Kalender

Seda kohta ei ole lihtne leida. See on üks neist kohtadest, mida ei oska otsida, enne kui oled juba seal. See on salajane paik, kus ajalugu paistab olevat peatunud. Paik, mis ei allu tavalisele ruumilisele loogikale, vaid eksisteerib kusagil sfääride piiril.

Kas see koht on olnud, on praegu või tuleb alles? Selge on vaid see, et oht ja ilu käivad siinmail käsikäes. Seda võime aimata lugudest, mis hakkavad hargnema tundmatu meistri loodud reljeefidest. Kivi räägib, aga mitte otse – sosinal, vihjamisi, keeles, mida mõistavad vaid need, kes teavad kuulata.

Mari Männa uus kompositsioon on inspireeritud Karja kiriku ikonograafiast. Kunstnik kutsub külastajat mõtisklema keskajast nüüdisaja kontekstis.

Mari Männa (1991) on skulptuuri- ja installatsioonikunstnik, keda huvitab narratiivide konstrueerimine ja kujunemine nii kunstides kui ka laiemas globaalses kontekstis. Hetkel uurib ta eelkristliku Eesti paganlikke kombeid ja pärimust ning selle mõju kultuurilisele identiteedile ja vaimsusele.

06.04-15.04.2025
Avatud T-P 14.00-19.00
Gd: Mihkel Kleis
Tänud: Eesti Kultuurkapital, Ian, Piret, Mihkel, Uus Rada tiim
Finissage: 11.04 19:00, dj Romanss

EKA keraamika magistrandi Keithy Kuuspu ja etenduskunstniku Liisa Saaremäeli teine Kanuti Gildi SAALis etenduv ühislavastus “Millest on tehtud väikesed tüdrukud” on püüe hoida end ebaküpses olekus.

Lõputu ettevalmistuse läbi tehakse samm tagasi, mitte edasi. See on kriis enne keskeakriisi – katse muuta omlett taas munaks.

Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.

Vaib on hea, tuul tagant ja natuke antakse ka jalaga perse. Aeg on küps, et midagi ometigi juhtuks. Sellest räägitakse muinasjutulisi lugusid. Aga kõik, mis hea, ei lähe veel kurgust alla.

Keithy Kuuspu (1994) on Eestist pärit kunstnik, kes tegutseb etenduskunsti, koreograafia, visuaalkunsti ja keraamika vahealadel. Oma loomingus keskendub ta argistele struktuuridele ning ühiskonna mõjule indiviidi üle, tihti läbi irooniliselt naiivse lähenemise. Olulisel kohal on etenduskunsti ja visuaalkunstide sidumine ning keha ja materjali vaheliste seoste otsimine. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekava BA, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia contemporary physical performance making CPPM magistriõppe ning hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemias keraamika magistrantuuris.

www.keithykuuspu.com

Liisa Saaremäel (1992) on eesti etenduskunstnik ja näitleja. Tema töödes nii etenduskunstniku kui lavastajana on olulisteks poeetilisteks komponentideks tilluke ruum ning mäng kontrastsete skaaladega. Ühendades erinevaid praktikaid ning kunstimeediume, väljuvad ta tööd sageli konventsionaalsetest teatriruumidest, katsetades teatraalsuse ja päriselu omavahel põimimist. 2021. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi kaasaegse füüsilise etenduskunsti (CPPM) erialal ning alates 2024. aastast kuulub Von Krahli Teatri truppi.

www.liisasaaremael.ee

14. aprilli etendusele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Anders Härm.

Kadri Liis Rääk, „Morfogenees“

Avamine 04.04.2025 kell 18

04.04.–20.04.2025

ARS Projektiruum, Pärnu mnt. 154, Tallinn

Kadri Liis Rääk loob ARSi Projektiruumi hõlmava lavastusliku näituse, kus uuritakse multisensoorseid ruumi- ja kehakogemusi.

„Morfogenees“ toimib poeetilise ökosüsteemina, mis pakub võimalusi kogu kehaga tajutavaks suhtluseks. Näitusel saab näha loomeprotsessi metamorfoose – materjali muundumist, mis on leidnud oma vormi läbi kunstniku tundlike käte järjepideva töö. Selline meetod on morfogeneetiline – ideedele vormi andmine, vormi loomine, muundamine, mis on paljuski sarnane bioloogiliste protsesside ja elutsüklitega. Kombineerides looduslikke ja sünteetilisi materjale, iidseid käsitöötehnikaid tänapäevastega, loob kunstnik ajata paiga, kus mõtiskleda vaimse, füüsilise ning sotsiaalse ruumi suhete üle. Mis on see inimese pale, kui seistakse silmitsi enese ja Teise piiridega? Milliseid uskumusi ja väärtushinnanguid iseenda ja ümbritseva suhtes kanname?

Eksponeeritud visandid, joonistused ja skulptuurid teevad nähtavaks kunstniku mõtteprotsesse ning väljendavad isiklikku kehakogemust. Näitusel on põimitud leidmaterjale, pehmeid ja jäiku skulptuure, loometöö jääke, taaskasutatud ning ümber mõtestatud vanu teoseid uutega, lisades uusi tähenduste kihistusi. „Morfogenees“ on kui pelgupaik tundlikele organismidele, põhinedes Islandi ja Peruu maastikes ning Hiiumaa metsades kogetud täielikele ruumielamustele.

Kadri Liis Rääk on multidistsiplinaarne kunstnik ja loovuurija, kelle loomingu keskmeks on hõlmavate ning kombatavate keskkondade loomine. Viibides samaaegselt nii kunsti kui disaini laiendatud väljadel, uurib ta, kuidas kombatavad interaktsioonid kunstiteostega nihutavad tajusid ja võimaldavad tekkida dialoogidel, mis jäävad nähtavast väljapoole. Ta on õppinud stsenograafiat (BA) ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias ning autonoomset disaini (MA) Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias (KASK, Belgia). Ta teosed tegelevad kehaliste ja sümboolsete narratiividega, kõneledes inimeste ja teiste eluvormide takerdumistest ja dialoogidest ökoloogilises sulatuspotis. Ta on osalenud näitustel ja residentuurides Peruus, Tšehhis, Belgias, Taanis, Islandil ja Eestis.

Helikujundus: Ekke Västrik

Eriline tänu: Raimond Põldmaa, Marika Agu, Kerli Praks, Siim Toomet, Liina Unt, Kristjan Vahtra

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit

3. aprillil kell 18:00 avatakse Telliskivi Poetänaval ehtekunsti showroom RITUAL PRACTICE. Autoriteks kolm eesti ehtekunstnikku – Erle Nemvalts, Liisbeth Kirss ja Patrick Soome.

RITUAL PRACTICE on avatud 4.-27. aprill, E-R 11:00-19:00, L-P 11:00-17:00. Väljapanekule ning müüki tulevad ainulaadsed ning kõrge kunstilise väärtusega ehted. Lisaks tutvustavad kunstnikud lähemalt oma loomingut ning on valmis vastama uudishimulike küsimustele järgneval kolmel aprilli laupäeval:

05.04 Liisbeth Kirss

19.04 Patrick Soome

26.04 Erle Nemvalts

ERLE NEMVALTS (1991) ei pelga oma töödes melanhooliat ega pimedust, kuid tasakaalustab neid sarkasmi ja kitšiga, tuues sisse ootamatuid ja mitmetähenduslikke kihte. Ta kutsub vaatajat kogema oma sisemaailma nii füüsiliselt kui vaimselt, mängides sümbolite ja materjalide kontrastiga, kergus-raskus, lootus-meeleheide, sünge-romantiline.

LIISBETH KIRSS (1996) on elurõõmust pakatav Eesti mimmukunsti eestvedaja ning ehtedisainer. Viimased aastad on Kirss keskendunud peamiselt dekoratiivsete hambavõrede ehk grillzide propageerimisele. Loomingust leiab palju sädelevat, roosat, armast ja teravat.

PATRICK SOOME (2002) on interdistsiplinaarne kunstnik ning disainer. Soome loomingus kohtuvad käsitsi valmistatud objektid ning figuurid, mis seguneb valu ning vormiloomega, (taas)kasutades erinevaid väärismetalle ning kive. Soome disain taotleb puhast põhjamaist minimalismi, mis küll pärineb tema skandinaavia juurtest, kuid sulandub füüsiliselt nähtava avangardistliku, orgaanilise stiilitunnetusega, mis on suuresti inspireeritud polaarfloorast ning arhitektuurist.

RITUAL PRACTICE avamisüritust toetavad Punch Club ja Põhjala Pruulikoda.

SILIKAAT. ONTOLOOGIA I. Materjali ja maine kujunemislugu 1900-2025
EKA Galeriis 11.–27.04.2025
Avamine: 11.04.2025 kell 18.00
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (Suurel reedel on näitus suletud)

Silikaadis kehastub Eesti 20. sajandi arhitektuuri kujunemislugu. Lihtsalt kasutatava ja defitsiidiajastul kättesaadava materjalina sündis silikaadist arvukalt märkimisväärseid kõrg- kui argiarhitektuuri näiteid – funkvillade hiilgeaegadest maleva- ja garaažiehituseni, tüüpkorterelamutest piirivalvetornideni.

Läbi kaleidoskoopilise vaate põimuvad narratiivid materjaliteadusest, Eesti arhitektuuri ajaloost ning kultuurilisest antropoloogiast, selgitamaks silikaadi põlatud staatust ning tulevikuvõimalusi. Näitusesse on pikitud teemakohased EKA tudengite ja teadurite uurimistööd ning vilistlaste vaated.

Ressursivaeguse ajastul ergutab näitus publikut mõtlema, kas ja kuidas on okupatsioonimaiguga materjalil võimalik puhtana taassündida.

Kuraatorid: Henri Kopra ja Iiris Tähti Toom (Spatialist Studio)
Tehniline tugi: Erik Hõim

Näitust toetavad Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn, Bauroc ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

3. aprillil kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Zody Burke-i isikunäitus “Asterioni maja”. Näituse avamisel esineb müra muusik ja performance kunstnik Nick Klein (US/DE) teemakohase performance-iga.

Näitus tutvustab külastajale värskelt valminud teoseid, mille hulka kuuluvad kõrgreljeefid, trükised (koos kunstniku originaal lühijuttudega) ning suuremõõtmeline 3D skulptuur. Paljud neist sisaldavad allegooriaid Kreeka labürindi mütoloogiast. Uued teosed esitavad külastajale väljakutse mõtlema, kuidas kaasaegsus taastõlgendab arusaamu segadusest ning vangistatusest. Klassikalisele mütoloogiale omase maagilis-realistliku tõlgenduse läbi pakub Burke mitmekülgset sissevaadet alternatiivsetest narratiividest, mis on labürinti sisse kootud. Skulptuur “Pasiphae, rodeo kuninganna” viitab üheaegselt Kreeka müüdile, mis inspireeris Borges-st, kui ka Americana nüüdiskultuurile, põimides kokku kaht erinevat kultuuri – ajas jätkuv teema Burke-i loomingus. Galerii ruum ülemisel korrusel on sündinud valge kuubi selgusest ning on sissejuhatuseks süngemale ning sügavamale kogemusele alumisel korrusel. Näitus käsitleb uurimust laiematest küsimustest võimust, identiteedist ning ruumide kohta, kus me elame (füüsilised, digitaalsed, kultuurilised või eksistentsiaalsed) kasutades selleks mütoloogilisi tööriistu.

Zody Burke (s 1991) on Ameerikast pärit multimeedia kunstnik ning muusik, kes elab ja töötab hetkel Tallinnas, Eestis. Olles teadlik iseenda perspektiivist ning positsioonist New Yorklasena keset kohalikku majanduslikku olukorda, loob Burke skulptuuri ja teiste kunstimeediumite kaudu šifreid, mille abil kaardistab hiliskapitalistlikku ameerika identiteedi komplekssust, läbi mille uurib, kuidas identiteet muutub ja areneb läbi teise kultuuri peegelduse. Kasutades tihtipeale narratiivset struktuuri, huvitub ta maailma-loomise idee sidumisest geoloogilise ajamõõtmega visualiseerides erinevate riigipiiride ning nende rahvuslike müütide omavahelist hägustumist läbi nende kõikjaltajutava salapärase looritaguse. Mullu lõpetas Zody oma õpinguid Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse Kunsti magistriõppe, mille raames püüdis siduda omavahel sotsiaalpoliitilisi narratiive, pärimust ning Eesti ja Ameerika industrialisatsiooni vahelisi seoseid.

Asukoht Hobusepea Galerii (Hobusepea 2, Tallinn)

Avamine 03.04.2025 kell 18:00

Näitus on avatud külastamiseks E, K-P 11.00–18.00

Kuraator Liisi Kõuhkna

Graafiline disain Taylor “Tex” Tehan

Pealkirja disain Brian Uhl

Tehniline tugi Hobusepea galerii, Gregor Sirendi

Toetajad/Tänud:

Kultuurkapital, Paavli Kultuurivabrik, Valge Kuup Stuudio, Eesti Kunstiakadeemia, Batuudijuss, Pruulikoda Tuletorn, Punch Club, Põhjala Pruulikoda, Kanuti Gildi Saal, Dan Edelstein, Nora Schmelter, Taylor “Tex” Tehan, Gert Gutmann, Lauri Raus, Jordan Reyes, Roberta Staats, Nora King, Harry Figueroa, Lara Brener, Nick Klein, Oscar Ramos, Jane Treima, Diandra Rebase, Michael Anthony Farley, Laura De Jaeger, Kerli Kurikka, Kaspar Kannelmäe, Composite EE, Karjase Sai

Eesti köited 17. rahvusvahelisel köitekunstibiennaalil Prantsusmaal

6. märts – 30. aprill 2025 Viimsi raamatukogus

Eesti Nahakunstnike Liidu ja EKA aksessuaari ja köite osakonna näitus

Köitekunstibiennaale „Biennales Mondiales de la Reliure d ́Art“ on Prantsusmaal korraldatud juba kolmkümmend aastat. Iga kahe aasta järel läbiviidav sündmus on kõige pikema ajalooga järjepidevalt toimunud rahvusvaheline köitekunsti konkurss-näitus üle maailma, tutvustades vaatajaskonnale nii köitekunsti kui ka klassikalist prantsuse kirjandust. Raamatute poognad on korraldajate poolt trükitud ajaloolisel trükipressimeetodil kõrgekvaliteedilisele arhiivipaberile, mis koos illustratsioonide ja väikese trükiarvuga muudavad väljaanded bibliofiilselt väärtuslikuks.

2024. aasta sügisel osalesid Eesti köitekunstnikud ja Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased järjekorras 17. rahvusvahelisel köitekunstibiennaalil, milleks sel korral trükiti kunstnikele interpreteerimiseks lendurist kirjaniku Antoine de Saint-Exupéry (1900-1944) kultusromaan ,,Vol de Nuit” (,,Öine lend” e.k. 1966).

„Öine lend” ilmus esmakordselt 1931 aastal. Raamat põhineb Saint-Exupéry isiklikel kogemustel lennuposti piloodi ja Argentina Aeropostale juhina. Romaan keskendub peategelase tööle Buenos Airese lennufirmas ja piloot Fabieni viimastele tundidele Patagoonia lennul. Fabieni lennuk satub tsüklonisse, kütus saab otsa ja raadioside katkeb. Kaalul on kogu öise rahvusvahelise postilennu tulevik. Kui teised kaks lendu Tšiilist ja Paraguayst on õnnelikult kohale jõudnud, peab lubama lennul Euroopasse lahkuda ilma kadunud postita, leppides Fabieni kaotusega. Saint-Exupery hukkus Teises maailmasõjas lahingulennul 1944. aastal, kolm nädalat enne Prantsusmaa vabastamist.

Biennaalil osales 278 köitekunstnikku 24 riigist. Eestist võttis osa 35 kunstnikku, nendest 12 olid EKA aksessuaari ja köite osakonna üliõpilased. Seekordne eestlaste osavõtt näitusest oli väga edukas, kunstiakadeemia tudengid pälvisid kolm auhinda kuuest žürii poolt väljaantud tunnustusest: Grand Prix võitis Liisi Hinto ja preemiad loomingulisuse eest Kaileen Palmsaar ja Mirell Vinnal. Lisaks tunnustati gruppi nahakunstnike liidu köitekunstnikke teise preemiaga gruppide arvestuses. EKA üliõpilasi juhendasid Külli Grünbach-Sein ja Eve Kaaret.

Näituse toimumise järel tabas Saint-Rémy-lès-Chevreuse`piirkonda erakordselt tugev torm Kirk, mis kuulutati looduskatastroofiks. Raju põhjustas enneolematu üleujutuse, mille tagajärjel sai veekahjustusi ka 64 näitusel olnud köidet, nende hulgas 14 eestlaste teost, millest osa hävis täielikult.

Väljapanekul Viimsi raamatukogus näeb 21 “ellujäänud” köidet ja kahte hukkunud raamatut fotodel.

Eesti kunstnike osalemist biennaalil toetas Eesti Kultuurkapital.

6. märtsist on EKA raamatukogus avatud kunstniku ja graafilise disaineri Andrew Hilli näitus „Mõõdetud vaated. Detailid KKEKi arhiivist“, mis põhineb leidudel Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEKi) arhiivist.

Näitusele eelnes kahe kuu pikkune ettevalmistusprotsess, mis on lähtunud eeskätt spontaansetest valikutest ning näituse raames on ta arhiiviväljavõtted seadnud eri mõõtkavade põhjal loodud kompositsioonidesse. Varasemalt on Andrew töötanud Nova Scotia Kunsti- ja Disainiülikooli raamatukogus ja arhiivis ning sellest kogemusest kantuna käsitleb ta KKEKi arhiivi kui materjalimaardlat, milles sisalduvat vormida oma äranägemise järgi. Niisiis ei tegele antud väljapanek niivõrd möödunud aegade rekonstrueerimisega või sündmuste omavahelise seostamisega, vaid pigem osutab mastaapidele ja lõpmatutele potentsiaalidele, mida iga arhiiv endas sisaldab. Näitus keskendub A4 paberiformaadile ja käsitleb seda nagu tellingut, mis aitab arhiivimaterjalidel püsida ja vaatajani jõuda.

Andrew Hill on Kanadast Halifaxist pärit kunstnik ja graafiline disainer, praegu elab ta Tallinnas. Ta on nii Halifaxi kunstiraamatute messi kui ka näpurulatamisele pühendatud väljaande OTCHO üks asutajatest. Ta on töötanud raamatukogudes ja immigratsiooniarhiivis ning see on paljuski mõjutanud tema lähenemist kirjastamisele ja kureerimisele. Muuhulgas unistab ta näitusekataloogide hunnikust raamatukäruga alla sõitmisest.

Näituse kuraator on Marika Agu Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest.

Näitus jääb avatuks 6. maini, 2025.

18. oktoobril algab Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolituse juubelihõnguline 30. hooaeg. Ootame kursusele arhitekte, ehitusinsenere, restauraatoreid-konservaatoreid, muinsuskaitsetöötajaid, mälestiste ja vanade majade omanikke ning kõiki teisi, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
• Interjöör ajaloolises hoones
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond

Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Info ja registreerimine

Aprillis ja mais on kõigil tänavustel sisseastujatel ja ka teistel huvilistel, kellele EKA erialad huvi pakuvad, võimalik osaleda erinevates EKA disainiteaduskonna erialasid tutvustavates töötubades. Kõik töötoad toimuvad Eesti Kunstiakadeemias kohapeal.

REGISTREERU TÖÖTUBADESSE SIIN

Hetkel on valikus järgmised töötoad:

Tekstiilidisain: Siirdetrükk sünteetilistele taaskasutusmaterjalidele

Juhendajad: EKA tekstiilidisaini 2. kursuse tudengid Pihla Alina Teder ja Kadri Vulkan.
Ruum: D502
Osalejate arv töötoas: 10

Töötoa käigus õpitakse, kuidas ümber disainida sünteetilisi materjale ja pikendada seeläbi nende eluiga. Selleks teostatakse teise ringi sünteetilisele T-särgle või kangale värvikad, šablooni- ja kollaažtehnikas mustrid. Lisaks tekstiilidisaini kavandamisele ja trükkimisele, leiab praktilisi näited, kuidas loodusteadused päriselt toimivad.

Siirdetüki puhul siirdatakse värv paberilt kangale kuumpressi abil. Paberid on eelnevalt maalitud disperioonvärvidega (uuri enne nt keemiatunnis, mis on dispersioon). Värv kantakse sünteeskiulisele tekstiilile sublimatsiooni meetodil (uuri nt füüsika tunnis, mis on sublimatsioon).

Kõigile tekstiilidisaini puudutavale küsimustele saate uurida vastuseid töötoa juhendajatelt.

Võta kaasa valge või heledavärviline, polüestrist või polüamiidist T-särk vm ese, mida sooviksid töötoas ümber disainida. Kui Sul sellist toodet ei ole, saad kasutada ka töötoas pakutavaid materjale.

Töötuba on hea võimalus täienda praktiliste töödega oma erialast portfooliot, mis on vaja esitada EKAsse õppima kandideerides.

Toimumisajad:

• R 11.04 kl 16:00-18:15
• K 16.04 kl 17:00-19:15
• K 23.04 kl 17:00-19:15
• R 02.05 kl 16:00-18:15
• R 09.05 kl 16:00-18:15

Aksessuaaridisain: Koti kavandamine ja maketeerimine paberis

Juhendaja: Katriin Raudsepp
Ruum: B510
Osalejate arv töötoas: 8

Töötoas juhendab teise kursuse aksessuaaridisaini tudeng, kuidas muuta tavalised paberkotid millekski palju ägedamaks – ainulaadseteks disainiideedeks. See on loov ja käed-külge lähenemine, mida saab päriselt kasutada erialastes projektides. Just nii töötavadki meie tudengid iga päev, kui nad oma ideid välja töötavad.

Kui tunned, et tahaksid oma loomingulisi oskusi värskendada ja astuda sammukese lähemale disainerikarjäärile, siis see töötuba on just sulle! Töötoa tulemusi soovitame julgelt lisada oma sisseastumisportfooliosse.

Toimumisajad:

• R 25.04 kl 15:00–16:30
• R 9.05 kl 15:00–16:30
• K 21.05 kl 15:00–16:30
• E 26.05 kl 15:00–16:30
• E 2.06 kl 15:00–16:30

Köite kõrvaleriala*: Voldikköite tegemine

Juhendaja: Rita Lenore
Ruum: B511
Osalejate arv töötoas: 8

Voldikköite tegemine kasutades EKAs tekkivaid paberijääke, kaante lisamine, fooliumtrükk. Töötuba sobib sulle, kui sind huvitab paberi- ja trükiste loomine ning loominguline lähenemine materjalidele.

*Köite kõrvaleriala on võimalik valida, kui asud EKAsse õppima aksessuaaridisaini või graafilist disaini.

Toimumisajad:

• E 21.04. kl 15:00-16:00
• N 8.05. kl 15:00-16:00
• R 23.05. kl 15:00-16:00
• T 27.05. kl 15:00-16:00

Moedisain: drapeerimine

Juhendajad: Maria Roosiaas ja Jaagup Kaiv
Ruum: D507
Osalejate arv töötoas: 12

Drapeerimise töötuba pakub osalejatele võimaluse eksperimentaalsete loomingunäidete valmistamiseks. Leiame kangaste, lõigete ja struktuuridega katsetades uusi lahendusi drapeerimise kunstile, kus loovuse ja eneseväljenduse platvormiks muutuvad pisikesed mannekeenid.

Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada oma loomingulist portfooliot, mida saab esitada EKA vastuvõtukomisjonile.

Toimumisajad:

• L 26.04. kl 12:00-13:30
• L 3.05. kl 12:00-13:30

REGISTREERU TÖÖTUBADESSE SIIN

Lisainfo:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Anu Jakobsoni isiknäitus „Finite_Jest.psd“
EKA Väligaleriis 3.04.–25.05.2025
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 3.04.2025 kell 18.30

Anu Jakobsoni maalid käsitlevad internetikultuuri, kasutades sümboolseid kujutisi ja veebis levinud märke. Maalides ajutisi digitaalseid sümboleid, toimib kunstnik sarnaselt iidsetele tsivilisatsioonidele, kes kasutasid hieroglüüfe ja kiviraiet, et talletada tollaseid võimu mehhanisme, müüte ja kollektiivset identiteeti. Aerograafi kasutamisest tulenev hägune üldmulje rõhutab kehva kvaliteediga failidele omast virtuaalset tunnetust, samas kui maali keskmes olevad efemeersed märgid ja trendid muutuvad püsiva füüsilise vormi kaudu oleviku representatsiooniks.

Kuraator: Kaisa Maasik
Näitust toetab Tallinna Linn.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.

Vaata näituse avamise galeriid.

4. aprillist avanevad EKKM-is järk-järgult seitsme kuraatori koosloomelise projekti „Riimitud ruumid“ näitused.

Igal nädalal vahetub ühel muuseumimaja korrusel ühe kuraatori näitus, avamised 4., 11., 17., 25. aprillil ning 2. ja 9. mail.

Näituste tsükkel katsetab kureerimise kui poeetilise, performatiivse ja kollektiivse praktikaga, soovides luua visuaalkunsti projektidesse rohkem dialoogi ja lasta kõlada paljuhäälsusel. EKKM-i koosseisulise kuraatori Evelyn Raudsepa varasemasse praktikasse kuulub mänguliste näituseformaatide otsimine. Tema kutsel kuuluvad laiendatud kuraatorite gruppi nii tavapäraselt teist rolli kandvad tiimiliikmed kui ka varemgi EKKM-iga seotud loojad: Anita Kodanik, Brigit Arop, Johannes Luik, Laura De Jaeger, Laura Linsi, Marten Esko. Näitusele on oodata rohkem kui 20 kunstnikku, lisaks Eestile mh Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast ja Suurbritanniast.

Otsides koostööle esteetilist vormi, avanevad näitused rida rea haaval kui luuletus. Kureeritud fragmentidel puudub tingimata riiminõue, kuid poeetiline pinge nende vahel kutsub kogetus resonantsi märkama. „Riimitud ruumid“ kasutab ära EKKM-i hoone eripärasid: kolm korrust rütmistavad näitusefraase, käigud loovad pause, trepid katkestusi. Kui on aeg näituselt lahkuda ja tuldud teed tagasi pöörduda, avanevad uued rõhuasetused.

Üksteisele järgneb kuus kuraatorinäitust ja sündmusterohke programm:

Laura De Jaeger (4.04–20.04, II korrus) alustab näituste avanemisjada muuseumi keskmisel korrusel vahepealsusega, ammutades inspiratsiooni ooteruumi peatunud ajast.
Kunstnikud: Agnes Isabelle Veevo, Ben Caro & Kat-Cutler MacKenzie, Camille Laurelli.
Avaõhtul, 4. aprillil kell 18–21 toimub Kirte Jõesaare kestusetendus.

Marten Esko (11.04–27.04, III korrus) fantaseerib ajakohatust riimumisest ning kõrvutab nägemusi tehnoloogiaküllasest tulevikust, olevikust ja minevikust.
Kunstnikud: Coumba Samba, Julia Scher, Katja Novitskova, Louis Morlæ, Madlen Hirtentreu, Mihkel Ilus, René Kari.
Avaõhtul, 11. aprillil kell 18–21 toimub Gretchen Lawrence’i heliinstallatsioon-kontsert (19.00).

Johannes Luik (17.04–04.05, I korrus) läheneb näituseruumile kui metafoorile munast, mis on üheaegselt nii vorm kui ka protsess, pinge sise- ja välisruumi ning lõputu loomise vahel.
Kunstnikud: Alexander Webber, August Weizenberg, Eke Ao Nettan, Helena Keskküla, Liis Vares, Sandra Ernits.
Avaõhtul, 17. aprillil kell 18–21 ei ole veel näitus valmis ning jätkub selle vormistamine.

Brigit Arop (25.04–18.05, II korrus) põimib kaasaja internetikultuurist tuttava ASMR-sisuloome väljendusvahendeid eesti kunstnike teostega.
Kunstnikud: Ulvi Haagensen, Kadri Liis Rääk, Piibe Kolka, Gerta Raidma aka Lacqueer.
Avapäeval, 25. aprillil kell 12–19 on kuraator baaris, kuulab ASMR-i ja serveerib teed.

Laura Linsi (2.05–18.05, III korrus) on näitusele kutsunud Benjamin Arthur Browni, kes põimib performance’i ja rekvisiit-skulptuuridega kokku mitte-tegelikkuse, mis peegeldab meie tegelikkuse absurdi.
Kunstnik: Benjamin Arthur Brown.
Avaõhtul, 2. mail kell 18–21 toimub kunstniku live-performance (19.00).

Anita Kodanik (9.05–25.05, I korrus) punub rottide eluviisist inspireeritud transindividualistliku tundlikkuse näitusesse, mis kõneleb paratamatust viletsusest, mida parandab vaid lootus ühisusele.
Kunstnikud: Alina Kleytman, Filip Vest, Sam Elagoz, Zody Burke.
Avaõhtul, 9. mail kell 18–21 toimub Filip Vesti etendus „Self Tape“ (19.00).

„Riimitud ruumid“ on kui kimbuke sinilolli* kevadel, palju väikeseid värskeid lähestikku tärkamisi.

EKKM on taasavatud alates 5. aprillist kolmapäevast pühapäevani ajavahemikus 12.00 kuni 19.00. Ikka tasuta. Tere tulemast osa saama meie 19. hooajast!

*„Kimbuke sinilolli“ on Andres Ehini luuletsükli ja luulekogu (2020, koostaja Kristiina Ehin) pealkiri.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Akzo Nobel, Eesti Kunstiakadeemia, Nordic Hotel Forum.

Maria Lalou & Skafte Aymo-Boot
→ Loeng-performance: [UN]FINISHED
→ Filmilinastus: Barbaresou Legacy, or The Cursed One (2024)
→ Raamatuesitlus: [UN]FINISHED – Atlas of Athens’ Incomplete Buildings – A Story of Hidden Antimonuments (Jam Sam Books, 2023)

Lõpetamata betoonehitise arhitektuurset arhetüüpi võib leida kõikjal Ateena linnapildis. Need ehitised, mis on keset katkestatud ehitusprotsessi jäetud näiliselt lõputusse pausi, on märkideks nähtamatutest majanduslikest ja poliitilistest jõududest, mis määravad linna füüsilist väljanägemist. Nagu unustatud eesmärgiga varemed, seisab lõpetamata hoone kui konserveeritud ajahetk ning osutab samal ajal nii minevikku kui ka tulevikku. Ateena pooleli jäänud betoonskeletid on lugude hoidjad, mis annavad tunnistust Kreeka ühiskonda kujundavatest nähtamatutest struktuuridest: perekonnast, bürokraatiast ja majandusest. Lalou & Aymo-Booti uurimuslik praktika toob nähtavale, kuidas need igavesti esinevad tegurid mõjutavad pidevalt linna ja selle elanike argipäeva.

“Barbaresou Legacy, or The Cursed One” terviklik lugu sisaldub ühe peatükina Maria Lalou & Skafte Aymo-Booti raamatus “[UN]FINISHED – Atlas of Athens’ Incomplete Buildings – A Story of Hidden Antimonuments”, mis ilmus 2023. aastal Jap Sam Books’i kirjastuse alt.

Maria Lalou on kreeka kontseptuaalne skulptor ja eksperimentaalfilmide tegija. Tema looming keskendub vaatamise poliitikale installatsioonide, performance’ite, filmidokumentide ja publikatsioonide kaudu. Ta on oma loomingut esitlenud rahvusvaheliselt näitustel, linastustel ja loengutes ning avaldanud kaks monograafiat: “[theatro]” (Onomatopee, 2015) ja “the camera” (Dolce Publications, 2019).

Skafte Aymo-Boot on Taani arhitekt, kellel on iseseisev disaini- ja uurimispraktika. Ta on teostanud Euroopas ja Aasias mitmesuguseid alalisi ja ajutisi projekte, millest paljud on valminud koostöös arhitektuuri ja kaasaegse kunsti kokkupuutepunktis tegutsevate kunstnikega. Ta on ka Kopenhaagenis tegutseva arhitektuuribüroo OP – Open Platform partner.

Alates 2012. aastast on Lalou ja Aymo-Boot tegelenud uurimusega [UN]FINISHED Ateena lõpetamata betoonehitistest. 2020. aastal asutasid nad Ateenas kunsti- ja arhitektuuriruumi cross section archive, mis tegeleb nende valdkondade ristumiskohas esinevate linnaruumiliste nähtuste uurimisega ning sellega, kuidas ajaloolised faktid, poliitilised struktuurid ja igapäevased olud on neid mõjutanud, kujundanud ja suunanud. Lalou ja Aymo-Boot kureerivad iga-aastast temaatilist uurimus- ja näituseprogrammi, mis kutsub kunstnikke, arhitekte ja mõtlejaid ühiselt antud teemal arutlema ja seda laiendama. Samuti kirjastavad nad programmi saatvat zine’i “Document”.

Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriõpe ja mille raames astuvad üles kunstnikud, kuraatorid ja loovuurijad, pakkudes erinevaid vaatenurki kaasaegse kunsti praktikatele ja nende ühiskondlikule kontekstile.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

16. aprillil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Kadri Liis Rääki doktoritöö juurde kuuluva teise näituse „Morfogenees“ eelretsenseerimine ARSi Projektiruumis, Pärnu mnt 154

Näituse eelretsensendid on dr Erik Alalooga ja prof Esa Kirkkopelto.
Doktoritöö juhendaja on dr Liina Unt.

Kadri Liis Rääki doktoritöö “Puudutus ja taktiilsus jagatud immersiooni vahendina kunstis” teine eelretsenseeritav loomeprojekt “Morfogenees” keskendub kogu kehaga tajutavatele, multisensoorsetele kogemustele näitusekontekstis. Kasutades laiendatud stsenograafia meetodeid, uurib Rääk, kuidas kehaliste skulptuuride, atmosfääri ja taktiilsuse kaudu luua immersiivset ruumi teistmoodi kohtumisteks. Oma kehakogemusele baseeruvate skulptuuride kaudu uurib Rääk, mis on see inimese pale, kui seistakse silmitsi enese ja Teise piiridega? Milliseid uskumusi ja väärtushinnanguid iseenda ja ümbritseva suhtes kantakse ning kuidas need puudutuskogemuse kaudu väljenduvad?

Kadri Liis Rääk on multidistsiplinaarne kunstnik ja loovuurija, kelle loomingu keskmeks on hõlmavate ning kombatavate keskkondade loomine. Viibides samaaegselt nii kunsti kui disaini laiendatud väljadel, uurib ta, kuidas kombatavad interaktsioonid kunstiteostega nihutavad tajusid ja võimaldavad tekkida dialoogidel, mis jäävad nähtavast väljapoole. Ta on õppinud stsenograafiat (BA) ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias ning autonoomset disaini (MA) Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias (KASK, Belgia). Ta teosed tegelevad kehaliste ja sümboolsete narratiividega, kõneledes inimeste ja teiste eluvormide takerdumistest ja dialoogidest ökoloogilises sulatuspotis. Ta on osalenud näitustel ja residentuurides Peruus, Tšehhis, Belgias, Taanis, Islandil ja Eestis.

Pablo Ignacio Hermansen Ulibarri – külalislektor Eesti Kunstiakadeemias

Pablo Ignacio Hermansen Ulibarri on disainer ning omab doktorikraadi arhitektuuri ja linnauuringute alal. Ta õpetab ja viib läbi uurimistööd Tšiili Pontificia Universidad Católica disainikoolis. Tema töö keskendub kaasdisainile, interaktsioonidisainile, sotsiaal-looduslikele ökosüsteemidele, fotoetnograafiale, performatiivsele poliitikale avalikus ruumis, enam-kui-inim-prototüüpimisele ja avalikele teenustele kui avalikule ruumile.

Ta viibib Eesti Kunstiakadeemias 14.–16. aprillil ning peab avaliku loengu „Vastudisain: loomad ja algoritmid loovate agentidena” 16. aprillil kell 18:00 ruumis A501.

Jaanuaris külastasid EKA interaktsioonidisaini tudengid tema ülikooli Tšiilis, et arendada koostööprojekte ja akadeemilisi sidemeid.

17. aprillil kell 13.00 toimub ruumis A-501 Marta Konovalovi teise doktoriprojekti “Disainer, edasihoidlik aednik” retsenseerimine.
Projekti eelretsensendid on dr Marium Durrani ja prof Danielle Wilde (Umeå Ülikool, Lõuna-Taani Ülikool)
Doktoritöö juhendajad on dr Kristi Kuusk (EKA) ja dr Julia Valle Noronha (Aalto Ülikool)

Marta Konovalov kutsub teid oma aeda ja tutvuma loovuurimuslike artefaktidega. Ta esitleb oma parandamise ja tekstiilide taasloomega tegeleva doktoritöö teist osa, “Disainer, edasihoidlik aednik”.

Oma loovuurimuslikus projektis uurib ta disaineri võimalusi panustada emotsionaalsesse kestlikkusse ning toetada muutusi tervitavat esteetikat moe ja tekstiilide vallas. Et paremini mõista taasloova tekstiilidisaini potentsiaali arutleb ta parandaja, disaineri ja aedniku praktikast lähtuvalt parandamise ja aianduse ühisosa üle. Ta uurib nende praktikate võimalusi toetada edasihoidlikkust ja vast(ut)amisvõimet. Oma tööga soovib ta tekitada arutelu standardiseeritud ja kasvule orienteeritud süsteemide ümber mõtestamiseks ning võimestada inimese ja looduse edasihoidlike praktikaid mitmetahuliste kriiside keskel.

Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust. Ta on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant.

EKA keraamika magistrandi Keithy Kuuspu ja etenduskunstniku Liisa Saaremäeli teine Kanuti Gildi SAALis etenduv ühislavastus “Millest on tehtud väikesed tüdrukud” on püüe hoida end ebaküpses olekus.

Lõputu ettevalmistuse läbi tehakse samm tagasi, mitte edasi. See on kriis enne keskeakriisi – katse muuta omlett taas munaks.

Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.

Vaib on hea, tuul tagant ja natuke antakse ka jalaga perse. Aeg on küps, et midagi ometigi juhtuks. Sellest räägitakse muinasjutulisi lugusid. Aga kõik, mis hea, ei lähe veel kurgust alla.

Keithy Kuuspu (1994) on Eestist pärit kunstnik, kes tegutseb etenduskunsti, koreograafia, visuaalkunsti ja keraamika vahealadel. Oma loomingus keskendub ta argistele struktuuridele ning ühiskonna mõjule indiviidi üle, tihti läbi irooniliselt naiivse lähenemise. Olulisel kohal on etenduskunsti ja visuaalkunstide sidumine ning keha ja materjali vaheliste seoste otsimine. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekava BA, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia contemporary physical performance making CPPM magistriõppe ning hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemias keraamika magistrantuuris.

www.keithykuuspu.com

Liisa Saaremäel (1992) on eesti etenduskunstnik ja näitleja. Tema töödes nii etenduskunstniku kui lavastajana on olulisteks poeetilisteks komponentideks tilluke ruum ning mäng kontrastsete skaaladega. Ühendades erinevaid praktikaid ning kunstimeediume, väljuvad ta tööd sageli konventsionaalsetest teatriruumidest, katsetades teatraalsuse ja päriselu omavahel põimimist. 2021. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi kaasaegse füüsilise etenduskunsti (CPPM) erialal ning alates 2024. aastast kuulub Von Krahli Teatri truppi.

www.liisasaaremael.ee

14. aprilli etendusele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Anders Härm.

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. Loengutekomplekti panid kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes on koos loonud ja 7 aastat peatoimetanud maastikuarhitektuuri ajakirja ÕU, olnud kaks korda arhitektuuriajakirja MAJA külalistoimetajad ning veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta.

24. aprillil kl 18.00 astub EKA aulas lavale Penfornis, kes tutvustab maastikuarhitektuuribüroo Taktyk 20-aastast praktikat, vajaduspõhist disaini ning suunab pilgu kriitilistele tulevikuteemadele.

Taktyk on Pariisi ja Brüsseli taustaga büroo, mis eksperimenteerib oma projektides lopsakate taimekoosluste olemasolevatesse ruumiolukordadesse asetamisega. Nende töödes tõuseb loodusliku ja tehisliku kontrast väga selgelt esile, kuna iga töö juures pööratakse nende kahe piiril tekkivale uuele ruumikvaliteedile suurt tähelepanu. Uued keskkonnad sünnivad lisaks alati väga metoodiliselt koosloomes tulevaste kasutajatega.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Ingel Vaikla: You Have Become the Space – Cross-Disciplinary Translation Between ‘the Built’ and ‘the Displayed’

Kunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla räägib oma loovuurimusest „You Have Become the Space – Cross-Disciplinary Translation Between ‚the Built‘ and ‚the Displayed‘“ (sinust on saanud see ruum – valdkonnaülene tõlge „ehitatu“ ja „ eksponeeritu“ vahel), mis uurib modernistlikke arhitektuurikeskkondi, nende rolli tugevate kogukondade kujundamisel ja koha eksistentsiaalset mõõdet edasi andvat representatsioonistrateegiat. Kirjanduse tõlketeooriast lähtudes kasutab see uurimus valdkondadevahelist tõlkimist, et kanda ehitatud keskkondade vormilised, sensoorsed, ajaloolised ja kontseptuaalsed omadused üle liikuva pildi praktikasse. See lähenemisviis julgustab mõistma ruumi mitte üksnes subjektina, vaid aktiivse metafoorina sotsiaalpoliitilises dünaamikas, kus arhitektuur esindab mineviku ideoloogiaid ja kogukond kehastab kaasaegseid väärtusi.

Ingel Vaikla (1992, Tallinn) on Brüsselis tegutsev visuaalkunstnik ja filmitegija, kes töötab peamiselt video, 16 mm filmi ja leidmaterjaliga. Tema kunstipraktika uurib arhitektuuri kujutamist selle suhte kaudu kogukondadega, otsides visuaalset keelt, mis läheb kaugemale arhitektuuri kui skulptuurse vormi vaatlemisest. Selle asemel püüab ta edasi anda ruumide eksistentsiaalset, kontseptuaalset ja ideoloogilist olemust. Ingel on olnud resident HISKis, Gentis (2018-2019) ja WIELSi kaasaegse kunsti keskuses, Brüsselis (2021) ning on praegu doktoriõppe lõppfaasis PXL-MAD/UHasseltis. Tema audiovisuaalseid töid, sealhulgas „The House Guard“, „Roosenberg“, „Double Exposure“, „Papagalo, What’s the Time?“, „EUR42“ ja „Moi aussi, je regarde“ on rahvusvaheliselt näidatud filmifestivalidel ja kunstiinstitutsioonides, teiste seas IDFA Amsterdamis, Kunsthalle Wienis, EKKM Tallinnas, Beursschouwburg ja Bozar Brüsselis, Manifesta 13 Marseille’s, Videonale Bonnis, Tramway Glasgow’s, European Media Art Festival Osnabrückis ja Busani rahvusvaheline videokunstifestival.

Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriõpe ja mille raames astuvad üles kunstnikud, kuraatorid ja loovuurijad, pakkudes erinevaid vaatenurki kaasaegse kunsti praktikatele ja nende ühiskondlikule kontekstile.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Seminaris võtame kokku EKA uurimisprojekti „Kunstiajalugu kontakttsoonis: populaarne ja fiktsionaalne Eesti kunsti(ajaloo)kirjutuses“ (2023–2024) tulemused.

Meie eesmärk oli tegeleda kunsti(ajaloo) erinevate representatsiooniviisidega ehk uurida, kuidas mingi kunstimaailma väline meedium kunsti on esitlenud, ning kas ja kuidas see on muutnud meile – akadeemilistele uurijatele – tuttavaid kunsti tähendusi. Igaüks meist tegeles erineva „vahendajaga“: ilukirjandus, film, ajakirjandus, pärandiloome, skeemi- ja fotojutustus, teleesitlus, kunstikriitika.

Seminaril esitleme ka meie projekti üht lõpptulemust – „Vikerkaare“ erinumbrit, mille koostas Johannes Saar. Artiklite autorid lisaks talle Epp Lankots, Kädi Talvoja, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Tiina Abel, Kristina Jõekalda, Krista Kodres.

EKA ainuke bakalaureusetaseme sessioonõppekava (õpe toimub 2 x kuus, N, R, L) Disain ja innovatsioon kutsub sisseastujaid konsultatsioonidele 22. mai EKAs kohapeal ja 23. mai online.

Konsultatsioonid on mõeldud neile, kes soovivad sügisel alustada õpinguid mõnel Disain ja innovatsioon õppekava erialal:

• Moedisaini korraldus
• Toote- ja keskkonnadisain
• Ruumikujundus
• Visuaalne kommunikatsioon

Ootame huvilisi, kes kandideerivad sel kevadel meie erialadele õppima ja on juba portfoolio koostamist alustanud ning soovivad kiiret tagasisidet. Erialajuht annab piiratud aja jooksul tagasiside sinu töödele.

Konsultatsioonipäevale palume kaasa võtta portfoolio ehk loovtööde mapp. Portfoolio koosneb vähemalt 8 tööst. Teosed võiks olla kahes või enamas meediumis (nt maal, foto, joonistus, koomiks, digitaalsed joonised, kujundused, installatsioonid, ruumilised teosed, kavandid, maketid jne).

Kui tundsid end ära, siis täida registreerimisvorm hiljemalt 15.05.

Anname nädala jooksul sulle teada, millal on sinu vastuvõtuaeg.

Registreerimisvorm asub SIIN.

Disaini ja innovatsiooni sessioonõppekava eesmärk on ette valmistada tipptasemel tegijaid, kes on võimelised vastama dünaamilise tööturu väljakutsetele, muutusi algatama ja innovatsiooni eest vedama. Õppetöö keskmes on disaini kasutamine edukateks uuendusteks kõigis ühiskondlikes sfäärides.

Sessioonõppevorm sobib hästi ka neile, kes soovivad omandada bakalaureusekraadi töö/pere kõrvalt ning/või elavad Tallinnast kaugemal.

Sisseastumine

Avalduste esitamine SAISis on avatud kuni 09.06.2025 kl 23:59ni.

Koos avaldusega tuleb esitada portfoolio ja vastata lisaküsimustele.

Rohkem infot: https://www.artun.ee/et/sisseastumine/bakalaureuseope/

Tippjuhtide koolitusprogramm
27.–29. mai 2025

Kuna tänapäeva ettevõtetel ja organisatsioonidel on palju kompleksseid küsimusi ja probleeme, millele ei ole lihtsaid vastuseid ning lahendusi, toimub taas EKA ja EBSi koostöös Visioonisprint. Kursusel kasutatakse valdkonnas selguse saamiseks probleemide visualiseerimist. Loovate tehnikate abil genereeritakse uusi ideid ja luuakse eeldused lahenduste leidmiseks. Kursusel luuakse reaalselt probleemi lahendav prototüüp, millega saab ettevõttes elik organisatsioonis innovatsiooniprotsessi edukalt läbi viia.

Kogu info kursuse kohta siin.

Kursuse eesmärk on on anda oskusi komplekssete probleemide lahendamiseks ja innovatsiooniprotsesside läbiviimiseks, kasutades erinevaid disainimõtlemise ja koostöö meetodeid. Osalejad õpivad, kuidas tuvastada ja analüüsida olulisi suundumusi ja väljakutseid ning luua loomulikke ja radikaalseid lahendusi.

Kursust viivad läbi EBSi innovatsiooni ja strateegia ​nõustaja Marko Rillo, EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski ning EKA interaktsioonidisaini magistrikava juht Tanel Kärp.

Marko Rillo (PhD, MA) on EBSis MBA õppekava juht ning viinud EBSis läbi innovatsiooni juhtimise, strateegilise juhtimise, muudatuste juhtimise ja VUCA innovatsioonipraktikate kursuseid.

Ruth-Helene Melioranski on Eesti disainer ja disainiteadur, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan. Alates 2022. aastast on ta Põhja- ja Baltimaade disaini-, meedia- ja kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku juht. Disaini- ja arhitektuuribüroo MELIORAD partner. Pikaajaline EBSi programmide disainijuhtimise lektor.

Tanel Kärp on disainer, konsultant, iduettevõtja ja Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini magistrikava juht. Omades 20-aastast kogemust disainivaldkonnas, on ta oma karjääris keskendunud sotsiaalsetele teemadele alates jätkusuutlikkusest ja tervisest kuni kodanikuaktivismini.
Oma töös ühendab ta kriitilise mõtteviisi ja erialased metodoloogiad loominguliste ja juhtimisoskustega, et luua nii inim- kui planeedisõbralikke tooteid, teenuseid ja süsteeme. Tema huviks on hetkel disainimeetodite ja nügimiste rakendamine süsteemsete muutuse saavutamiseks keerulistes keskkondades.