1938. a maalis Aleksander Bergman (1940. aastast Vardi) Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaste tellimusel seltsi Tartu majja kolmeosalise hiidpannoo (kokku umbes 9,5 x 3 meetrit). Kujutamist leidis kolm EÜSi ja Eesti riigi ajaloo tähtsamat sündmust – kolm mälupaika: „Kalevipoja õhtud“ – „Lipu õnnistamine“ – „Vabadussõtta minek“.
Pannoo avati pidulikult 9. oktoobril 1938.
1940. a suvel toimus Eestis kommunistlik riigipööre ja algas rahvusriigi kustutamine eestlaste mälust. Nõukogude võimule ebasobiv pannoo hävitati: maalid võeti seinalt maha; rulli keeratuna säilis selle kolmest osast vaid esimene – poliitiliselt neutraalsem, ilma sinimustvalge liputa maal „Kalevipoja õhtud“; Kahest ülejäänud, rahvusriigi loomisele viidanud teosest jäid alles vaid kolm juhuslikult maalilõuendist välja lõigatud tükki.
Pannoo taastamine algas 2014. a Eesti Üliõpilaste Seltsi, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia initsiatiivil. Rekonstrueerimistööd juhtis Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond.
Säilinud “Kalevipoja õhtud” restaureeriti 2016. a, et seda eksponeerida esmalt Eesti Rahva Muuseumi avanäitusel “Rahvusromantiline vägi ajaloo haardes” ning seejärel 2018. a koos paljude teiste Eesti ajaloopiltidega Kumu kunstimuuseumis.
Kumu näituse jaoks lipu õnnistamist ja Vabadussõtta minemist kujutavate maalide säilinud tükid restaureeriti ning monteeriti pannoost säilinud mustvalge foto originaalmõõdus väljaprindile. Selle väga erilise restaureerimislahendusega taasloodi teose süžeeline tervik, samas anti juhuslikele fragmentidele tähendus ja väärtus.
Fööniksina tuhast tõusnud ajaloolist pannood saab näha Kumu kunstimuuseumi näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos” (avatud 16.03.-5.08.2018, kuraatorid dr Tiina-Mall Kreem ja dr Linda Kaljundi). Näituselt edasi liigub nii oma sisult, mõõtmeilt kui kunstiliselt kvaliteedilt väga tähelepanuväärne pannoo tagasi oma koju – EÜSi Tartu majja ja paigutatakse suure saali otsaseina.
Pannoo konserveerimise ja rekonstrueerimistöid juhtis EKA professor Hilkka Hiiop, meeskonnas olid Andres Uueni, Edgar Umblia, Villu Plink, Johanna Lamp, Mihhail Staško, Varje Õunapuu, Taavi Tiidor, Merike Kallas, Frank Lukk, Johanna Toom, Allan Talu ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid ning Serireklaam ja Uderna Puit.
Viited:
Vaata rekonstrueeritud töö kohta esitlust
Fotod “Kalevipoja õhtud” restaureerimise kohta (2015-2016)
Fotod fragmentide monteerimise kohta (2018)
Kumu kunstimuuseumi näitus “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”
Lisaks näitusele ja rekonstrueeritud pannoole saab Kumu kunstimuuseumis laupäeviti algusega kell 16:00 kuulata arutelude sarja ajaloolaste ja kunstnikega.
Vestlusi juhivad näituse kuraatorid Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem
Üritustesarja „Kas pildid teevad ajalugu?“ ajakava:
17. märts
Oma ajalugu otsimas: borealismist ja soome-ugrilastest Eesti kunstis
Prof Ulrike Plath (Tallinna Ülikool)
24. märts
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Prof Anti Selart (Tartu Ülikool)
7. aprill
Jüriöö ülestõus ja eestlaste suur vabadusvõitlus
Prof Marek Tamm (Tallinna Ülikool)
14. aprill
Revolutsionäärid ja riigipöörajad Eesti kunstis ja ajaloos
Prof Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool)
21. aprill
Teine maailmasõda, valikud ja iroonia
Prof Liina Siib (Eesti Kunstiakadeemia)
5. mai
Ajaloopildid, hävi(ta)mine ja taastamine
Prof Hilkka Hiiop (Eesti Kunstiakadeemia)