Kalender

**ESMASPÄEV, 18.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Puuvili telefoni vastu
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300

**TEISIPÄEV, 19.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Terviseshotid
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300
– Karjumisruum ÜE tornis
– 19.00 EKAAJU mälumäng (aatriumis, registreerimisega)

**KOLMAPÄEV, 20.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
– Pihikamber ja murede kast (5. korruse box)

**NELJAPÄEV, 21.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300

**REEDE, 22.11.2024**

– Nädala viimane tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300

Neljapäeval, 21. novembril kell 19.00 avab Yujie Zhou oma isikunäituse ‘White Shadows’ Vent Space’i projektiruumis, kõik on oodatud!

Järgmisel päeval, reedel, 22. novembril kell 17.00 toimub EKAs ruumis A302 Yujie kunstnikuvestlus.

Näitus ‘White Shadows’ põimib isiklikku mälu ja poliitilist identiteeti kollektiivsete ideoloogiatega. Kunstnik Yujie Zhou uurib oma autobiograafiliste kogemuste ja distsipliinisüsteemide vahelist keerulist vastastikust mõju, esitledes käsitsi kootud Jacquard-vaipu ja videoteoseid. Nende teoste kaudu püüab Zhou muuta seda, mis kunagi sümboliseeris ühtsust, millekski sügavalt isiklikuks ja mõtlemapanevaks.

‘White Shadows’ on keskendunud varju mõistele. Hiina keeles on sõna fotograafia etümoloogia järgi tõlgitud kui varju jäädvustamise tegevus, erinevalt valgusega joonistamisest. Just selles osas on varjud kunstniku töös väga olulised, need on objektiiv, mille kaudu ta mõtestab alternatiivset nägemisviisi – sellist, mis sümboliseerib nii kustutamist kui ka kaitset. See duaalsus suurendab pinget, mis tuleneb vastupanu tungi ja tema loomingus esineva peene enesetsensuuri ühendamisest.

Yujie Zhou on hiina visuaalkunstnik, kes elab Helsingis, Soomes. Ta navigeerib performatiivsuses ja dekodeeritud keele mõistes läbi fotograafia, tekstiili, video ja kirjastamise. Lähtudes oma rahvusliku kasvatuse ja praeguse elu vastandamisest, küsitleb nende praktika domineerivaid ajaloolisi narratiive ja võimustruktuure, muutes samal ajal kollektiivset individuaalsust.

Zhou lõpetas 2023. aastal Aalto Ülikooli kunstide magistriõppe fotograafia erialal ja tekstiili-materjalide ja -struktuuride kõrvalerialal. Valitud isikunäituste hulka kuuluvad QWERTY fotogaleriis Hippolyte, Helsingi, Soome (2023), Four Women fotokeskuses Peri, Turku, Soome (2023) ja White Shadows Taidekeskus Mältinranta, Tampere, Soome (2024). Grupinäitused hõlmavad MoA 23 Soome Fotomuuseumis, Helsingis, Soomes (2023), Make Me Find You, alpha nova & galerie futura, Berliin, Saksamaal (2023) ja Disrupted Narratives Singapuri rahvusvahelisel fotofestivalil, Singapur (2024). Valitud auhindade hulka kuuluvad Fotogallerieti FUTURES Photography Talent 2024 nominatsioon, Oslo, Norra; Soome Kunstiliidu noore kunstniku stipendium (2023); nomineeritud kunstnik Plat(t)form 2023 fotomuuseumis Winterthuris, Šveits. Valitud residentuuride hulka kuuluvad Kone Foundationi Saari residentuuri stipendium (2024); ja 11-kuuline residentuur HIAPis (2024).

Töötoa eesmärk on murda see tabu, ühendades kaka uuesti loodusega ja soodustades multisensoorseid sidemeid biomaterjalidega, et uurida rohkem kui inimese seoseid.

9. november – töötuba ainult krooniliste soolehaigustega inimestele

23. november – töötuba kõigile avatud 

kell 11.00–13.30

Registreerimislink

Liis Varese ja Taavet Janseni uus segareaalsuslavastus “Inimeses hoitud II: Õietera su sees” esietendub 14. novembril Tartu Ülikooli raamatukogus ja jääb avatuks kuni 28. novembrini. See VR-prillidega kogetav lavastus ammutab inspiratsiooni publikult kogutud materjalidest, mis olid osa 2023. aasta sügisel EKA galeriis toimunud installatsioonist “Inimeses hoitud”.

Midagi on muutumas: ma ei saa enam aru, mida tähendab siin, sest tunnen üha enam, kuidas olles siin olen alati natuke seal. Seal, kus on mu mõtted, seal, kus rändab mu kujutlus, mitte ainult minu, vaid samaaegselt kellegi teise oma veel. See on reaalne. Olen alati kehas, selles vormis, mis teeb mind nähtavaks ja puudutavaks; olen alati ruumis, kus keegi mind ei näe. See on mõtteruum, nähtamatu, kuid alati kohal olev võrgustik, liikumine. Olen kohal, inimeses hoitud.

“Inimeses hoitud II: Õietera su sees” loob segareaalse kogemuse, kus keeleline mõtlemine kohtub füüsilise instinktiivsusega. See on koreografeeritud mõtteruum, mida saab kogeda läbi segareaalsuse prillide, pakkudes füüsilist lugemiskogemust, kus keha ja mõtted liiguvad üheskoos. Ühenda end sisse, lase oma kehal ja mõtetel kanda.

Autorid: Liis Vares ja Taavet Jansen

_Mixed reality _lahendus: Norbert Pape

Helikujundus: Mihkel Tomberg

Graafiline disain: Jaan Evart

Lava-/ruumikujundus: Mari Möldre

Fotograaf: Alissa Šnaider

Produtsent: Anu Almik, elektron.art

Esietendus: 14.november 2024 Tartu Ülikooli raamatukogus

Järgnevad etendused: 15.-28. november 2024. TÜ raamatukogu on avatud E-R 9-21 ja L-P 12-18

Festivalidel osalemine: 26.-27.10 showing PAD festivalil Wiesbadenis Saksamaal

Toetajad: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Dortmund Academy of Theater and Digitality ja Eesti kunstiakadeemia projekti ACuTe kaudu, Erasmuse programm, VARES Valga arhitektuuriresidentuur, Tartu Ülikool

Lavastus on valminud ACuTe projekti raames, mille üheks partneriks on EKA.

EKA muuseumi näitus „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias“
19.10.–29.11.2024
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 18.10.2024 kell 17.00

Eesti Kunstiakadeemia 110. sünnipäevaks valminud suure ülevaatenäituse teema puudutab kõiki, kes siin kunagi haridust on omandanud või praegu tudengi seisuses. Inimese kujutamine, elava modelli järgi joonistamine, maalimine, modelleerimine, on käinud kunstihariduse juurde läbi aegade, erandiks ei ole siinkohal ka Eesti Kunstiakadeemia oma eelkäijatega. 

EKA muuseumi näitus „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias“ toob fondidest välja kooli stuudiotes sündinud õppetööd: seisvad, istuvad või lamavad aktid ja rõivastatud modellid, figuurigrupid, joonistused kätest ja jalgadest, anatoomilised detailid. Valik näitab, kuivõrd mitmekesiselt ja erinevate rõhuasetustega on võimalik inimest kujutada. Külg-külje kõrval on viimistletud taustaga akadeemiliselt siledad pildid ja aastatuhandevahetuse seniseid kaanoneid purustavad hiiglaslikud inimesekujutised, mustvalged ja värvilised tööd, mille liigitamine tehnika ja alusmaterjali järgi kas joonistuseks või maaliks ei mängi siinses kontekstis enam rolli.

Väljapanek tugineb valdavalt EKA muuseumi kollektsioonile, kuid aastakümnete jooksul tallele pandust mahtus valikusse vaid murdosa. Kooli tegutsemise esimeste kümnendite näitlikustamiseks tuli lisa võtta Eesti Kunstimuuseumist ja erakogudest. Figuuriõpe on olnud läbivaid teemasid ka skulptuuris, kuid kuna omaaegne skulptuuri osakonna kogu on hävinud, tuli ruumilise kunsti näitusele leidmiseks teha kuratoorseid jõupingutusi: kuigi vähemuses, on skulptuur näitusel siiski esindatud. Autoritelt sai lisa küsitud ka 21. sajandi algupoole figuuriõppe osas, et katta ajavahemik, mis jääb EKA muuseumi loomise (2019) ja metoodilisse fondi tööde kogumise lõppemise vahele sajandivahetusel. Kuna figuurijoonistamine on olnud kõigi akadeemia erialade õppekavas ning kogutud on väljapaistvaid töid neilt kõigilt, on püütud valikuid tehes arvestada ka seda mitmekesisust. 

Näitusel osaleb 138 autorit 187 tööga. Võimalus kiigata tuntud kunstnike ja disainerite kujunemisaega on kahtlemata intrigeeriv, kuid üllatusmomente pakuvad kindlasti ka tänasel päeval tundmatute autorite meistriteosed. Põnevust lisavad tööde kõrvutused, mis ei jälgi traditsioonilisemat kronoloogilist liini, vaid on loodud kooskõla ja vastastikmõju alusel.

Näitusel osalevad kunstnikud:

Eero Alev, Jüri Arrak, Raivo Behrsin, Britta Benno, Teddy Böckler, Rem Dementjev, Olga Dubrovskaja, Herald Eelma, Jaan Elken, Herlet Elvisto, Merike Estna, Margarita Feofanova, Nikolai Guli, Heikki Halla, Gerda Hansen, Inga Heamägi, Hugo Hiibus, Aleksander Igonin, Ants Jaanimägi, Andrus Johani, Aivar Juhanson, Iris Jurma-Kangur, Sandra Jõgeva, Pille Jänes, Villu Järmut, Heli Jürissaar (Kase), Jüri Kaarma, Katrin Kaev, Catlin Kaljuste, Maria Kallau, Anu Kalm (Anderson), Elin Kard, Gleb Karlsen, Saskia Kasemaa, Alice Kask, Eve Kask, Jüri Kask, Maret Kernumees, Ando Keskküla, Kaalu Kirme, Tiiu Kirsipuu, Raoul Koik, Epp Maria Kokamägi, Ellen Kolk, Luule Kormašova, Nikolai Kormašov, Orest Kormašov, Aimar Kristerson, Mart Krull, Epp Kubu, Viive Kuks, Leili Kuldkepp, Laura Kõiv, Andrus Kõresaar, Tõnis Kärema, Annika Künnap, Allex Kütt, Vello Laanemaa, Heldur Lassi, Pille-Riin Lass, Tõnu Lauk, Emil Lausmäe, Malle Leis, Tea Lemberpuu, Ly Lestberg, Mihkel Liinat, Silvi Liiva, Bruno Lillemets, Ivika Luisk (Kivik-Luisk), Anu Maarand, Aet Maasik, Viktor Madison, Ülle Marks, Vladimir Matiiko, Aarne Mesikäpp, Rein Mets, Gregorio Migliaccio, Peeter Mudist, Maarit Murka, Tõnu Mäsak, Arseni Mölder, Reigo Nahksepp, Mall Nukke, Liisa Nurklik, Lydia Nüüd, Evald Okas, Kaido Ole, Jaan Paris, Ede Peebo, Imbi Ploompuu (Karu), Urmas Ploomipuu, Mari Prekup, Mark Antonius Puhkan, Aapo Pukk, Kaie Pungas, Brenda Purtsak, Laura Põld, Matti Pärk, Katrin Pärt, Liisi Pääsuke, Tiit Pääsuke, Tiit Rammul, Tiina Reinsalu, Uno Roosvalt, Eesi Rosenberg, Peeter Rudaš, Sirje Runge (Lapin), Tõnis Saadoja, Hugo Sepp, Kati Simpson, Piret Smagar, Jaak Soans, Tõnu Soo, Aleksander Suuman, Silja Šergalin, Juri Šestakov, Vladimir Taiger, Mari-Liis Tammi-Kelder, Endel Taniloo, Anne Tapper, Olga Terri, Evi Tihemets, Tiina Tiitus, Ilmar Torn, Margus Tõnnov, Maria-Kristiina Ulas, Peeter Ulas, Anne Vaher, Katrin Vaher, Valentin Vaher, Silver Vahtre, Mall Valk (Sooster), Janika Vesberg, Heldur Viires, Hanna Vinter, Ekke Väli, Eduard Wiiralt, Elisa Margot Winters

Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundaja ja kaaskuraator: Britta Benno
Näituse graafiline disain: Pärtel Eelmere
Näituse assistent: Anna Birgitta Erikson

Näitusega kaasneb samanimeline kataloog, kus on suurte reprodena ära toodud kõik näitusetööd. Lisaks teemakohasele ajaloolisele ülevaatele (Reeli Kõiv) lisavad raamatule värve intervjuud joonistamise õppejõududega – Tiit Pääsuke, Matti Pärk, Maiu Rõõmus, Maria-Kristiina Ulas, Ülle Marks, Tõnis Saadoja, kes arutlevad inimese kujutama õppimise vajalikkuse ja tähenduste üle. Intervjuusid täiendab graafiku ja joonistamise õppejõu Britta Benno esseistlik arutlus figuurijoonistamisest kunstiakadeemias, taas on avaldatud Jüri Haini kogutud Peeter Ulase ja Herald Eelma meenutused oma õpiajast. 

Kataloogi saatesõnad on rektor Mart Kalmult, kataloogi koostaja ja autor on EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv. 

Raamat on eesti ja inglise keeles; keeletoimetaja Elo Rohult, tõlkinud Epp Aareleid. Fotod Madis Kurss, kujundanud Stuudio Stuudio, maht 288 lk, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas. 

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

1. novembril kell 18.00 avatakse Viimsi Kunstikooli galeriis Urmas Puhkani näitus „Läbi värviliste prillide“, mis peegeldab autori eriomast maastikunägemust ja -käsitlust.

Vaatajasõbralik väljapanek kannab endas naivismi parimaid väärtusi, värvi ja värskust.

Urmas Puhkani sõnutsi oli näituse algne tööpealkiri „Tähendusmaastikud,“ sest seos maa ja maastikuga on tema jaoks tähtis hingepide. „See on lihtne ja lähedane. Samas aga iga päev uus ja põnev. Vahetu looduskogemus maandab ja annab jõudu,“ selgitab ta viidates ühelt poolt omaenda koduaiale, aga laiemalt ka kodumaale, täpsemalt poliitikateadlase Kadri Liigi sõnadele: „Minu meelest on Eesti väga eriline koht. Ja eriline on see, et meil on oma riik. Tahaksin, et oskaksime teda paremini hoida – mitte ainult riiki, vaid ka maad ja maastikke. Ja inimesi.“

Näituseteostest moodustavad paarid ja kolmikud eri tüüpi värviküllastest loodusmaastikest, mis küll inspireeritud konkreetsetest kohtadest, kuigi pole selgelt äratuntavad – koduaed Meriväljal ja park Haapsalus, jõeäärsed rajad ja põldudevahelised maanteed, kohalikud ja kaugemad samblatemplid, akendest avanevad panoraamvaated. Lisatähenduse annavad ka autorile omased väikesed vimkad teoste vormistamisel, näiteks maalikihist läbikumav kareda pinnaga puitlaastplaat, antikvariaadist pärit väikekodanlikud raamid või lustakad pilveskulptuurid.

Puhkan nimetab neid ka sugestiivseteks maastikeks, psühholoogilisteks salapaikadeks. Olles tegelenud aastakümneid peamiselt keraamikaga mõtles ta varem pigem ruumiliselt ja tema kavandid olid must-valged, kuid nüüd, tervisest tulenevalt, on ta keskendunud maalimisele ning ka kavanditesse on tulnud rohkem värvi: „Hakkasin nägema olulisi kohti ja vaatama elu uue pilguga. Sain aru, kui tähtsad on tavalised paigad.“ Nii sai ka näitus koostöös kuraator Triinu Soikmetsaga pealkirjaks „Läbi värviliste prillide,“ mis haakub ka näitust avava autoportreega.

„Prillidega autoportree, mille taustal kunstniku õpinguaegadest pärit keraamiline skulptuur, tiivuline ratsu Pegasus, lisab maastikele personaalse prisma, mille läbi autor neid tajub ja stiliseerib,“ selgitab Soikmets teose tagamaid. „Keraamikuna on materjali modelleerimine Urmasele nii-öelda käe sisse kasvanud ning ehk just seetõttu on ka vormid tema maalidel justkui voolitud. Koloriit seevastu on senisest selgem ja kirkam, tulvil elujõudu ning andes tunnistust kohanemisest muutuvates ja ettenägematutes oludes.“

Urmas Puhkan (1967) lõpetas 1992. aastal Eesti Kunstiakadeemia keraamika erialal ja alates 2005. aastast töötas sealsamas 18 aastat keraamika osakonna juhatajana. Juba õpingute ajal osalenud näitustel, loonud skulpturaalset keraamikat, kureerinud keraamikanäitusi nii Eestis kui välismaal. Olnud üks ARS Keraamikakeskuse algatajaid ja Asuurkeraamika stuudio asutaja  ning kunstirühmituse NeoEksPrePost asutaja koos Andro Kööbiga.

Näitus „Läbi värviliste prillide“ jääb Viimsi Kunstikooli galeriis (Viimsi Artiumi esimesel korrusel, Randvere tee 20) avatuks kuni 29.11.2024 (E-R 8-21, L 10-21, P 12-16)

Pressialbum siin. Fotod: erakogu

Lisainfo: Urmas Puhkan / puhkanurmas@gmail.com

Mart Vainre
Paintman: kahepalgelise mutandi plussid ja miinused

Showroom galerii
ARS kunstilinnak, Pärnu mnt 154, Tallinn
7.11.–29.11.2025
E–R, kl 12–18

Näituse peategelane on superkangelane, kelle ülivõimeks on digitaal- ja analoogmaailma vahel liikumine. Iga tema kehaosa algmaterjaliks on maalija paletilt korjatud jääkvärvist tehtud skulptuur, mis on fotogrammeetria meetodil digitaliseeritud 3D mudeliks. See on omakorda referentsiks, millest lähtudes on pildid käsitsi maalitud. Kui protsessi alguses jäljendab masin inimese tehtut, siis lõppfaasis jäljendab kunstnik masinat.

ARS Showroomi näitusel paljastub mutandist Paintmani muutlik pale, mis
+ ei püsi oma kehas
– maalib end nurka kinni
+ vahetab maske
– laseb end liiga palju kontrollida
+ täidab käsku
– lõpetab alati töö korrektselt
+ näitab “fakki”
– on võrdlemisi etteaimatav

+ on rahutu
– tahab pidevalt midagi muud
+ küsib jube palju

– on tüütult edasipüüdlik
+ lõpetab kuskil… ja siis alustab kuskilt mujalt

Mart Vainre (s 1988) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala BA (2011) ja uusmeedia eriala MA (2014). Vainre on erinevatel isiku- ja grupinäitustel oma töid eksponeerinud alates 2009. aastast. Loomingulise meetodina liidab ta maalikunsti käsitöölisi väljendusvahendeid erinevate kõrgtehnoloogiliste pildiloome meetoditega nagu digitaalne pilditöötlus, 3D skännimine ja mudeldamine. Säärase inim- ja masinloodud visuaalide peegeldamise, sulatamise, vastandamise ja võrdlemisega otsib ta oma loomingus ülekandemehhanismi enese kui maalija ja kaasaegse tehnoloogia, füüsilise ja virtuaalse vahel.

martvainre.com

Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.

Mart Vainre
Paintman: kahepalgelise mutandi plussid ja miinused

Showroom galerii
ARS kunstilinnak, Pärnu mnt 154, Tallinn

7.11.–29.11.2025
E–R, kl 12–18

Näituse peategelane on superkangelane, kelle ülivõimeks on digitaal- ja analoogmaailma vahel liikumine. Iga tema kehaosa algmaterjaliks on maalija paletilt korjatud jääkvärvist tehtud skulptuur, mis on fotogrammeetria meetodil digitaliseeritud 3D mudeliks. See on omakorda referentsiks, millest lähtudes on pildid käsitsi maalitud. Kui protsessi alguses jäljendab masin inimese tehtut, siis lõppfaasis jäljendab kunstnik masinat.

ARS Showroomi näitusel paljastub mutandist Paintmani muutlik pale, mis
+ ei püsi oma kehas
– maalib end nurka kinni
+ vahetab maske
– laseb end liiga palju kontrollida
+ täidab käsku
– lõpetab alati töö korrektselt
+ näitab “fakki”
– on võrdlemisi etteaimatav
+ on rahutu
– tahab pidevalt midagi muud
+ küsib jube palju
– on tüütult edasipüüdlik
+ lõpetab kuskil… ja siis alustab kuskilt mujalt

Mart Vainre (s 1988) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala BA (2011) ja uusmeedia eriala MA (2014). Vainre on erinevatel isiku- ja grupinäitustel oma töid eksponeerinud alates 2009. aastast. Loomingulise meetodina liidab ta maalikunsti käsitöölisi väljendusvahendeid erinevate kõrgtehnoloogiliste pildiloome meetoditega nagu digitaalne pilditöötlus, 3D skännimine ja mudeldamine. Säärase inim- ja masinloodud visuaalide peegeldamise, sulatamise, vastandamise ja võrdlemisega otsib ta oma loomingus ülekandemehhanismi enese kui maalija ja kaasaegse tehnoloogia, füüsilise ja virtuaalse vahel.

martvainre.com

Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.

Olete oodatud näitusele mis annab põgusa ülevaate disainiteaduskonnas valminud lõputöödest aastatel 1966-1994.

EKA graafilise disaini osakond toob välja põnevaid leide, kus disainerid unistasid lennukalt ja endale piire seadmata. Hulljulged katsetused nii automaailmast, lennundusest kui ka spetsiifilised seadmed, mille tähendust me isegi ei oska kirjeldada, fantaasiarikkad fondid, visuaalsed identideedid, mängud avaliku ruumiga ja palju muud! 

Tule tutvu murranguliste ideedega murrangulistest aegadest.

Näituse avamine 5. novembril, kell 16.30

A300, EKA Põhja pst 7

Korraldajad: Ott Kagovere, Björn Koop, Lauri Hirvesaar, Maarja Mõtus

Kirjatüüp: Niina, Patrick Zavadskis

Näitus „Teine tapp“ on professor Jüri Kermiku, EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja ning BA õppekava juhi isiknäitus, mis käsitleb disainiprotsessi dünaamikat ja viisi, kuidas selles saab ühtaegu avaneda vaade nii tulevikku kui ka minevikku.

„See on ajendatud minu pikaajalisest huvist piirkondlikult määratletava disaini vastu ja minu isiklikest kogemustest kohtades mida pean oma koduks Eestis ja Suffolkis. 2017. aastal, olles asunud elama ja töötama Suffolkis, hakkasin märkama sarnasusi ja erinevusi Eesti ja Suffolki toolide lahendustes“, kirjeldab oma uude värskesse loomingusse kanaliseeritud tähelepanekuid Jüri Kermik.

Kerged rahvapärased toolid, mis kandes märke oma päritolust, olgu selleks siis puidutreialite töölaagrid metsas või hooajaliselt tegutsevad külatöökojad, esindasid samu levinud raamikonstruktsiooniga tooli variatsioone. Kuigi nende toolide konstruktsioonis oli märgatavaid sarnasusi, paistis Suffolki tooli puhul silma üks eristuv tunnus, nimelt viis, kuidas istmeosa oli integreeritud tooliraami. Selle asemel, et moodustada istme raam tooli jalgade vahele paigutatud sidepuudest, on tüüpilise Suffolki tooli raam tapitud esijalgadega pealtpoolt. Mitme Kermiku kujundatud eseme konstruktsioon peegeldab sellest iseloomulikust tappimisviisist kerkivaid võimalusi ja piiranguid strukturaalsetele sekkumistele, proportsioonidele ja istumisviisidele.

Paralleelselt Teise tapi projektiga alustas Kermik tööd oma esivanemate talukohas Sõrve poolsaarel Saaremaal. Mikueluks nimetatud onni ehitamise kulg aitas tal kogeda, kuidas sealset ruumi võiks uuesti kujutleda ja taasluua. „Uut luues kaevasin välja vana. Kaevamise ja pinnase teisaldamise käigus leidsin maasse peidetud märke, esemeid ja nende fragmente siinsete elanike ammustest toimetustest, samuti tõendeid asukoha kunagise asetuse kohta. Leidude hulgas on maaharimise ja talupidamisega seotud tööriistad ja esemed“.

Näitusel on eksponeeritud minevikku ja tulevikku ühendav tervik, mis koosneb Jüri Kermiku kujundatud erineva funktsiooniga mööblist ning valikust väljakaevatud esemetest.

Näituse koostaja ja kujundaja: Jüri Kermik
Graafiline disain: Stuudio Stuudio
Näituse meeskond: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas Übner

Näituse valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Näitus on osa Disainiöö programmist.

Dr Jüri Kermik on disainer, disainiajaloolane ja sisearhitektuuri professor. Ta sündis Saaremaal Kuressaares ja lõpetas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudi sisearhitektuuri ja mööblikujunduse eriala 1982. aastal. Kermik osales 1980. aastatel aktiivselt eesti noorte disainerite uue põlvkonna tegemistes keskendudes oma loomingus istmetele ja valgustitele. Seejärel alustas ta koostööd Soome ettevõttega Avarte.

Kermik kaitses 1998. aastal Londonis doktoritöö vineeritehnoloogia ajaloost mööblidisainis. Selle põhjal ilmunud monograafia „A. M. Luther 1877–1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus“ pälvis 2003. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia.

1998. aastal alustas Kermik õppekava juhina Northumbria ülikoolis Newcastle’is rakendades siin oma eriteadmisi nii disainis, tarbekunstis, mööblidisainis ja materjalitehnoloogias kui ka kraadi- ja doktoriõppe juhendamises. 2003-2016 juhtis ta akadeemilist tööd Brightoni ülikoolis. Ligi 30 aastat kestnud rahvusvahelise haardega karjääri jooksul on Kermik õpetanud ja pidanud loenguid mitmel pool üle maailma. 2021. aastal naases Kermik sisearhitektuuri professorina Eesti Kunstiakadeemiasse.

Disainerina huvitub Kermik koha, ruumi ja objektide – istmete, mööbli, valgustite ja materjalide –omavahelisest suhestumisest ning tema portfooliost leiab nii sisearhitektuuri teoseid, ruumiinstallatsioone, toole kui ka valgusteid väikeseeriate ja ainueksemplaride näol. Alates 1992. aastast on Kermiku töid eksponeeritud mitmetel rahvusvahelistel näitustel. Näitus „Teine tapp“ on tema esimene isikunäitus Eestis alates 2007. aastast.

18. septembril kell 18 vestleb Jüri Kermik Urmas Lüüsiga

Rõõm paluda Teid osa saama Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala korraldataval üritusel BLACKOUT, millega tähistame saja aasta möödumist professionaalse metallikunsti õpetamise algusest Eestis.

Kuigi ülikool ja eriala on viimase saja aasta jooksul mitmeid kordi nime muutnud, jääb tõsiasjaks, et meil on järjestikku sada aastat kõrgel tasemel metallikunsti õpetatud. See on piisav põhjus kutsuda kokku sõbrad siitmailt ja kaugemalt, et arutada, kust tuldud ja kuhu minek.

Näitusega Narva kunstiresidentuuris kaasnevad ja diskussioone aitavad käima tõmmata sümpoosion, väljasõidud ja saun. Need kõik koonduvad ühisnimetuse BLACKOUT alla. Me ei viita sellega vaimupimedusele ega kangemale kassiahastusele, vaid küsime, kuidas jõuda kohale, teadmata kuhu sa täpselt teel oled, sest kunstiline kvaliteet peitubki nähtamatu tabamises. Enese ja teiste jaoks üllatava avastamises. Kaob hirm olla eksinud, sest ka teadmata mida otsid, suudad leides selle ära tunda.

Sümpoosium

25.-26. oktoobril toimuval sümpoosionil otsime ülalnimetatud küsimusele vastuseid kolmest erinevast vaatenurgast: PRAKTIK, TEOREETIK, KOOLITAJA. Esinejad käsitlevad selliseid küsimusi nagu:

Milliste võtetega julgustad ja ehitad üles usaldust, mille abil tudeng saab asuda teele suunas, mille sihtmärk pole veel ennast avaldanud?

Kuidas seada õigeid küsimusi, mille abil avastada midagi uut?

Kuidas tulla toime teadmatusega?

Kuidas hoida julgust jätkata otsinguid ja uuringuid olukorras, kus liiga selge sihi seadmine võiks olla uurimisele pigem takistuseks?

Kuidas õigeid asju ära tunda?

Üles astuvad: Jorge Manilla (KHIO/NO), Olaf Hodne (KHIO/NO), Erinn M. Cox (US), Daniel Strandow (HDK Valand/SWE), Siri Tolander (HDK Valand/SWE), Tarja Tuupanen (FI), Jenni Sokura (LAB/FI), Flora Vagi (MOME/HU), Taavi Hallimäe (EKA), Urmas Lüüs (EKA), Sander Haugas (EKA), Taavi Teevet (EKA), Hansel Tai (EE), Liisbeth Kirss (EE), Erle Nemvalts (EE).

Tasuta sümpoosioni töökeeleks on inglise keel ja osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil: https://forms.gle/6djfdmw41XYnLtXd6

Ajakava:

 Reede, 25. oktoober

Kl 10-12 Narva tuur külalistele

Kl 14 – 18 ettekanded

Kl 19 näituse avamine, pidu

Laupäev, 26. oktoober

Kl 11 – 14 ettekanded

Kl 16 Narva tuur

Õhtul saun ja koosolemine.

Ürituse info täieneb jooksvalt.

Asukoht:
Narva kunstiresidentuur (NART)
Joala 18, 20103, Narva

Kontakt:
metall@artun.ee

“Köite(v)ahel”
Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus
05.10–05.12.2024 

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali “Konstruktiivsuse õrnad jooned” satelliitnäitus

Seitsme aksessuaari ja köite osakonna tudengi kunstnikuraamatud on valminud õppetöö käigus. Need on köiteks vormunud lood autorite mälestuste ahelast.

Kursust alustades sai seatud eesmärgiks jõuda köitmisel pelgast kosmeetilisest tasandist sügavamale. Niipea, kui esmased iluvõtted enam ei toiminud, olid tudengid sunnitud vaatama raamatusse nagu peeglisse. Kes sealt vastu vaatab? Proovisime leida viise, kuidas köitmise kaudu lugusid jutustada, kuidas lugejat köita. Vaatlesime köitekunsti kui silda lugeja ja loetava vahel, mis sõnatult mõtteid vahendab.

–Urmas Lüüs

Näitusel osalevad:
Anna Abrosimova, Hanna Eliise Lahe, Meeli Kombe, Julia Korovina, Helina Raud ja Jürgen Sinnep.

Kursust juhendasid Urmas Lüüs ja Eve Kaaret.

Kuni 7. detsembrini on Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja projektiruumis avatud EKA vilistlase, kunstnik Tumena isikunäitus “Loitsu murdmine”. Näitus kutsub vaatajaid ette võtma eneseavastamise teekonda ja mõtiskleb selle üle, kuidas piiravatest uskumustest vabaks saada ning reaalsust enda tahte järgi voolida.

Pärnu Linnagalerii on avatud T-R 11.00-17.00 ja L 11.00-14.00
Näitused on tasuta.

Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja asub aadressil Nikolai 27, Pärnu.

Info Linnagalerii kodulehel: Tumena “Loitsu murdmine” – Pärnu Linnagalerii

NOBA link: Tumena “Loitsu murdmine” | NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Kajastus Pärnu Postimehes: GALERII ⟩ Tumena kutsub järgnema unistustele

Graafiline disainer: Markus Laanisto

ENKKL-i „Viimane preemia“
EKA Väligaleriis 29.08.–08.12.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 29.08.24 kell 18

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu (ENKKL) legendaarne Nädalapreemia saab EKA Väligaleriis oma sümboolse lõpu. Muhu suvekoolis valminud grupiteos kutsub kõiki külastajaid ja ka lihtsalt möödakäijaid kätt külge panema. Nüüd on Sinulgi võimalus olla osa Eesti kunstimaastikust. Sina võid olla järgmine staarkunstnik! Koos on soojem. Koos on parem.

Osalevad kunstnikud: Kärt Heinvere, Irma Holm, Erik Hõim, Kadri Joala, Liisa-Lota Jõeleht, Saara Liis Jõerand, Loora Kaubi, Kärt Koppel, Nele Kurvits, Katariin Mudist, Marto Mägi, Eke Ao Nettan, Sandra Puusepp, Kertu Rannula, Johanna Reinvald, Mia Maria Rohumaa, Raahel Rüütel, Inessa Saarits, Lisette Sivard, Sonja Sutt, Rebeca Žukovitš, Aimur Takk, Annabel Tanila, Margaret Tilk, Elo Vahtrik, Mattias Veller

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

31. oktoobril kell 19.00 avab kunstnik Tõnis Saadoja Tütar galeriis kahest maaliseeriast koosneva isiknäituse „Siis“.

Tõnis Saadoja näitus koosneb kahest maalisarjast, mille eelmised osad on olnud nähtaval juba tema mullustes näituseprojektides „Maastik kulgeb läbi maja“ (koos Paul Kuimeti ja Eero Epneriga Tartu Kunstimuuseumis) ning „Kõrgus merepinnast“ (Kumus). Seeria „Mäletamise mudel“ maalid kujutavad „karpi püütud“ linnavaateid. Neist mõnesid pole enam reaalsuses olemas, nii et nad on pildid minevikust – või õigemini, nad on pärit silmapõhja mälust, kus põhiline on ere ja pehme suvine pärastlõuna- või õhtuvalgus. See on „valgushetkede arhiiv“, mis heidab pimedusse oma kuma; katse tõestada valgusemälu kadumatust keset kaduvat valgust.

Teine sari koosneb katsetest kasutada taeva ja pilvede kujutamisel vanaaegseid maalimis- ja lõuenditöötlustehnikaid ning on seega samuti teatav mäletamise ja meenutamise projekt, sedakorda otsesemalt maaliajaloo tasandil. Esimesest sarjast erinevalt on siin aega koheldud hoopis teisiti, võib-olla isegi „eba-saadojalikult“: enamasti üheainsa, vahel paari seansiga. „Siis“ asub nende maalide puhul ühemõttelisemalt maali sees, nad on selgemini jäljed maalimise enda ajast, nagu foto on jälg pildistamise hetkest, nende „siis“ on üsna „nüüd’i“ käeulatuses. Kui „Mäletamise mudel“ on subjektiivse mälu üksteisele järgnevatest pinnakihtidest läbi sügavusse langemine, siis taeva-etüüdid on objektiivsemad, „siis“ on neis sees korraga nii füüsilisemas kui ka intellektuaalsemas mõttes.

Näitusele saateteksti koostanud kirjanik Aare Pilve sõnul võib üldistavamalt öelda, et Saadoja on leidnud uue nurga, et läbi mängida oma loomingu püsivaid motiive: nostalgiline meelestatus, tähelepanu valguse kujutamise suhtes, „tähendusetute“ detailide taga metafüüsilise tähenduslikkuse otsimine, linnaruumi „elementaarosakesed“, erinevate representatsiooniviiside (foto, eri maalitehnikad) suhestamine, maalimise kui protsessi väärtustamine; ja mäletamine, nii tajupsühholoogilisel kui ka tehnilisel tasandil.

Tõnis Saadoja on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalieriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni Ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Tõnis Saadoja viibis 2019. aastal WIELS-i Kaasaegse Kunsti Keskuse residentuuris. Ta oli üks kunstnikupalga saajaid aastatel 2017–2020.

Tõnis Saadoja näitus Tütar galeriis jääb avatuks 8. detsembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.

Näituse valmimisele aitasid kaasa Aare Pilv (tekst) ja Ott Metusala (graafiline disain).

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinn.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hõivab 5. oktoobrist 15. detsembrini 2024 EKA stsenograafia professor Ene-Liis Semperi massiivne ruumiinstallatsioon. 

Installatsiooni avamine 4. oktoobril, kell 19.00.

Ene-Liis Semperi isiknäitus on kaasajale otsa vaatav kihistuste ja kujundite kogum Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tubades ning korrustel.

Lavastatud ruumides saavad objektid, skulptuurid, videoteosed, heli- ja valguskujundus tervikuks, mis liigub kriitilise teadvuse ja kujundirohke alateadvuse vahealal. Kunstniku sõnul on näitusele koondatud mitmetähenduslikud mälufragmendid kantud pigem pingest ja ootusest kui rahust.
 
Semperi soov on peegeldada ühe protsessi lõppu või üleminekut, murdepunkti. „Süveneb tunne, et oleme jõudnud hetke, kus seni õpitud oskused ja omandatud informatsioon on kaotamas kehtivust. Piltlikult öeldes, on tunda pinnakihi munakoorena mõranemist. Aga mis või kes on sealt koorumas, pole veel selge,“ ütleb Semper.

Käesolev näitus on lavastaja, lavastus- ja videokunstnik Ene-Liis Semperi esimene isiknäitus üle 13 aasta. Aastaid nii Eesti kui Euroopa teatrites lavastajana töötanud Semper on oma loomingus liikunud teatraalse ja reaalse, kehalise ja emotsionaalse, nutu ja naeru piiritsoonides.  Viimased aastad on Semper töötanud ka Eesti Kunstiakadeemia professorina.

Näituse valguskujundus Aku Lahti, helikujundus Jakob Juhkam.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Tallinna Kultuurikatel, Akzo Nobel, LED House, Floorin OÜ, OÜ Linda Kaks ja Allan Kaldoja, Punch Club, Moe OÜ, Vorstivabrik jt

EKA graafika osakonna trükikoja 100. aaasta juubelile pühendatud väikesetiraažiliste trükiste näitus EKA raamatukogus.

 1924. aastal avati Tallinna Kunsttööstuskoolis trükitöö õppetöökoda, kus meistrina asus tööle Leopold Triumph. Kaks aastat varem (1922) oli asutatud graafika õppetöökoda, mida juhatas 1943. aastani Günther Reindorff.

Eesti raamatukujundamise näo kujundas poole sajandi vältel Paul Luhtein, kes pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist 1930. aastal ja peale paariaastast enesetäiendamist Leipzigis asus 1932. aastal õpetama tarbegraafikat ja raamatukujundust ja tegi seda 1982. aastani. Seejärel juhtis raamatuõpet ja osakonda Enno Ootsing vaheaegadega 2005. aastani (vahepeal olid osakonna juhatajad Aarne Mesikäpp 1983–1988 ja Heinz Valk 1988–1989). 1938–1971 õpetas tüpograafiat legendaarne raamatuajaloolane ja tüpograaf Hans Treumann. Aastatel 2005–2023 töötas kõrgtrüki meistrina ja tüpograafia õppejõuna Aarne Mesikäpp, kes õpetas ERKIs ja EKAs kokku 55 aastat. Raamatuillustratsiooni alal oli suureks mõjutajaks Vive Tolli, kes õpetas aastatel 1982–2005. Raamatuillustratsiooni pidas prioriteetseks Urmas Viik, osakonna juhataja aastatel 2005–2015.

Nõukogude ajal õpiti graafikaosakonnas kuus aastat, III kursusel spetsialiseeruti kas raamatukujundaja, -illustraatori, tarbegraafiku, plakatisti või vabagraafiku erialale, kusjuures eriti tahetud (konkurentsitihedad) olid raamatugraafika erialad. Osakonnal oli küll oma trükikoda, aga kõik eksemplarid olid arvel ja käisid läbi Glavlit’ist (Glavnaja literatura, vene keeles täpsemalt Главное управление по охране государственных тайн в печати) ehk tsensuurist. Igal õhtul pitseeris meister trükikoja ukse. 

Erialadesse jaotumine hakkas osakonnas ära kaduma 1980ndate aastate lõpus. Tänapäeva õppekava ja -mahtude juures on graafikaosakonna fookus kaasaegsel kunstil ja graafikatehnikate omandamisel, aga käsiladu on endiselt populaarne, õpetatakse tüpograafiat ja graafilise disaini aluseid. Aastast 2006 on kavas kunstnikuraamatukursus (õppejõud Eve Kask, köidet juhendas pikki aastaid Lennart Mänd, 2023. aastast Eve Kaaret). Kunstnikuraamatud valmivad väheste eranditega ainueksemplarides ja tervikuideest lähtuvalt autoriköites. 

Käesolevas väikesetiraažiliste trükiste väljapanekus on noppeid aastatest 1946–2004. Raamatud on valminud osakonna trükikojas valdavalt tudengite kursuse- või diplomitöödena. Esineb ka grupitöid. On mõned õppejõudude kujundatud raamatud (P. Luhtein, E. Okas, H. Treumann, A. Mesikäpp). Õppetööde hulgas on töid hilisematelt silmapaistvatelt kunstnikelt nagu Anu Kalm, Silvi Liiva, Naima Neidre, Enno Ootsing, Urmas Ploomipuu, Andres Tali, Marje Üksine jpt.

Näitusel varieeruvad raamatutiraažid viiest kuni viiekümneni (ühel korral on märgitud 125 ja ühel koguni 300, jäädes enamikel juhtudest 15–25 vahele). Tudeng on valinud ise teose, selle ladunud, kujundanud ja illustreerinud. Enamasti on ta ise trükkinud ka illustratsioonid. Trükitehnikatest on illustratsioonide puhul esindatud kõrgtrükk (linool- ja puulõige), sügavtrükk (ofort, akvatinta) ja litograafia. Alates 1950ndatest on tiraaži trükkinud kõrgtrükimeister, trükkal Mihkel Enn ning köitnud laduja ja meister Elsa Oolma, kes ühtlasi õpetas üliõpilastele käsiladu ja aitas ladu trükiks ette valmistada. 

Valiku tegid raamatukogu peaspetsialist Marju Vahter ja juhataja Karin Oolu, täiendasid graafikaosakonna juhataja professor Liina Siib ja dotsent Eve Kask. Näituse graafika autor on Markus Laanisto. 

Teksti koostas Eve Kask

ERKI graafika osakonna raamatukujundamise suuna lõpetaja 1984. a. 

Paul Luhteina viimane ja Vive Tolli esimene juhendatav

5. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses 9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“.

Seekordne triennaal keskendub Põhja – ja Baltimaade kunstnikele ning toob publikuni 27 soolokunstniku ja ühe kunstnike koosluse eriilmelise loomingu. Näituse kuraator on klaasikunstnik Maret Sarapu.

„Konstruktiivsus on midagi selget, sirget ja optimaalset. See on suunatud arengule, loovale edasiliikumisele, ülesehitamisele. Konstruktiivsus võib ilmneda siis, kui vahendeid on vähe, energia on otsakorral või kui on teadvustatud üksteise säästmise vajadus,“ kirjeldab triennaali peateemat kuraator Maret Sarapu. „Triennaalil esindatud kunstnikke huvitab uute sümbiooside katsetamine, uute kasutusviiside leidmine ning on näha ka muret kestlikkuse pärast – mis saab materjalist eseme elukaare eel ja pärast,“ kommenteeris Sarapu.

Näitusel eksponeeritud teoste osas on näha aeganõudvate tehnoloogiate kasutamist, mis tõstavad lisaks kestlikkuse tähtsusele esile ka küsimuse, kas käsitöö kui rahustav tegevus on baasvajadus, luksus või paradoksaalsel moel mõlemat. Triennaalil on esindatud nii tekstiil, klaas, keraamika, ehted kui ka installatsioonid ning paljud teosed on eksperimenteerimise viljad vaatega tulevikku, mis samaaegselt väärtustavad tuhandete aastate taguseid tehnikaid. Nii toob näiteks Rootsi kunstnik Karin Roy Andersson esile, kuidas põhjapõdra nahast teoseid vormida samal ajal looduse ja loomade eest vastutustundlikult hoolitsedes ning jäätmeid tootmata. Riikka Anttonen (Soome) rõhutab marmormosaiigi tehnikas, kuidas kväärajalugu ulatub märksa kaugemale minevikku, kui tänapäeval tahetakse meenutada. Sofia Björkman (Rootsi) on taaselustanud teraapilisena mõjuva korvipunumise kasutades selleks biolagunevat materjali. Vincent Dumay (Rootsi) loob aastatuhandeid vana tampsaviseina tehnikat kasutades sambaid ning sama vanu käsitöövõtteid vaasilaadsete teoste vormimisel kasutab ka näiteks Hanne Haukom (Norra).

9. Tallinna rakenduskunsti triennaalil osalevad järgmised kunstnikud: Karin Roy Andersson (Rootsi), Riikka Anttonen (Soome), Ieva Baltrėnaitė-Markevičė (Leedu), Sofia Björkman (Rootsi), Per Brandstedt (Rootsi), Vincent Dumay (Rootsi), Signe Fensholt (Taani), Ellisif Hals koostöös Yuvia Maini ja Cassius Lambertiga (Rootsi/Norra), Hanne Haukom (Norra), Liisa Hietanen (Soome), Severija Inčirauskaitė- Kriaunevičienė (Leedu), Kati Kerstna (Eesti), Lauri Kilusk (Eesti), Karel Koplimets (Eesti), Arja Kärkkäinen (Soome), Krista Leesi (Eesti), Alves Ludovico (Soome), Jennie McMillen (Rootsi), Anda Munkevica (Läti), Kadi Pajupuu (Eesti), Anu Penttinen (Soome), Tiina Puhkan (Eesti), Saara Renvall (Soome), Vilde Rudjord (Norra), Taavi Teevet (Eesti), Margit Terasmees (Eesti), Ketli Tiitsar (Eesti), Linda Vilka (Läti).

Peanäituse avanädalavahetusel on kunstipublikul võimalik osa saada nii kuraatorituurist kui ka tutvuda kunstnike endiga.

Laupäeval, 5. oktoobril kella 12.00 – 13.00 toimub kuraator Maret Sarapu näitusetuur ning kell 13.30 – 17.00 kunstnike esitlused Kai kunstikeskuse auditooriumis.

Kunstnike esitlusprogramm on inglise keeles ning ettekandeid loomepraktikast teevad: Saara Renvall, Arja Kärkkäinen, Riikka Anttonen, Alves Ludovico, Liisa Hietanen, Jennie McMillen, Ieva Baltrėnaitė-Markevičė, Linda Vilka, Anda Munkevica, Kadi Pajupuu, Lauri Kilusk, Ketli Tiitsar.

Kunstnike esitluspäeva juhib Keiu Krikmann.

Pühapäeval, 6. oktoobril kell 14.00 toimub Läti kunstniku Linda Vilka töötuba „Meil on lubatud väsida“, kus kunstnik uurib väsimusega seotud vaimseid ja füüsilisi seisundeid ning julgustab oma tundeid teadvustama ning leidma viise, kuidas väsimusega toime tulla. Töötoa eesmärgiks on läheneda väsimusele loomingulise eneseväljenduse kaudu. Töötuba toimub inglise keeles.

„Loodan, et vaataja leiab näituselt teoseid, mis toimivad omamoodi portaalidena, avades uksi erinevatesse maailmadesse, ideedesse või tunnetesse,“ võtab triennaali peanäituse kokku kuraator Maret Sarapu.

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ on avatud Kai kunstikeskuses 05.10.2024–16.02.2025. Kai kunstikeskus on avatud kolmapäevast pühapäevani kella 12.00 –18.00. Näituse vältel toimuvale eriprogrammile ja eriüritustele on sissepääs näitusepiletiga.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on 1997. aastast toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mida korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus koosseisus Maret Sarapu, Merle Kasonen, Anu Almik, Keiu Krikmann, Katre Ratassepp.

Triennaali eesmärgiks on aidata kaasa kaasaegse ideepõhise rakenduskunsti arengule.  Toetajad on Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri – ja Spordiamet, DHL Express, OnTheGoSystems.

18. oktoobril algab Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolituse juubelihõnguline 30. hooaeg. Ootame kursusele arhitekte, ehitusinsenere, restauraatoreid-konservaatoreid, muinsuskaitsetöötajaid, mälestiste ja vanade majade omanikke ning kõiki teisi, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
• Interjöör ajaloolises hoones
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond

Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Info ja registreerimine

Neljapäeval, 21. novembril kell 19.00 avab Yujie Zhou oma isikunäituse ‘White Shadows’ Vent Space’i projektiruumis, kõik on oodatud!

Järgmisel päeval, reedel, 22. novembril kell 17.00 toimub EKAs ruumis A302 Yujie kunstnikuvestlus.

Näitus ‘White Shadows’ põimib isiklikku mälu ja poliitilist identiteeti kollektiivsete ideoloogiatega. Kunstnik Yujie Zhou uurib oma autobiograafiliste kogemuste ja distsipliinisüsteemide vahelist keerulist vastastikust mõju, esitledes käsitsi kootud Jacquard-vaipu ja videoteoseid. Nende teoste kaudu püüab Zhou muuta seda, mis kunagi sümboliseeris ühtsust, millekski sügavalt isiklikuks ja mõtlemapanevaks.

‘White Shadows’ on keskendunud varju mõistele. Hiina keeles on sõna fotograafia etümoloogia järgi tõlgitud kui varju jäädvustamise tegevus, erinevalt valgusega joonistamisest. Just selles osas on varjud kunstniku töös väga olulised, need on objektiiv, mille kaudu ta mõtestab alternatiivset nägemisviisi – sellist, mis sümboliseerib nii kustutamist kui ka kaitset. See duaalsus suurendab pinget, mis tuleneb vastupanu tungi ja tema loomingus esineva peene enesetsensuuri ühendamisest.

Yujie Zhou on hiina visuaalkunstnik, kes elab Helsingis, Soomes. Ta navigeerib performatiivsuses ja dekodeeritud keele mõistes läbi fotograafia, tekstiili, video ja kirjastamise. Lähtudes oma rahvusliku kasvatuse ja praeguse elu vastandamisest, küsitleb nende praktika domineerivaid ajaloolisi narratiive ja võimustruktuure, muutes samal ajal kollektiivset individuaalsust.

Zhou lõpetas 2023. aastal Aalto Ülikooli kunstide magistriõppe fotograafia erialal ja tekstiili-materjalide ja -struktuuride kõrvalerialal. Valitud isikunäituste hulka kuuluvad QWERTY fotogaleriis Hippolyte, Helsingi, Soome (2023), Four Women fotokeskuses Peri, Turku, Soome (2023) ja White Shadows Taidekeskus Mältinranta, Tampere, Soome (2024). Grupinäitused hõlmavad MoA 23 Soome Fotomuuseumis, Helsingis, Soomes (2023), Make Me Find You, alpha nova & galerie futura, Berliin, Saksamaal (2023) ja Disrupted Narratives Singapuri rahvusvahelisel fotofestivalil, Singapur (2024). Valitud auhindade hulka kuuluvad Fotogallerieti FUTURES Photography Talent 2024 nominatsioon, Oslo, Norra; Soome Kunstiliidu noore kunstniku stipendium (2023); nomineeritud kunstnik Plat(t)form 2023 fotomuuseumis Winterthuris, Šveits. Valitud residentuuride hulka kuuluvad Kone Foundationi Saari residentuuri stipendium (2024); ja 11-kuuline residentuur HIAPis (2024).

25. novembril kell 16. 30 toimub ruumis A501 Hanna Norrna loeng “Metamorphosis in Weaving / Metamorfoos kudumisel”.

Loeng keskendub loomepraktikale, mille keskmes on siid.

Norrna kasvatab ise siidiusse, jälgib röövikute muutumist liblikateks ning töötleb nende kookonid siidiks, mis omakorda kangastesse kootakse. Tema praktikas põimuvad mütoloogiad, spirituaalsus ja materiaalsus.

–

Hanna Norrna töötab kudumisega kui alkeemilise valemi ja rituaalse žestiga – vaikiva teadmise ja vaimsuse, mütoloogia ja materiaalsuse põimumisega. Tema praktika puudutab seda, kuidas käsitöö, kirg, haavatavus, keha ja pühadus on omavahel seotud ning nõuab oma ruumi.

Norrna kudumisprotsessi keskmes on siidiuss. Algselt metsik liik, kodustatud tuhandeid aastaid inimeste vajaduste ja toodangu jaoks. Suviti kasvatab ta oma kodus siidiusse ja jälgib röövikute muutumist liblikateks. Ta töötleb nende kookonid niidiks ja värvib need sümboolsete taimedega.

Tema kangasteljes on omakasvatatud siid paigutatud metalliliste ja loomsete materjalide sidemete ja kohtumiste süsteemidesse. Kasvavad erineva raskuskeskme ja tihedusega kihid ja põllud. Näitustel ulatub kootud materjal ruumiliste ja kohaspetsiifiliste installatsioonideni.

Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskenduv avatud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab näha valikut EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta vältel.

Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikates, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

25. novembril toimub Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1) konverents sarjast “Etüüde nüüdiskultuurist”: “Tondid, hundid, tõved ja katk. Rehepapp ehk November”

Tonte ja hunte täis mets, põõsastes luuravad tõved ja katk, mõis, mis kamandab oma tahtmist mööda. Ja selle keskel ebakindel eluke, mida peab iga päev igasugu vigurite ja trikkide abil juurde varastama… Selline on maailm, milles võrsub Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp ehk November“ sündmustik. Kivirähki 2000. aastal ilmunud romaan on kujunenud eesti kirjanduse lugejate seas populaarsuselt võrreldavaks üldtuntud klassikateostega, nagu „Tõde ja õigus“ või „Kevade“. Romaani on peetud üheks taasiseseisvusaja olulisemaks teoseks, suured on ka müüginumbrid ja raamatukogu laenutuskordade arvud ning rahva sekka on jõudnud kõnekäänd „rehepappi tegema“. Kivirähki rahvusirooniline pilk on ühelt poolt humoorikalt leebe, aga samas armutu. Üksiti loob see romaan kummastava maagilis-naturalistliku ruumi, kus leiavad endale koha nii inimesed kui ka kõiksugu folkloorsed tegelased ja esemed, kes ühtviisi oma eluõiguse eest peavad võitlema.

Et „Rehepapp“ on puudutanud midagi väga olulist eesti lugejates, näitab ka see, et romaan elab edasi teistes kunstides: sellest on tehtud dramatiseeringuid ja lavastusi (nt Hendrik Toompere Eesti Draamateatris 2001, Priit Pedajas Endlas 2006), valminud on Tauno Aintsi ooper (Vanemuises 2013) ja Rainer Sarneti film „November“ (2017). Romaani põhjal on valminud e-kursus „Kirjandus ekraanil“ ja Veiko Tammjärve graafiline romaan (2021, 2022). Konverentsi eesmärgiks on eritleda ja tõlgendada „Rehepappi“ ning sellele ajaga lisandunud tähenduskihistusi läbi kõigi selle esinemisvormide ja teisenduste.

Konverentsi korraldavad nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab EKA KVI, TLÜ ja TÜ teadlasi, ja Eesti Kirjanike Liit.

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond.

Konverentsi kava:

11.00–11.15 Kohv ja avasõnad

11.15–12.45

Andres Kõnno ja Teet Teinemaa. Rehepapi 150 aastat: eelajaloolise ja ajaloolise kultuurikonteksti tõlgendamise väljakutsed

Andres Adamson. Võimalik vaatenurk: Andrus Kivirähki „Rehepapp“ kui paroodia nõukogudeaegsest Eestist ja eestlastest selles

Kristiina Rebane ja Kaia Sisask. Andrus Kivirähki „Rehepapp“ prantsuse ja itaalia keeles: originaali ja tõlgete loodud tekstuaalsete maailmade võrdlus

12.45–13.00 Paus

13.00–14.30

Marju Kõivupuu. Rehepapi mütorealismi tõde ja õigus

Olga Pilate. Müüditeadvuse sähvatuste võrdlus Linda Nemera romaanis „Riia nõiad“ ja Andrus Kivirähki romaanis „Rehepapp ehk november“

Loone Ots. Liha ja veri, rasv ja nahk. Inimkeha Andrus Kivirähki käsitluses: romaan „Rehepapp“ ja teised teosed

14.30–15.30 Lõunapaus

15.30–17.30

Ott Heinapuu. Kui hirmus on „Rehepapi“ ilm?

Marek Volt. Libahundi esteetika

Hans Alla. Maa (pära)sool. „November“ ja estoploitaiton

Andrus Laansalu. Rehepapp ja Vanapaber

17.30–18.00 Arutelud ja sõnavõtud

Olete oodatud EKA muuseumi näituse „Riides ja alasti“ raames toimuvale vestlusõhtule joonistamisest kolmapäeval, 27. novembril kell 18.00 EKA galeriis!

Näitusekeskkonnas, kus on eksponeeritud EKA 110 tegevusaasta figuuriteemalised tööd, räägivad modelli järgi inimese kujutamise õppimisest ja õpetamisest joonistamise ja maali endised ja praegused õppejõud Tiit Pääsuke, Elin Kard, Maria-Kristiina Ulas, Tõnis Saadoja, Mall Nukke, Eero Alev ja Brenda Purtsak. Olete oodatud kaasa mõtlema ja sõna sekka ütlema! Vestlus toimub eesti keeles. Osavõtt on tasuta.

Vestlust modereerivad näituse kuraator Reeli Kõiv ning kaaskuraator ja kujundaja Britta Benno.

Osalemiseks palun pane end kirja siin.

Näitus on veel avatud 29. novembrini.

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. sügisel üldpealkirjaga S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis.

Loengud keskenduvad kestvale nihkele planeerimispraktikas, kus järjest enam mängivad otsuste tegemistel rolli muud kaalutlused peale puhtmajandusliku tasuvuse.

EKA aulas toimub 28. novembril Petra Marko loeng “Meanwhile City – The power of temporary interventions in long-term change”.

Petra Marko on arhitekt ja kohaloomeekspert, kes on pühendunud elanike vajadustest lähtuvate linnade ja avaliku ruumi loomisele. Ta on Metropolitan Institute of Bratislava tegevjuht, kes vastutab linlaste elukvaliteeti parandavate arhitektuuristrateegiate, linnaplaneerimise ja koosloomeliste projektide eest. Ta on tuntud ka oma varasema töö disainibüroo Marko&Placemakersi juhtimisega ja Londoni väikekruntide avamisega elamuehituseks. Petra on rohelisemate linnade ja aktiivse liiklemise eestkõneleja, kes on kaasautorina koostanud VeloCity ja Meanwhile City parimate tavade ja ajutiste sekkumiste juhendid.

Sügisese loengusarja kuraator, Arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalisõppejõud Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:

Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda kinnitamas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahju ja jäigas turuloogikas planeerimisest olenemata oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, mis on kasumist kasulikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata. 

Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’, sh riigihangete uues planeeritud korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse, defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad läbi näidete kogemusi arhitektide muutuvast rollist. 

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmetkonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Loeng on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA disainiteaduskond ja EBS kutsuvad juhte osalema 3-päevasel visioonisprindil. 

Visioonisprindil õpitakse kasutama erinevaid disainimõtlemise ja koostöö meetodeid, et läbi viia innovatsiooniprotsesse ja lahendada kõikvõimalikke juhtide töös ette tulevaid probleeme.

Osalejad õpivad, kuidas tuvastada ja analüüsida olulisi suundumusi ja väljakutseid ning luua loomulikke ja radikaalseid lahendusi.

Programm toetab praktiliste oskuste omandamist prototüüpimise ja tagasiside kogumise kaudu, et aidata osalejatel ideid tõhusalt ellu viia.

Programm on üles ehitatud kolmepäevase sprindina, mille käigus saavad osalejad võimaluse lahendada praktikas praktilisi probleeme ja samas omandada disainmõtlemise metoodika kasutamise oskus. Iga päeva fookuses on üks keskne teema moodustades kokku selge terviku.

Toimumisaeg 27.-29. november.

Juhendajateks Marko Rillo (EBS), Ruth-Helene Melioranski (EKA) ja Tanel Kärp (EKA).

Lisainfo:
https://ebs.ee/visioonisprint

Eesti Kunstiakadeemia traditsiooniline Jõuluturg leiab aset 08.12.2024 kell 11:00–17:00 EKA hoones Kotzebue 1 läbi viie korruse.

Müüma on oodatud kõik EKA tudengid, töötajad, ning muidugi ka vilistlased.

MÜÜJATE HINNAKIRI:

EKA tudeng/töötaja 20€
EKA vilistlane 50€
Laua rent 10€

Registreerimise viimane päev on 05.11.2024 (23:59)

Osalustasu maksmise info saadetakse turule pääsenutele hiljemalt 11.11.2024. Ühtlasi avalikustab EKA Üliõpilasesindus sel päeval ka turule pääsenud disainerid ning kunstnikud oma Facebooki ürituse kirjelduses ning järjepidevalt ka meie sotsiaalmeediakanalites.

REGISTREERI SIIN

9. detsembril kaitseb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Hasso Krull doktoritööd „Kosmiline trikster eesti mütoloogias“ („Cosmic Trikster in Estonian Mythology“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 14.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.

Doktoritöö juhendajad: prof Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia), dr Margus Ott (Eesti Maaülikool)
Eelretsensendid: prof Ülo Valk (Tartu Ülikool), dr Jaan Undusk (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Oponendid: prof Ülo Valk, dr Jaan Undusk

Kas eesti mütoloogia on olemas? Jah, aga ainult siis, kui on olemas eesti maastik. Kosmiline trikster on selle maastiku looja. Eesti maastik on seega müütiline maastik, mida me hakkame nägema, kui tunneme müütilist jutustust.

Eesti mütoloogiat on seni kirjeldatud kas taksonoomilise või kontsentrilise mudeli kaudu. Kumbagi neist ei tohi alahinnata. Esitan uue kontsentrilise mudeli, mille keskmes asub kosmiline trikster. Sageli tegutseb ta loojapaari ühe osapoolena.

Trikster on tegutsenud juba müütilisel loomisajal, mil asjadel polnud veel selget kuju ja isegi kivid olid pehmed. Tema tegevuse jäljed on maastikul selgesti näha: suured kivid, allikad, jõed ja järved, mäed ja orud. Selline maastik erineb modernsest maastikust, kus valitseb ühtlane ruum, millel müütilist mõõdet ei ole.

Uurimus jaguneb neljaks osaks. Esimeses osas analüüsitakse triksteri mõistet. Teises osas kirjeldatakse müüdi uurimist ja käekäiku 19. sajandil. Kolmandas osas vaadeldakse lähemalt loomislugu, mille peategelane on trikster. Neljas osa käsitleb triksteri tagasitulekut kirjanduses. Väljajuhatuses on visandatud müütiline ökoloogia.

Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.

Kaitsmiskomisjon: prof Andres Kurg (esimees), dr Anu Allas, prof Krista Kodres, dr Anneli Randla, prof Hilkka Hiiop, prof Aigi Rahi-Tamm, prof Eneken Laanes