Anders Härm ja tudengid Alberto Burri maakunstiteosega "Grande Cretto". Foto Kleer-Keret Tali.
14.–20. oktoobril 2018 külastasime kuraatoriõppe esimese ja teise kursuse magistrantidega rahvusvahelist kunstimaailma suursündmust, Manifesta 12 Biennaali (16. VI 2018–4. XI 2018 Palermos), mille kuratoorne kontseptsioon kandis pealkirja “The Planetary Garden. Cultivating Co-existence”. Välispraktikal saime ühendada vahetu näitusekogemuse ja teoreetilise analüüsi. Nädala jooksul jõudsime tervikuna ära vaadata näituse Palermo-sisese osa ning analüüsisime näitust eelkõige kuraatori pespektiivist, mh arvestades ka Manifesta kui kunstisündmuse formaadiga praeguse kunstivälja kontekstis (teise kursuse magistrantidel oli ka võimalus võrdluseks aasta varem külastatud Veneetsia biennaaliga).
Külma sõja järgses Euroopas loodud nomaadliku iseloomuga Manifesta pole mitte pelgalt kaasaegse kunsti näitus, vaid ka interdistsiplinaarne platvorm, mille fookuses on sotsiaalne ideedevahetus, linnakeskkonna uurimine ja pärandi säilitamise problemaatika. 12nda biennaali asukohavalik oli tihedalt seotud Palermo ajalooga, milles domineerivad erinevad okupatsiooniperioodid. Koostöös kohalike kogukondadega soovisid loomingulised mediaatorid (mitte kuraatorid!) toimida rohujuuretasandi inkubaatorina, toetades kohalikke kogukondi läbi kultuuriliste sekkumiste ja luues platvormi ühiskondlikeks muutusteks. Manifesta 12 pealkirjas kasutatud aia-metafooriga (prantsuse botaaniku Gilles Clémenti 1997 võrdlus: maailm kui planetaarne aed ja inimene kui selle aednik) viidati 2018. aasta aiale, milles aednikud võtavad oma tegevust iseenesestmõistetavana, olles unustanud oma tegevuse baasi, kuigi tänapäeva aednik peaks teadvustama jagatud vastutust ja tunnustama oma sõltuvust teistest liikidest, kliimast, ajast ja mitmetest sotsiaalsetest teguritest. Üle linna laotatud näitus oli kolme võtmekontseptsiooni alusel jaotatud sektsioonidesse: Garden of Flows, Out of Control Room ja City on Stage. Saime osa ka publikuprogrammist, käies kahel filmilinastusel (järgnenud arutelud olid küll kahjuks itaalia keeles, mida keegi meist ei vallanud).
Lisaks võtsime ette seiklusrikka teekonna Palermo lähedal asuvasse kummituslikku Gibellina kunstilinna, mis oli pärast maavärinas hävimist uuesti üles ehitatud. Käisime kogemas ka endise Gibellina mälestuseks loodud Alberto Burri maakunsti-teost “Grande Cretto”, 2015. aastal valminud massiivset tsemendist struktuuri, mida ehitati 30 aastat.
Osalenud tudengid: Kleer-Keret Tali, Laura Elisabeth Konsand, Kati Ots, Annika Üprus, Saskia Lillepuu.
Õppejõud: Anders Härm.
Kirjutas Kati Ots
