Foto: Liisa-Helena Lumberg
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri tudengid ja õppejõud külastasid juuni alguses toimunud Eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloo praktika raames Lõuna-Läänemaad ja Pärnumaad. Kahepäevasel väljasõidul väisati nii mõisu, kirikuid kui ka nõukogudeaegseid puhkekeskusi ja tööstuspärandi objekte.
Külastati Lihula, Karuse, Hanila ja Pärnu-Jaagupi kirikut. Hanila kirikus kohtuti ka Tallinna Ülikooli ajalootudengite ja õppejõudude grupiga ning mõeldi ühiselt kirikuruumi ülesehituse ja reformatsiooniga toimunud muudatuste üle.
Mõisatest kuulusid programmi Tõstamaa ja Voltveti, mõlemas võis näha erinevaid ehituskihistusi ja maalinguid. 1920.-30. aastate pärandist vaadeldi Karuse ja Sindi raudteejaamu ning Massiaru ja Võiduküla koolihooneid. Põhiliseks vaadeldud tööstuspärandi objektiks oli imposantne, kuid tänaseks halvas seisukorras olev Sindi kalevivabrik.
Nõukogudeaegsest arhitektuuripärandist kuulusid kavva puhkekeskused Paatsalus ja Pärlseljal, Audru karusloomakasvatuse hoone, Surju kauplus, Lemme/Majaka suvilakooperatiiv, Pärivere sovhoosi keskus Ares ja Pärnu KEK-i puhkebaas Kablis. Suurt huvi pakkusid ka Valgeranna puhkekeskuse hooned, mis valiti ekskursiooni lemmikobjektiks (Villa Andropoff arhitekt Raine Karp, kino ja saunamaja arhitekt Meeli Truu).
Igakevadiste praktikareiside eesmärk on täiendada teadmisi Eesti kunsti- ja arhitektuuripärandist ja arendada teoste vaatlemise ja analüüsimise ning ka ettekande tegemise oskust. Ekskursioonile eelneb põhjalik ettevalmistus, kus tudengid koostavad ekskursioonigiidi. Igal aastal on sihtkohaks üks Eesti piirkond või maakond.
Reisi juhendasid õppejõud Ingrid Ruudi, Liisa-Helena Lumberg, Krista Kodres, Oliver Orro ja Virve Sarapik. Väljasõitu toetas Kultuurkapital.
