Visand Veiko Vahtriku magistritööst "Taskukohane eluase"
Tallinna linna asutatud Anton Uessoni stipendiumi pälvis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistrant Veiko Vahtrik magistritöö “Taskukohane eluase” eest. Selles käsitletakse aktuaalset ja olulist teemat – eluaseme kättesaadavust Tallinna kontekstis.
Toetudes näidetele maailmas käsitleb magistritöö taskukohase elamise mõistet, sellega seotud majandusnäitajaid ja –termineid analüüsivalt ja kriitiliselt. Sarnaselt teistele Euroopa pealinnadele seistakse ka Tallinnas silmitsi kasvavate kinnisvarahindadega ja olukorraga, kus kesklinnas elamine on taskukohane aina väiksemale osale rahvastikust. Urbaniseerumine, eluasemeturul valitsev vabaturumajandus, palgakasv ja madalad kodulaenutingimused on viinud eluasemekulud kõrgemaile registreeritud tasemele. Analüüsides statistikat ning Eesti positsiooni Euroopa kontekstis möönab autor, et Eestis on viimase viie aasta jooksul kinnisvarahinnad tõusnud 15% kiiremini kui sissetulekud. Veiko Vahtriku magistritöö uurib, kuidas vältida sellega kaasnevat ruumilist segregatsiooni kaasaegses linnaruumis ning milliseid strateegiaid ja taktikalisi sekkumisi on Tallinna kontekstis elamuehitust planeerides võimalik teostada. Vaatluse all on 3 erinevat stsenaariumi Tallinna kesklinnas, pakkudes välja 3 erinevat ruumilist kui ka majandusmudelit, mis toetaksid Tallinna kesklinnas sidusa ruumi teket ja nn. avatud linna strateegiat.
Tallinna linna asutatud Anton Uessoni stipendiumi eesmärk on motiveerida EKA üliõpilasi tegema uurimis- ja lõputöid Tallinna linnale huvipakkuvatel ja vajalikel teemadel linnaplaneerimise ja arhitektuuri valdkonnas. Stipendium määratakse üks kord aastas ühele EKA üliõpilasele, kes valitakse järgmistele tingimustele vastavate üliõpilaste seast:
Magistritaseme üliõpilane, kelle jooksva õppeaasta kaalutud keskmine hinne on vähemalt B (4,0)* ja kes on õppetöös saavutanud väljapaistvaid tulemusi Tallinna linna jaoks olulistel teemadel linnaplaneerimises või sellega seotud vallas arhitektuurse projekti, disainilahenduse või urbanistliku uurimuse näol.
Silmapaistev ühiskonnategelane, insener ja poliitik Anton Uesson (1879 – 1942) on läbi aegade pikaaegseim Tallinna linnapea, ta oli Tallinna linnapea aastail 1919–1934 ja 1938–1940, seega kokku 17 aastat; aastail 1934–1938 oli Uesson Tallinna linnapea abi. Enne linnapea ametisse asumist töötas Uesson ehitusettevõtjana, kelle projektide järgi ehitati enne Esimest maailmasõda Tallinnasse üle 300 hoone. Paljud suure tõenäosusega just Uessoni poolt projekteeritud kahe-kolmekordsed kivitrepikojaga puumajad seisavad Pelgulinnas ja Kalamajas tänaseni. Uesson arreteeriti 14. juunil 1941 Tallinnas ning kaotas elu surmamõistetuna 13. aprill 1942 Sverdlovski vanglas.
Varasemalt on stipendiumi pälvinud Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala üliõpilane Iie-Mall Püüa (2013), arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala üliõpilane Eve Kompi (2014), arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala üliõpilane Mihkel Meriste (2015), arhitektuuri ja linnaplaneerimise üliõpilane Gert Guriev (2016) ja arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala üliõpilane Hanna-Liisa Mõtus (2017).