2013. aasta juunis toimus Kambodža pealinnas Phnom Penhis tööd UNESCO maailmapärandi komitee, kes otsustab uute paikade lisamise maailmapärandi nimekirja. Eesti mandaat 190 riigi seast valitavas 21-liikmelises ekspertkomitees lõpeb sel aastal.
Maailmapärandi nimekirja esitatu on väga põnevalt värvikirev. Kultuuripärandi valdkonnast väärib märkimist Fidži võluv koloniaalne rannikulinn Levuka, mis esindab argiarhitektuurset segu Briti impeeriumist ja Fidži põlisasukate arusaamadest. Klassikalist Euroopa kunstiajalugu tutvustavad Firenze ümbruse Medicite villad koos aedadega. Aina rohkem esitatakse ka ajaloolisi linnamaastikke ja kultuurmaastikke, mida esindavad muu hulgas õrn Agadezi vanalinn Nigeerias ja kitsasse subtroopilisse orgu surutud imekaunid Hani riisiterrassid Lõuna-Hiinas. Nimekirja kandidaatide seas seisavad kõrvuti pisikesed maalitud puukirikud Karpaatides ja tohutud Iraani marmorpaleed.
Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor professor akadeemik Mart Kalm, Eesti delegatsiooni juht kultuuripärandi valdkonnas, märgib, et on ka selliseid taotlusi, mille tagant paistavad välja turismifirmade kõrvad. Tõsisemaks probleemiks peab professor Kalm aga ees ootavaid lahinguid mälestiste autentsuse küsimuses. Poliitilistel põhjustel ehitatakse üles suurejoonelisi rahvuslikke monumente, milles pole enam kuigi palju ehtsat ja algupärast alles. Sellele vaatamata soovivad taotluse esitanud riigid neid väärtustada ka maailmapärandi nimekirja kuulumise tiitliga ning otsivad oma eesmärgi saavutamiseks sageli poliitilisi kokkuleppeid. Komitee liikmeks oldud nelja aasta jooksul on Eesti eksperdid järjekindlalt vastu seisnud komitee politiseerimise katsetele.
Eesti Kunstiakadeemia doktorant Urve Sinijärv, Eesti delegatsiooni juht looduspärandi valdkonnas, peab maailmapärandi nimekirja pürgivate uute paikade seast kõige tuntumaks Etna vulkaani. Maailma üks aktiivsemaid vulkaane paistab silma ka selle poolest, et selle tegevust on dokumenteeritud juba vähemalt 2700 aastat. Veel tõstab ta esile Tajiki rahvusparki Tadžikistanis, millega võetakse kaitse alla suur osa Pamiiri mäestikualast. See rahvuspark moodustab tervelt viiendiku riigi territooriumist. Kogu maailmas ainulaadne on Namibi kõrb Namiibias. Rannikul paikneva udukõrbe liiv ei pärine aluskivimist, vaid on kohale toodud jõgede ja tuultega. Igati asjakohane on ka Keenias asuva Mount Kenya rahvuspargi laiendusettepanek, kus uue ja vana osa vahele luuakse liikumiskoridor elevantidele. Hästi on seal edenenud ninasarvikute populatsioonide suurenemine.
Komitee töötab käesoleval istungil läbi ka 157 aruannet nende maailmapärandi paikade kohta, mille seisundiga on probleeme. Viimastel aastatel üha rahutumaks muutunud maailm mõjutab oluliselt kultuuripärandi käekäiku. On äärmiselt kahetsusväärne, et kultuuripärandi tähtsus riikide ja kultuuride identiteedi osana kerkib esile just konfliktiolukordades. Ajal, mil pärast suuri pingutusi on Afganistani ja Iraagi sümbolobjektid taas saavutamas oma väärikust, on nii Süüria, Mali kui ka Egiptuse konfliktides just pärand see, mille hävitamisega püütakse vastast demoraliseerida. Looduspärandi paiku puudutavate aruannete puhul on tõsine mure üha suurenev elevantide ja ninasarvikute salaküttimine, samuti erinevad kaevandus- ja arendushuvid.
2013.a mai seisuga on maailmapärandi nimekirjas kokku 962 paika 157 riigist. Eestist on nimekirjas alates 1997. aastast Tallinna vanalinn ja alates 2005. aastast kümne riigi koostöös esitatud Struve meridiaanikaare säilinud rajatised.
Lisainfo http://www.unesco.ee/eesti-liikmesus-komitees-2/