31. märtsil esitleb Eesti Kunstiakadeemia uut „Eesti kunsti ajaloo“ köidet.
Seekordne, järjekorras 3. köide käsitleb 1770.–1840. aastaid. See oli suurte muutuste aeg, mil majanduslikult kosunud Läänemere-äärsetesse provintsidesse, sealjuures Eestisse, jõudsid valgustusajastu ühiskonda ja kultuuri ümbermõtestavad ideed. Tulid ka kunstnikud ja arhitektid, kellele kangastusid Euroopa professionaalse kunstikultuuri kõrgemad tipud. Kokku 18 eesti- ja väismaise kunstiajaloolase käsitlusi sisaldav köide toob lugeja ette värvika ja mitmekesise pildi selle perioodi erinevatest kunstiimpulssidest ja nende realiseeringutest linnaehituses ja arhitektuuris, maalikunstis ja skulptuuris ning mitmes muuski visuaalkultuuri valdkonnas.
Köite koostas prof. Juhan Maiste ja toimetas Anu Lepp.
Autorid: Lilian Hansar, Dorothee von Hellermann, Hilkka Hiiop, Juta Keevallik, Tiina-Mall Kreem, Krista Kodres, Inge Kukk, Linda Lainvoo, Imants Lancmanis, Mai Levin, Juhan Maiste, Kadi Polli, Georgi Smirnov, Moonika Teemus, Kristiina Tiideberg, Epi
Tohvri, Anne Untera, Gerd-Helge Vogel.
6. köitelise sarja peatoimetaja on Krista Kodres.
Varasemalt ilmunud köited:
2. köide, 1520.-1770. aastad; koost. Krista Kodres (2005).
5. köide, 1900.-1940. aastad; koost. Mart Kalm (2010).
6-I köide, 1940.-1969. aastad; koost. Jaak Kangilaski (2013).
6-II köide, 1969.-1991. aastad; koost. Jaak Kangilaski (2016).
“Eesti kunsti ajalugu” 3. köite esitlus toimub Kadrioru kunstimuuseumis 31. märtsil kell 17.00.