papers discuss the links between urban analysis and alternative ways to infl uence cities and urban life. Detailed and ...

KOOSTAJAD: Jüri Soolep, Mart Kalm, Pallas Mudist KÜLJENDUS JA KAAS: Enno Piir, Irina Tammis Arhitekt PEETER TARVAS. (6. I 1916-23.III 1987) Õppis 1923-29 Tallinnas J. Westerbergi eraalgkoolis ja 1929-34 1. Reaalgümnaasiumis. Arhitekti kutse omandas 1935-40 Brno Saksa Tehnikaülikoolis. Oli 1948. aastast Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (1949 dotsent,1965 professor, 1961-87 ...

Raamatus käsitletakse linna ja linnaruumi mõisteid, linnastumist Eestis ja mujal maailmas ning linnageograafia teooria ja praktika arengut. Modernsele linnale lähenetakse majanduse, inimese ja kapitali vaatenurgast. Postmodernset linna vaadeldakse postmodernismist, feminismist ja postkolonialismist lähtudes. Lisaks käsitletakse linnavõrgustikke Euroopa Liidus ning Eesti linnaregioonide ja ...