Prof Alo Hoidre saanuks 26. jaanuaril 100-aastaseks. Sel puhul riputab Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu üles tema Kunsttööstuskooli kivitrüki eriala õpinguteaegse päeviku aastatest 1935-39.
Kui Kunsttööstuskool 1930. aastate lõpus kõrgkooliks muudeti, oli graafik Hoidre 1941 esimeste lõpetajate seas. Kohe järgnes mobilisatsioon Punaarmeesse. Enne rindele minekut jättis ta oma päeviku skulptuuri õppinud sõbra Viktor Leškini hoolde. Edasi hoidis seda tema vennatütar tekstiilikunstnik Anna Gerretz, kelle käest hinnaline käsikiri nüüd rektor akadeemik Mart Kalmu kaudu EKA raamatukogusse jõudis.
“See on väga haruldane dokument, mis võimaldab heita pilgu ühe kunstiõpilase sisemaailma 80 aastat tagasi. Sellist autentset suhete ajalugu on väga harva võimalik 1930-ndate kohta lugeda. Kui Jaan Kross “Wikmani poistes” meenutas vana mehena oma noorust, siis siin on sama põlvkonna esindaja vahetult, ilma elukogemuse filtrita kirja pannud oma mõtted, tunded ja juhtumised,” toob Kalm kunstiajaloolasena välja Hoidre päeviku väärtust.
Juttu on õpingutest, esimestest eratöödest, koolielust, aga kõige rohkem tüdrukutest.
“Selge, et poisil veri vemmeldas ja põnev on teada saada, kuidas toona läheneti ja mida koos ette võeti. Tekst on vägagi erootiliselt laetud, ent kui kaugele jõutakse, saab teada alles lugedes,” räägib Kalm.
Päevik avaldatakse kunstniku tütre Kristiina Hoidre lahkel loal.
Päevikut saad lugeda E-raamatukogus siin
Alo Hoidre (1916–1993) oli viljakas vabagraafik, raamatuillustraator, maalija ja silmapaistev professor Eesti Kunstiakadeemias. Eesti graafikas tõusis Hoidre esile 1960. aastatel, mil ta kogus tuntust energilise kunstiuuendajana, mõtles piiridest välja, viis edasi ja avardas tollase graafika väljendusvõimalusi. Tema meelisalaks kujunes litotehnikas vabagraafika. Hoidre loomingust võib leida ka plakateid ja tarbekunstiteoste kavandeid.
Alo Hoidre 100. sünniaastapäeva puhul on 5. märtsini Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud graafiku töödest näitus “Mees, kes koosnes stiilist”.