Andres Alver, sündinud 1953 Tartus, omandas arhitektihariduse Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) aastatel 1972–1977, töötas seejärel Kirovi kalurikolhoosi projekteerimisbüroos kuni aastani 1990, mil moodustas koos kolleegidega oma arhitektuuribüroo Alver Trummal Arhitektid, mis tegutses aastani 2006. Sealt alates töötab omanimelises arhitektibüroos.
Andres Alver on õpetanud Kunstiakadeemias 1985. aastast, neist viimased kümme aastat professorina. Samuti on ta õpetanud Virginia Polütehnilise Instituudi arhitektuurikolledžis, Umea Ülikooli arhitektuuriosakonnas ja Riias asuva RISEBA eraülikooli arhitektuuriteaduskonnas.
Andres Alver on pälvinud Kristjan Raua kunstipreemia (1981) ja Eesti Noore Arhitekti preemia (1988), samuti on ta olnud üleliiduliste arhitektuurikonkursside laureaat (1981 ja 1987). Neljal korral on ta olnud Kultuurkapitali aastapreemia laureaat (1999, 2000, 2005, 2009) ning nomineeritud Eesti riikliku kultuuripreemia (2001), Mies van der Rohe üleeuroopalise arhitektuuripreemia (2001, 2002) ja üleeuroopalise avaliku linnaruumi arhitektuuripreemia (2010, finalist) saajate nimekirja. Aastal 2015 omistati Alveri büroole ka üleriigilise puitarhitektuuri konkursi peapreemia. 2020. a pälvis Andres Alver Valgetähe IV klassi teenetemärgi.