Hindamine arhitektuuriteaduskonnas. Foto: Marek Metslaid
Tänavu esitati Eesti Kunstiakadeemiasse 967 sisseastumisavaldust, mida on 30 võrra enam kui möödunud aastal. Jätkuvat kasvu näitab ka välismaalt EKAsse õppima soovijate arv – rahvusvahelistele õppekavadele laekus 204 avaldust. Avaldusi esitati 45st riigist üle maailma.
Kohti õppekavadel on 385, mis teeb kunstiakadeemia keskmiseks konkursiks 2.5 soovijat ühele kohale. Vabade kunstide teaduskonna dekaan Kirke Kangro rõõmustas, et ühe suurima populaarsuse kasvu tegi uus rahvusvaheline kaasaegse kunsti õppekava, mis avati alles möödunud aastal. Samas tõi ta välja, et tänavuste sisseastujate puhul tuleks aga kvantiteedi asemel rääkida märkimisväärsest taseme tõusust. “Rääkisime täna just David Vseioviga, et tänavuste EKAsse pürgijate ettevalmistus ja erialane teadlikkus on tunduvalt kõrgem. Näiteks vabades kunstides polnud nii BA kui MA õppesse astujate seas ühtegi juhuslikku uitajat, kes poleks kunstist lugenud ega näinud,” kiitis Kangro sisseastujate kvaliteeti. “Pigem oli nii mõnelgi juhul kahju, et mitmed head inimesed jäid napilt joone alla, kel oleks samuti palju potentsiaali,” ütles Kangro.
Laekunud avalduste arvu järgi on bakalaureuseõppes kõige populaarsem õppekava jätkuvalt graafiline disain, mille 15le õppekohale kandideeris ligi 95 sisseastujat. Teisel kohal on moe-, aksessuaari- ja tekstiilidisaini õppekava kahekümnele õppekohale laekunud 70 avaldusega ning kolmandal kohal eelmisel aastal avatud tööstus- ja digitootedisaini õppekava, mille viieteistkümnele kohale laekus 65 avaldust. Suur konkurss on ka animatsiooni, fotograafia ning sisearhitektuuri erialadele.
Magistriõppes kogus enim sisseastumisavaldusi rahvusvaheline interaktsioonidisaini õppekava, mille kaheteistkümnele kohale laekus 50 avaldust, teisel kohal on rahvusvaheline urbanistika õppekava kümnele kohale esitatud 41 avaldusega ning kolmandal, möödunud aastal avatud, rahvusvaheline kaasaegse kunsti õppekava, mille kuuele kohale laekus 21 avaldust. Suurem konkurss on ka rahvusvaheline disaini ja rakenduskunsti ning eesti keelsele kaasaegse kunsti õppekavale.
Huvi doktoriõppe vastu näitab samuti kasvutrendi. Tänavu esitati kokku 31 avaldust, mis on koguarvult lausa 55% rohkem kui eelmisel aastal. Enim avaldusi (16) laekus kunsti ja disaini doktoriõppekava kahele kohale, aga soovijaid jätkus ka kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute, muinsuskaitse ja konserveerimise ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise doktoriõppesse.
Sisseastumiskatsete tulemused ja vastuvõetavate tudengite lõplikud arvud selguvad hiljemalt 14. juulil kui SAIS keskkonnas antakse sisseastujatele teada katsete tulemused. Teine õppeaasta Kalamaja ja vanalinna piiril asuvas EKA uues õppehoones algab juba augusti lõpus.