Sel kevadel lõpetas Eesti Kunstiakadeemia (EKA) esimene jätkusuutliku disaini pilootkursuse grupp. EKA ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) koostöös loodud kursus kombineeris jätkusuutlikku disaini ja ettevõtlust, keskendudes suures osas just praktiliste toodete arendamisele.
„Jätkusuutliku disaini kursuse eesmärgiks oli anda tudengitele võimalus kogeda, kuidas tuua oma tootearendusprotsessi lisaks esteetilisele aspektile ka keskkonna- ja sotsiaalaspekt, samuti analüüsida toote olelusringi,“ kommenteeris SEI Tallinna programmijuht ja üks kursuse õppejõude Harri Moora. Kursuse jooksul loodud tooted ammutavad inspiratsiooni õppejõu Reet Ausi trash to trend ja upcycling filosoofiast, kus ülejääkmaterjalidest toodetakse kõrgkvaliteetseid ja nutika lahendusega tooteid.
Kursusetööde esitlusel 18. mail Tallinnas Hobuveskis sai näha kolme tudengigrupi poolt välja töötatud innovatiivse ökodisaini projekte: EKA-üleseks kaubamärgiks ümbermõtestatud rõivabrändi HULA, Tallinna loomaaia väikeloomadele arendatud tooteid ja ülevaadet Tallinna Linnateatri keskkonnajalajäljest.
Tudengite idee muuta kunstiakadeemia rõivabränd HULA ülekooliliseks EKA tootebrändiks kannab endas soovi luua jätkusuutlikku disaini koostöös kunstiakadeemia kõigi osakondade vahel. Taaskasutuse põhimõttel disainitud toodetest tutvustasid tudengid vanadest visanditest ja maalidest kokku pandud käsitöömärkmikke, savi ja portselani jääkidest tehtud täringukujulisi pliiatsitopse, OÜ Puukast tammepuidu jääkidest meisterdatud HULA lõikelaudu ning nii nahajääkidest, vanadest valgustitest kui ka kasutatud turvavöödest toodetud aksessuaare. Tudengid leidsid uue kasutuse EKA trükiruumi vanadele lauakatele ja lampide valtsplekile, millest toota EKA Pegasuse rinnamärke.
Teine üliõpilaste tiim esitles Tallinna loomaaia tarbeks arendatud nutikaid ja innovatiivseid väikeloomatooteid, mille arendamiseks tehti loomaaia töötajate ja külastajate küsitlus, uuriti väikeloomade eluviise ja elutingimusi, kasutatavate materjalide päritolu. Koos loomaaiaga arendati moodulpesad närilistele, mis toodetuna söödavast ja näritavast materjalist hoolitsevad ka selle eest, et loomadel puuris igav ei hakkaks. Moodulpesa näritud puitdetaile on lihtne vahetada, mis lisab tootele järjekordse jätkusuutlikkuse aspekti. Samuti disainiti savist ja savijääkidest ökoloogilised keraamilised basseinid madudele, mis on alternatiiviks plastmassist laiatarbetoodetele ja mida hakatakse loomaaiale ka suuremates kogustes tootma.
Kursuse kolmanda meeskonna lõputööks oli Tallinna linnateatri hoone keskkonnamõju analüüs, mida teostati teatris esmakordselt. Protsess kätkes endas probleemide kaardistamist, eesmärkide seadmist ning nö kümne keskkonnahoidliku käsu koostamist teatri personalile. Lisaks aitasid tudengid ümberorganiseerida teatri publikuruumid ning kavandada uue saali kasutuselevõtu koos Meister ja Margarita etenduse kujundusega.
Aasta aega kestnud jätkusuutliku disaini pilootkursus oli avatud magistritaseme tudengitele kõigilt EKA erialadelt. Kursust rahastati Erasmus+ projektist Innolabs, mille raames loodi tudengite poolt innovatiivseid ökodisainitooteid lisaks Eesti Kunstiakadeemiale ka Läti ja Küprose ülikoolides. Kursuse kulminatsiooniks oli EKA Jätkusuutliku Disaini Labori loomine, kus jätkusuutliku disaini kursus jätkub ka järgmisel õppeaastal.