Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond alustab tänu E.L.L. Kinnisvara toetusele suuremahulist linnauuringute projekti LÕPETAMATA LINN, kuhu on koostööpartnerina kaasatud ka Tallinna linn. Kolme aasta jooksul panustavad E.L.L. Kinnisvara ja Merko Ehitus koostööprojektidesse kokku pool miljonit eurot.
Käesoleval aastal alustab Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond E.L.L. Kinnisvaraga sõlmitud koostöölepingu raames suuremahulist uurimisprojekti, mis keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö ulatub läbi kuue semestri ning sellesse on kaasatud nii EKA oma õppejõud, teadurid, doktorandid kui väljastpoolt kutsutud spetsialistid, projekti koostööpartneriks on ka Tallinna linn. Iga semestri töö raames valmib ühe konkreetse teemavaldkonna põhjalik analüüs, mille tulemusi tutvustatakse avalikkusele.
Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm selgitab, et arhitektuuriteaduskonna linnaehituse tudengid ja õppejõud on juba aastaid töötanud Eesti asustusmustrite ning kaasaegsete töötamis- ja elamisviiside kaardistamise ja tulevikku suunatud kavandamisega: “Selle töö raames on vaadatud nii spetsiifiliselt Tallinna kui ka erinevate Eesti väikelinnade ja asulate praegust olukorda regionaalses ja rahvusvahelises konkurentsis nii elamise ja töötamise seisukohalt kui nende ruumilise arengu potentsiaali osas. Need kogemused on hea baas uue, Tallinna linnaehituse arengutele suunatud uurimistöö alustamiseks.”
EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammise sõnul võimaldab Merko toetus tuua Eesti arhitektuuriharidusse parima kaasaegse energiatõhususe teadmise:
“Eestis on seni levinud praktika, kus valmisprojekteeritud majale lisatakse energiatõhususe elemente – nt läbi paremate materjalide – ehk meie laiuskraadil niivõrd oluline teema nagu energiatõhusus on seni jäänud vaid insenertehniliseks rakenduseks. Energiatõhususe professuur toob valdkonna tippteadmise arhitekti töölauale juba maja projekteerimise algfaasis, et arvestada kõikvõimalikke parameetreid ja muutujaid, mis hoone energiatõhusust mõjutavad,” selgitab dekaan Tammis, kelle sõnul saab osa õppest olema avatud kõikidele Eesti arhitektuuritudengitele.
„Ettevõtjatena püüame anda oma panuse arhitektide koolitamisse, seekord energiatõhususe valdkonnas. See on aja nõue ja mõistlikum on täna kulutada veidi rohkem arhitektide koolitamisse kui hiljem ümbertegemiste ja suuremate küttearvete peale. Linnakeskkonnad on üha kiiremas muutumises ning soovime EKAga koostöös tehtava uurimistöö kaudu leida asumite tuleviku kavandamiseks parimaid praktikaid, teadmisi ja soovitusi, mida planeerijad ja arendajad saavad oma tööd tehes arvestada,“ ütleb Merko Ehituse ja E.L.L. Kinnisvara nõukogu esimees Toomas Annus.