Selgunud on EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi võitjad!

Fotokollaaž autorite töödest

Tänavu laekus konkursile 15 tööd, millest 2 kunstikultuuri, 5 arhitektuuri ja 8 disainiteaduskonnast. Konkursi üheks eesmärgiks on tõsta teadlikkust koostöövõimalustest ettevõtete ja organisatsioonidega juba lõputöö koostamise ajal. Konkursi korraldaja Kelli Turmanni sõnul on tulevikus plaanis kaasata komisjoni kõikide teaduskondade esindajaid, et julgustada kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonna lõpetajaid konkrusist rohkem osa võtma.

 

Laureaadid valis hindamiskomisjon koosseisus Sille Pihlak (arhitektuuriteaduskonna nooremteadur ja õppejõud), Ruth-Helene Melioranski (disainiteaduskonna teadur ja õppejõud), Jaanus Vahesalu (Tallinna Ettevõtlusamet), Maria Jäärats ja Kelli Turmann (EKA teadus- ja arendusosakond). Komisjoni sõnul toimus võitjate valimine üksmeelselt lähtuvalt tööde uurimisvaldkonnast, terviklikkusest ja praktilisusest. Suurem arutelu toimus silmapaistva ühiskondlikku heaolu ja/või elukeskkonda parendava potentsiaaliga tööde hindamisel, kuna selles katergoorias oli kaks võrdväärselt tugevat samas erinevaid teadussuundi põimivat tööd. Arutelu tulemusel otsustati premeerida tööde autoreid võrdselt sihtstipendiumiga 700 euro väärtuses.

 

2018. aasta EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi tulemused

Silmapaistev majandustegevust tõhustava väljundiga töö: Arvan Khan, Arno Peever, Sofia Vega Anza “Välk”.
Võitjaid premeeritakse sihtstipendiumiga 800 euro väärtuses. Auhind antakse pidulikult üle Tallinna Ettevõtluspäeval 3. oktoobril. Tehtud töö lähteülesandeks oli läbi infrastruktuuri ja inimkäitumise anlüüsi luua ideelahendusi tuleviku laadimissüsteemide väljaarendamiseks. Autorid kaardistasid töös kolme võimalikku lahendust, millest kerkis esile inimest universumi keskele paigutav toodet ja teenust ühendav süsteem “Välk”. Välk on mobiilne robot, kes varustab autot elektriga selle parkimise ajal.

 Alexela turunduse- ja kommunikatsioonijuhi sõnul on koostöö EKA-ga olnud suurepärane võimalus kontsruktiivseks fantaseerimiseks energeetika valdkonna arengu üle kahe, viie, kümne ja enamagi aasta perspektiivis. Vaatluse all olnud teemade puhul torkas silma, et tehnoloogilste arenduste õnnestumise üheks peamisi eelduseks on see, kui hästi see arvestab inimese reaalsete vajadustega. Suures plaanis on ka Alexela eesmärk muuta oma toodete ja teenuste abil inimeste elu paremaks. EKA tudengite abiga jõudsime nii mõnegi sellise ideeni, mis võiks aidata Alexelal oma kliente paremini teenindada ning neile täiesti uuel tasemel kvaliteeti pakkuda. Üheks selliseks tööks on Välk, mille realiseerimist ka tõsiselt kaalume ning oleme väga uhked ning rõõmsad, et see EKA ja Alexela ühistööna valminud projekt on saanud tunnustuse osaliseks. Alexela on läbi aegade olnud mitmetes valdkondades pioneer. Oleme olnud muuhulgas eesrindlikud uute ärimudelite kasutuselevõtul ja uudsetele toodetele turu sissetöötamisel. Hetkel oleme arendamas Hamina LNG terminali Soomes, mis on hea näide Alexela innovatsiooni- ning arendusvõimekusest.

Silmapaistev ühiskondlikku heaolu ja/või elukeskkonda parendava potentsiaaliga töö: Liisa Valdmann “Koriluskoridor”.
Võitjat premeeritakse sihtstipendiumiga 700 euro väärtuses. Töö tegeleb jätkusuutliku aineringluse kujundamisega linna skaalas. Koriluskoridor on linnasisene toidutootmisvõrgustik, mis kasutab ressursipotentsiaalina kanalisatsioonivõrgustikku ja bioprügi ning ruumipotentsiaalina Tallinnas olemasolevaid looduslikke ja tehislikke koridore nagu rannik, jõekallas, kõrgepingeliini- ja raudteekoridor. Autor sai töö koostamiseks sisendit ettevõttelt Elering AS.

 

Elering ASi kommunikatsioonijuht Ain Kösteril oli hea meel, et antud töö sai konkursil äramärkimist ja lisas, et Elering tunneb süsteemihaldurina vastutust nii selle eest, et tuled kodudes põleksid, kui selle eest, milline on meie taristu mõju seda ümbritsevale keskkonnale. Tallinna linnas uusi kõrgepinge õhuliine ei rajata ning olemasolevad asenduvad nende eluea täitumisel maakaablitega. Õhuliinide demonteerimisel katkeb Eleringil formaalne side liinikoridoridega, ent samas tunnetame liinidest vabanevate koridoride olulist potentsiaali avaliku ruumi, sealhulgas linna eri piirkondade ja kogukondade elukvaliteedi parandamisel.

 

Silmapaistev ühiskondlikku heaolu ja/või elukeskkonda parendava potentsiaaliga töö: Anne Vingisar “Tartu ja mitte-Tartu ühendamine”.
Võitjat premeeritakse sihtstipendiumiga 700 euro väärtuses. Töö tegeleb Tartu luha, Emajõe ja Anne kanalit ületava Sõpruse sillaga, mis asub Annelinna ja Karlova linnaosade vahel. Projekti eesmärgiks on ühendada kaht linna poolt tähenduslikumalt – luua nende vahele kergliiklusala ühendustega sillalt luhaalale ja Emajõele ning lisada ühiskondlikke funktsioone, mis jäid Annelinna generaalplaneeringus teostamata.
Tunnustame kõiki konkursil osalenud tööde autoreid:
Maarja-Liis Raamat, Kermo Aruoja, Oskar Mihhailov, Carol Rennebaum, Maari Hinsberg, Keiu Kuresaar, Arvi Anderson, Johanna Sepp, Kristian Taaksalu, Jan-Christopher Soovik, Kristi Mägi, Gloria Paul.
Palju õnne võitjatele, aitäh kõigile osalejatele ja tuult tiibadesse edasistes ettevõtmistes!
Konkurssi korraldab Eesti Kunstiakadeemia teadus- ja arendusosakond koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga.
Teate koostas:
Kelli Turmann
Ettevõtlusnõustaja
EKA teadus- ja arendusosakond
Jaga sõpradega:

Postitas Mart Vainre
Viimati muudetud