Ülevaade
Kunst peab ühiskonnas täisväärtuslikult toimiseks olema mõtestatud ja tõlgendatud, seotud oma loomiskontekstiga. Võimalust selliseks kunsti uurimiseks pakub EKA doktoriõpe.
EKAs toimub doktoriõpe neljal erialal: kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, kunst ja disain, muinsuskaitse ja konserveerimine ning arhitektuur ja linnaplaneerimine. Doktoriõppe korraldust reguleerib Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppe eeskiri ja Eesti Kunstiakadeemia õppekorralduse eeskiri.
Kui kunstiteadus esindab selgelt humanitaarteadust, siis kunsti ja disaini doktoriõpe tähendab praegu kogu maailmas esiletõusvat loovuurimust (artistic research, practice-based research), kus kunstnik või disainer loob uudse teose ning mõtestab seda tekstiliselt. Nende vahele jääb muinsuskaitse ja restaureerimine, kus doktoritöö võib olla nii puhtalt tekstiline kui ka millegi restaureerimine koos selle analüüsiga.
Kuna doktoriõpe on kõrghariduse III aste, siis saavad sinna kandideerida magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga isikud. Doktoriõppe nominaalne õppeaeg on neli aastat. Doktoriõpe keskendub ümber avalikult kaitstava doktoritöö ja seda toetavad üldõpe, erialaõpe ja valikained. Doktoranti suunab tema juhendaja, sageli on teine juhendaja kas naabererialalt või väljaspoolt EKAt.
EKA alustas doktoriõppega 1995. Esimese akrediteeringu said kunstiteaduse, muinsuskaitse ja restaureerimise ning arhitektuuri õppekavad aastal 2002. Doktorikool asutati 2005. Samal aastal avati meedia ja disaini õppekava, mis 2007 kujundati ümber kunsti ja disaini õppekavaks. 2018. aastal avati arhitektuuri ja linnaplaneerimise doktoriõppekava. Samal aastal läbisid ülejäänud kolm doktoriõppekava akrediteerimise.
Vaata ülevaate saamiseks EKAs tehtavast teadustööst ja loovuurimusest ka meie doktorantide kolme minuti loenguid, mis tulnud Eesti Teaduste Akadeemia populariseerimiskonkursil võitjate sekka: kunsti ja disaini doktorandid Fideelia-Signe Roots (2017) ning Jane Remm (2023/2024), muinsuskaitse ja konserveerimise doktorandid Andres Toode (2015) ning Maris Mändel (2019), arhitektuuri ja linnaplaneerimise doktorant Karin Bachmann (2022).
