Sel nädalal algab Tallinnas EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnas esimene ühine õppeprojekt Harvardi ülikooliga: mõlema kooli tudengid ja õppejõud tegelevad alanud sügissemestril ühiselt Lasnamäe elukeskkonnaga ja otsivad sealsele linnaruumile kaasaja inimese jaoks elamisväärsemaid lahendusi. Harvardi magistrandid analüüsisid enne Tallinnasse sõitmist näiteid teistest sarnase kujunemislooga linnadest ning kohapeal hakatakse tegelema küsimustega, kuidas Lasnamäed parema linnaplaneerimise abil 21. sajandi Tallinna elavaks osaks muuta. Harvardi linnaplaneerimise magistrandid saabusid Tallinna kõige suuremat linnaosa uurima Harvardi linnaplaneerimise dotsendi Andres Sevtšuki juhendamisel, Eesti Kunstiakadeemia poolt koordineerivad ühisstuudiot professor Toomas Tammis, professor Andres Alver ja emeriitprofessor Veljo Kaasik. Sevtšuk on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, Pariisi arhitektuurikooli ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal.
Grupitöö ja töötoa raames tegelevad Harvardi ja EKA arhitektuuritudengid nii Lasnamäe kanali tuleviku problemaatikaga, linnaosa uute mikrokeskuste loomise küsimusega, mikrokeskuste vahelise ühendustevõrgustiku ja kohaliku kogukonna ülesehitusega ja Lasnamäe erinevate arenduste loodava ruumiga. Lasnamäed aitavad avada ja siinseid probleeme lahti mõtestada nii Tallinna linnavalitsuse linnaplaneerimise osakonna töötajad, Lasnamäe linnaosa ametnikud kui piirkonnaga juba mõnda aega tegelenud MTÜ Linnalabor liikmed.
Arhitektuuriteaduskonna professori arhitekt Toomas Tammise sõnul on Harvardi ja EKA ühise stuudio eesmärgiks harutada koos tulevaste arhitektide ja linnaplaneerijatega lahti suuremahulise elamuarenduse problemaatika – just nõukogudeaegse modernistliku ja tsentraalselt juhitud planeerimismudeli ning ehituspärandi kontekstis: “Stuudio raames keskendutakse muuhulgas sellele, kuidas võiks olemasolevaid probleeme leevendada uute, väiksemate – kultuurile, ettevõtlusele või rekreatsioonile keskenduvate linnakeskuste tekitamisega Lasnamäe-laadse linnaosa sisse ja kuidas tuua uusi elu-, töö- ja sihtkohti ning erinevaid investeeringuid seni väga monotoonsesse ja totaalsesse linnamustrisse.”
Lasnamäe on Tallinna linnaosadest suurima elanike arvuga, kus elab 119 000 inimest. Linnaosa, mis on tuntud oma nõukogude perioodil ehitatud paneelelamute poolest, katab 27 ruutkilomeetrit. Eliel Saarineni 1913. aasta Suur-Tallinna plaan nägi ette linna ja selle kõige idapoolsema linnaosa – Lasnamäe – ühendamist kanaliga, mis pakuks nii ühistranspordivõimalusi kui looks uut, kõigile kasutatavat linnaruumi läbi uute väljakute: ooperiväljak, uue raekoja väljak, uue kiriku väljak, jne. Saarineni plaan pidi teostuma umbes 2000. aastaks. Teise maailmasõja järel võttis nõukogude okupatsioonivalitsus ehitamata jäänud ideest küll kinni, kuid muutis seda siiski põhjalikult – uus linnaosa koosnes 11 võrdlemisi monofunktsionaalsest mikrorajoonist, mis pakkusid peamiselt majutuspinda töölistele. Suur kanal, mis kulusid kokku hoidmata Lasnamäe paesesse kivisse raiuti, osutus nii kalliks, et ühistranspordisüsteemi rajamiseks enam raha ei jäänudki. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal hakkas Lasnamäe infrastruktuur vaikselt lagunema; paljud pered kolisid Tallinna äärelinnadesse või parema mainega piirkondadesse. Tänasel Lasnamäel põrkuvad nõukogudeaegne elamuehituse ja autovaba elamise ideaalid ning tänane reaalsus: majanduslik ebavõrdsus, etniline segregatsioon ja ohjeldamatu auto-kesksus. Lasnamäe kanal oma kuue sõidureaga on tänaseni lõpetamata – nii transpordi infrastruktuurina kui suure linnaruumilise sotsiaalprojektina.
Harvardi ja EKA ühine Lasnamäe-stuudio on osa EKA arhitektuuriteaduskonna suuremahulisest uurimisprojektist “Lõpetamata linn: Tallinna linnaehituslikud visioonid ja ruumilised stsenaariumid”, mille näol on tegemist kolm aastat kestva uurimistööga Tallinna linnaehituslikust olukorrast ja selle võimalikest tulevikuarengutest. Projekt valmib koostöös Tallinna linnaga ja saab teoks tänu E.L.L. Kinnisvara toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku pea pool miljonit eurot.
Lisainfo:
Toomas Tammis
EKA arhitektuuriteaduskonna professor
Tel. +372 552 5996
E-post: toomas.tammis@artun.ee
Pille Epner
Teadus- ja arendustegevuse koordinaator