Projekti “Eesti ruumiline keskkond kunstiajaloo uurimisobjektina” eesmärgiks on uurida ja analüüsida ruumilist keskkonda kunstiajaloo teisenenud meetodite ja kultuurilise pöörde kontekstis, keskendudes nii arhitektuuri- ja ehitatud keskkonna uutele tõlgendusviisidele kui tuues kunstiajaloolisse käibesse materjale, mida seni on peetud väheoluliseks või väärtuslikuks. Keskkonna ruumilisus sisaldab antud juhul nii füüsilist ruumi ja selle praktikaid kui ruumi representatsioone ja diskursusi; ehitisi lahutamatus seoses nende programmi ja majandusliku kontekstiga, maastikke seoses poliitika ja identiteediga, kunsti seoses institutsiooni ja kohaspetsiifikaga.
Laiendades arhitektuuriajaloo mõistet kitsalt stiiliajaloo, esteetiliste kategooriate ja atributsiooniga tegelevalt ajaloolt ruumilisele ehitatud keskkonnale, püüab teema keskenduda muuhulgas ka protsessidele, mis kunsti ja arhitektuuri “teevad”. Viimaste hulka kuuluvad nii poliitilised diskursused, sotsiaalsed väärtused, rahavood ja tööjõu küsimused; mis võrdselt autori intentsiooni ja arhitektuuri institutsioonis ringlevate ideedega lõppobjekti suubuvad. Kuna enamus osalejaid keskendub oma töös 20 sajandi teise poole Eesti arhitektuuri ja ehitatud keskkonna problemaatikale, on uurimuse oluliseks sõlmküsimuseks Nõukogude perioodi uurimise metoodika ja võimalused, dialoog Läänes kiirelt kasvava postsotsialismi uuringutega ja mõlemasuunalise adekvaatse “tõlke” võimalus. Väljundiks on artiklid teadusväljaannetes, ühiskogumikud, rahvusvahelise uurijavõrgustiku loomine ja vastav konverents, integreeritus kraadiõppega.
Projekti tüüp: riiklik sihtfinantseering (SF0162651s04)
Projekti vastutav täitja: Mart Kalm
Projekti põhitäitjad: Andres Kurg, Epp Lankots
Projekti kestus: 2004–2008
Vaata ETISes