Kursuse eesmärk on tõsta osalejate ruumiteadlikkust ja ruumipädevust ning parandada seeläbi nende elukvaliteeti ja konkurentsivõimet tööturul. Lisaks aitab kursus tõsta ühiskonna ruumiteadlikkuse ja ruumipädevuse taset ning parandada seeläbi ruumiloome kui ühiskonna ühise protsessi kvaliteeti ja tulemusi ehk elukeskkonna ruumikvaliteeti.
Kursusel uurime külalislektorite abiga
- Kas meie elukeskkond on pikas perspektiivis majanduslikult elujõuline?
- Milline on kvaliteetne ehitustegevus, mis suurendab koha väärtust?
- Kuidas teha nii, et ruumilahenduste (hoonete ja nendevahelise avaliku ja poolavaliku ruumi) ülalpidamiskulud on mõistlikud, järele andmata ruumikvaliteedis?
- Milline on mõistlik renoveerimistsükkel?
- Milliste kulurühmadega tuleb elukeskkonna arendamisel arvestada?
- Millised on asjakohased koostöömeetodid, mis toetavad ühtaegu ruumikvaliteeti ja tõhusust?
- Millised eelarvesäästlikud ruumilahendused muudavad võimalikult paljude elanike elu mugavamaks, toetades ligipääsu erinevatele avalikele teenustele?
- Kuidas kasutada parimal viisil ära rohealasid ja avalikku ruumi ning parandada nendele juurdepääsu?
- Kuidas on omavahel seotud projekteerimise, ehitamise ja käitamise säästlikkus ning elukoha taskukohasus? Kuidas kasvatada kinnisvara väärtust?
Kursus sobib ruumiloomega seotud erialade esindajatele ja teistele, kes soovivad süvendada oma teadmisi ehitatud keskkonna ja ühiskonna vastastikmõjust.
Eeldused osalemiseks
Keskharidus, eesti ja inglise keele oskus
Kursuse sisu
Kursus annab baasteadmised arhitektuuri kui elukeskkonna toimimisest ning ruumi ja ühiskonna vastastikmõjust. Teemat käsitletakse põhiliselt inimese ja sootsiumi kui ruumi kasutaja ja ruumi sekkuja vaatenurgast, uuritakse ruumi kvaliteete ja kasutajakogemust. Eelkõige keskendutakse avalikule ja poolavalikule ruumile, liikuvusele ja tänavale. Lisaks käsitletakse kaasaja suurima väljakutse, kestliku planeerimise ja ehitamise suundi ja viise ning seda, kuidas võiks toimida keskkonnademokraatia ja koosloomeline ruumiloome.
Kava
- Arhitektuur kui elukeskkond
- Elukeskkonna kvaliteet
- Kestlik ruumiloome
- Tänav
- Tüpoloogia
- Keskkonnademokraatia
- Koosloomeline ruumiloome
Õpiväljundid. Kursuse läbinu
- mõistab arhitektuuri kui elukeskkonna kujundamise ehk ruumiloome ja ühiskonna vastastikmõju
- analüüsib linnalise keskkonna kujundamist ja protsesse eelkõige põhikasutajate ehk inimeste seisukohast
- oskab kirjeldada, kuidas mõjutab meid ümbritsev keskkond ja selle kvaliteet, kuidas ruum ja ruumikasutus meie valikuid mõjutavad ja, vastupidi, millised meie valikud omavad mõju ruumile ja ruumikasutuse jalajäljele
Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, millele pääsemise eeldusena on õpilane osalenud kontakttundides vähemalt 75% ulatuses ja esitanud tähtajaks iseseisvad tööd. Arvestuse sisuks on igas õppeaines temaatiline iseseisev või grupitöö ja kokkuvõttev ülesanne kursuse lõpus. Arvestuse läbinule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.
Õppekava autor
Yoko Alender (Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuuri ja linnaplaneerimise MA 2010; alates 2022 jätkab õpinguid doktorantuuris) on tegelenud ruumiteadlikkuse ja ruumipädevuse parandamisega ühiskonnas nii era- kui ka avalikus sektoris kirjastamise, koolituste ja poliitikakujundamise kaudu.
Õppekava juht
Veronika Valk-Siska (Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuuri ja linnaplaneerimise MA 2001; doktorikraad RMIT Ülikoolist Melbourne’is, Austraalias 2014). Tema kui Noore Arhitekti Preemia (2012) laureaadi südameasjaks on ruumiteadlikkuse ja pädevuse kasv ühiskonnas tervikuna, maast-madalast. Juhtis 2020-2022 Euroopa Komisjoni eksperdirühma kvaliteetse arhitektuuri ja ehitatatud keskkonna alal.
Juhendajad
Teadmisi jagavad kursuse idee autor Yoko Alender (MA), õppekavajuht Veronika Valk-Siska (PhD), Riin Alatalu (PhD), Katrin Paadam (PhD), Matti Kuittinen (PhD), Mihkel Tüür (MA), Jaak-Adam Looveer (MA), Kristi Grišakov (PhD), Karin Bachmann (MA), Helen Sooväli-Sepping (PhD), Toomas Paaver (MA), Karin Bachmann (MA), Mari Jüssi, Tõnis Arjus (MA), David Sim, Marek Rannala (MA), Andrus Kõresaar (MA) jt.
Vajalik kirjandus:
- „Linnad inimestele“, Jan Gehl
- „Pehme linn“, David Sim
- „Kuidas uurida elu avalikus ruumis“, Jan Gehl ja Birgitte Svarre
Aeg: 3. september 2024 kuni 3. juuni 2025 teisipäeviti kell 18–21
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A-301
Maht: 14 EAP ehk 364 akadeemilist tundi, millest 140 tundi on kontaktõpet (sh auditoorset ja praktilist tööd) ning 224 tundi iseseisvat tööd
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppegrupp: 10 kuni 12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Hind: 2350 eurot
Tasuda on võimalik ka osamaksetena: registreerudes tasutakse registreerimistasu 200 eurot, seejärel tasutakse 27. augustiks 325 eurot, 12. oktoobriks 525 eurot, 11. jaanuariks 650 eurot ja 15. märtsiks 650 eurot.