Täna, 6. juunil esitlevad Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituut ja SA Kultuurileht suursarja „Eesti kunsti ajalugu“ vastilmunud 6. köite I osa. Esitlus toimub teatris NO99, Sakala 3, Tallinnas algusega kell 17.00. Huvilised on oodatud.
Koguteose „Eesti kunsti ajalugu“ 6. köite esimene osa käsitleb Eesti iseseisvuse kaotamist, lühikest Saksa aega, paguluse algust, stalinismi pealetungi ja sellele järgnenud Nõukogude süsteemi lõtvumise ajajärku, hõlmates aega umbes 1970. aastani. Võõrvõimude – saksa ja nõukogude okupatsioonide – aastad Eestis ei olnud ühesugused, selle aja jooksul muutus oluliselt ka kunstipoliitika ja kogu kunstielu. Loodi väga erinevaid kunstiteoseid, arhitektuuri ja visuaalset miljööd, mille tähendusi, loovust, uuenduslikkust ning suhet kehtinud piirangute ja nõudmistega saab mõista ainult loomisaegset ühiskondlikku ja kultuurikonteksti arvestades. „Eesti kunsti ajaloos“ püütakse neid kontekste avada, rõhutades, et teoste tähendused sõltusid nii kunstnike ja publiku teadlikest kokkulepetest kui ka ebateadlikest hoiakutest, mille aluseks oli arusaam sellest, mis kunst (arhitektuuri jne) on ja mis seda iseloomustab. Sotsialistliku realismi ja modernistliku avangardi esteetika oli peaaegu kõiges vastandlik, kuid üksmeelne selles, et vorm kannab väge ja võib maailma muuta.
„Eesti kunsti ajaloo“ 6. köite esimese osa koostaja on Jaak Kangilaski, kellele lisaks töötas sellega veel üheksa kunstiajaloolast: Sirje Helme, Jüri Hain, Juta Kivimäe, Inge Teder, Mart Kalm, Lilian Hansar, Kai Lobjakas, Madli Mihkelson ja Krista Kodres. Köite toimetas Eneken Helme ja kujundas Andres Tali. Sellel on 501 lehekülge ja 691 illustratsiooni.
„Eesti kunsti ajaloo“ valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium. Kaasa aitasid ka paljud muuseumid, arhiivid, raamatukogud ja kollektsionäärid. „Eesti kunsti ajaloo“ 6. köite teine osa ilmub 2014. aastal.
Teate koostas prof Krista Kodres.
Toimetas ja edastas
Solveig Jahnke