Maineka Columbia University arhitektuuriprofessori Kenneth Framptoni laia haardega ülevaade moodsa arhitektuuri ajaloost ilmus esmakordselt 1980. aastal ning on praeguseks muutunud klassikaks. Tänu autori pidevatele täiendustele (viimati 2007. aastal) pole see oma aktuaalsust siiani minetanud. Nüüd eestikeelsena ilmuvasse neljandasse väljaandesse on Kenneth Frampton lisanud mahuka peatüki, mis käsitleb üleilmastumise mõju nüüdisarhitektuurile, staararhitektide fenomeni ning seda, kuidas on mitmel pool maailmas tegeldud jätkusuutlikkuse ja eluaseme problemaatikaga.
“Framptoni järgi õpitakse uuema arhitektuuri ajalugu juba aastaid nii kunstiakadeemias kui ka kõigis teistes korralikes ülikoolides üle maailma. See on suurepärane, et nüüd saavad eesti üliõpilased teha seda emakeeles,” leiab EKA professor akadeemik Mart Kalm. Ehkki Framptoni käsitlus 20. sajandi arhitektuurist ja selle lätetest on laialdaselt kasutuses õpiku funktsioonis, on see tegelikult mõeldud kõigile, kes tahavad mõista 20. sajandi jooksul kujunenud kaasaegset linnakeskkonda.
Kenneth Frampton (snd 1930) on arhitekt ning arhitektuuriajaloolane ja -kriitik, kes töötab Ware’i professorina New Yorgi Columbia Ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistri- ja doktorikooli juures. Tema viimaste raamatute hulka kuuluvad “Studies in Tectonic Culture” (1995), monograafia Le Corbusier’st Thames & Hudsoni sarjas World of Art (2001) ning artiklikogumik “Labour, Work and Architecture” (2005).
Tõlkinud ja toimetanud Ingrid Ruudi ja Eva Näripea
Värsitõlked Vahur Afanasjev
Kujundanud Andres Tali
464 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2011
ISBN 978-9949-467-20-4