Eesti Kunstiakadeemia digitootedisaini tudengid ühendasid jõud Naiskodukaitsega, et toetada ning tõsta Eesti inimeste kriisivalmidust. Sügavuti läbiviidud kasutajauuringute tulemusel töötati välja 12 tootelahendust, mis toetavad ja parandavad elanikkonna valmisolekut kriisiolukordades toimetulekuks. Koostöö tulemuseks olid digitaalsed lahendused, mis ulatusid mängustatud kriisiteadlikkuse ning -valmisoleku tõstmise tööriistadest kuni praktiliste varude kogumiste juhenditeni, aidates muuta kriisivalmidust kõigile arusaadavamaks. Antud koostööprojekt on suurepärane näide akadeemilise teadmise ja praktilise kogemuse sidumisest ühtse eesmärgi nimel.
Selle projekti edukas elluviimine tugines koostööle Naiskodukaitsega, 1927. aastal loodud ülemaalise naisorganisatsiooniga, mis annab naistele võimaluse läbi iseenda arendamise panustada riigikaitsesse ja ühiskonna turvalisusesse ning eestluse ja isamaaliste traditsioonide hoidmisesse.
Naiskodukaitse on varasemalt käivitanud mitmeid projekte ja koolitusi, mis on seotud kriisivalmiduse tõstmisega. Üheks heaks ning praktiliseks näiteks on nende loodud mobiilirakendus “Ole valmis!”, mis pakub käitumisjuhiseid, kasulikku kontaktinfot, koduste varude testimisvõimalust, küberhügieeni õpet ja palju muud vajalikku, mis aitavad kriisile kartmatult vastu astuda. Meie tudengite loodud lahendused tuginesid samuti “Ole valmis!” äpi sisule ja toimimispõhimõtetele. Rakenduse põhjal saadud teadmised andsid olulise lähtekoha, et disainida uusi ja täiustatud lahendusi.
Kasutajate hoiakute ning vajaduste uurimine
Kriisivalmidus on ühiskonna võime tulla toime ootamatute olukordadega, näiteks looduskatastroofide, tehnoloogiliste õnnetuste või sotsiaalsete kriisidega. Valmisoleku eelduseks on teadlikkus ohtudest ja oskus ning tahe tegeleda ennetava ettevalmistumisega. Süvauuringud võimaldavad meil luua lahendusi, mis on ühtaegu nii tõhusad kui ka kasutajasõbralikud.
Külalisõppejõud Maria Vousi juhendamisel tegeleti kasutajakeskse disainiprotsessi uuringute osaga, mille keskmes oli hoiakutele lisaks ka vajaduste, probleemide ja kasutamata võimaluste kaardistamine. Projekti käigus viisid tudengid läbi süvaintervjuusid, vaatlusanalüüse ja küsimustikke erinevate sihtrühmadega üle Eesti, et mõista elanikkonna teadlikkuse taset kriisivalmidusest ning kaardistada olemasolevad kitsaskohad ja lahendamata probleemid.
Uuringud tõid esile olulisi tähelepanekuid elanikkonna hoiakutes ning kitsaskohti, kus teadlikkust saaks tõsta – näiteks koduste varude planeerimine, kommunikatsioon kriisiolukorras ja praktiliste oskuste omandamine.
Mõned peamised taipamised olid:
- Kriisiks valmistumine ei ole prioriteet, sest kriisitõenäosus on madal.
- Teema kas ei pole oluline või seda välditakse, sest tekitab ärevust.
- Ohutunnetus on madal ning isikliku kriisivalmiduse ensehinnang aga kõrge, mistõttu ei valmistuta kriisiks ette.
- Ettevalmistumine seostub eelkõige toidu ja vee soetamisega, aga muudele esmatarvetele eriti ei mõelda.
- Tahetakse teada, millal kriis möödub.
- Ei teata, mis infot üldse vajatakse ning abi oodatatkse ennekõige riigilt.
- Eelistatakse infot saada, mitte otsida.
Uuringute käigus osalesid tudengid ka Päästeameti ja Kaitseliidu korraldatud evakuatsiooni õppusel Lõuna Sild, mis toimus Lõuna-Eestis. Õppuse eesmärk oli harjutada tsiviilelanikkonna evakuatsiooniketi toimimist kriisiks valmistumisel koostöös erinevate partneritega. Õppusele olid kaasatud kohalikud omavalitsused, Häirekeskus, Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning teised koostööpartnerid. See andis ka hea võimaluse nii vaatluseks kui ka välkintervjuude tegemiseks olukorras, kus osalejad olid vahetult kriisiolukorra simulatsioonis ning nende käitumine ja otsustusprotsessid peegeldasid reaalse kogemuse reaktsioone.
Tudengitel oli võimalus koguda väärtuslikku tagasisidet elanike kogemustest, hirmudest ja ootustest kriisi lahendamisel. Välkintervjuud aitasid paremini mõista, millised infoedastusviisid, tööriistad ja toetusmehhanismid on kriisiolukorras kõige tõhusamad ning milliseid parandusi vajatakse, et elanikkond saaks kiiremini ja turvalisemalt evakueeritud.
Lahenduste ideetamine ning loomine
Protsessi käigus pöörati erilist tähelepanu sellele, kuidas disain ja tehnoloogia saavad toimida sillaehitajatena keerulise info ja lõpptarbijate vahel. Olgu selleks mobiilirakendused, visuaalsed juhendid või interaktiivsed tööriistad – tudengite loodud lahendused püüdsid olla võimalikult intuitiivsed ja ligipääsetavad. Maria Vous andis tudengitele lahenduste loomise etappi kaasa väärtusliku juhtlause – hea disain algab alati kasutaja mõistmisest, sest ainult nii on võiamlik luua toimivaid ja kestlikke lahendusi.
Koostöö Naiskodukaitsega andis tudengitele võimaluse testida oma ideid reaalsetes olukordades ja saada tagasisidet otse sihtrühmalt. Selline praktika ei ole oluline mitte ainult tulevaste disainerite oskuste arendamiseks, vaid pakub ka päriselt rakendatavaid lahendusi Eesti elanike kriisivalmiduse tõstmiseks.
Tulemuseks sündis 12 uuenduslikku tootelahendust, pakkudes tuge kriisiinfo levitamisel, kriisiks valmistumisel ning käitumises eriolukordade ajal. Tudengite loodud lahendused ei ole pelgalt teoreetilised kontseptsioonid, vaid reaalselt rakendatavad abivahendid, mis aitavad muuta kriisivalmiduse praktilisemaks ja kõigile kättesaadavamaks.
Tooteidee sees leidus muuhulgas meelerahu tööriistu, mängustatud õpet, esmaabiõpet, kriisivarude kogumist toetavaid lahendusi, tarbijamängu, ja palju muud.
Mitmed tudengite loodud tooteideed sisaldasid mängustatud lahendusi või lausa terviklikke mänge, mis pakkusid pehmet ja stressivaba viisi kriisiteemade tutvustamiseks. Mängud ja mängustamine võimaldavad keerulisi ning potentsiaalselt ärevust tekitavaid teemasid käsitleda kerges ja kaasahaaravas vormis.
Sellised lahendused aitavad osalejatel samm-sammult kriisivalmiduse tõstmiseks vajaliku infoga tutvuda ning kriisisituatsioonides käitumist harjutada, pakkudes toredat ja turvalist keskkonda õppimiseks. Näiteks saab läbi mänguliste situatsioonide õpetada, kuidas koostada koduseid kriisivarusid, suhelda hädaolukorras pereliikmetega või liikuda turvaliselt evakuatsioonipunktidesse. Lisaks suurendab mängupõhine lähenemine inimeste kaasatust ning loob positiivse seose kriisivalmiduse teemaga.
Eriti noorema põlvkonna seas, kelle jaoks digitaalsed lahendused ja mängimine on igapäevased, võivad mängud või mängustamine osutuda üheks tõhusamaks meetodiks kriisiteadlikkuse tõstmisel. Nii saab kriisiplaanide, ohtude ennetamise ja turvalise käitumise õpetamisest osa loomulikust elukeskkonnast, mitte pelgalt sunnitud kohustusest.
Mängustatud lahenduste puhul oli märkimisväärne see, kuidas tudengid oskasid ühendada loovuse ja praktilisuse, pakkudes välja tööriistu, mis sobisid eri sihtrühmadele. Näiteks loodi lahendusi, mis aitasid põhikooliealisi lapsi õppemängu kaudu kriisivarude koostamise vajalikkusest aru saada, aga ka täiskasvanutele mõeldud digitaalseid tööriistu, kus sai virtuaalselt harjutada kriisiolukorras tehtavaid otsuseid või silma peal hoida oma kriisivarudel.
Need ideed toovad välja, kuidas mängude kaudu saab vähendada kriisiteemadega seotud hirme ja tõrksust, muutes need ligipääsetavamaks ja igapäevasemaks. Samas annab mängupõhine lähenemine võimaluse info jagamiseks viisil, mis on sihtrühmale tuttav ja huvitav.
Koostöö, mis muudab kriisid vähem hirmutavaks
Kokkuvõttes on Eesti Kunstiakadeemia digitootedisaini tudengite ja Naiskodukaitse koostööprojekt inspireeriv näide sellest, kuidas disainiprotsess, loovus ja kasutajakeskne mõtteviis võivad tuua ühiskondlikult olulistele probleemidele uusi, praktilisi ja kasutajasõbralikke lahendusi. Tänu põhjalikele uuringutele ja innovaatilistele lähenemistele sündisid lahendused, mis saavad aidata Eesti elanikel kriisiolukordades paremini toime tulla, pakkudes nii praktilist tuge kui ka motiveerivaid viise teadlikkuse tõstmiseks.
Suured tänud Naiskodukaitsele ja Elisa Jaksonile, kes tegeleb Ole Valmis! äpi arendamisega ning oli meile kaaslaseks selle mitmekuulise teekonna vältel!
Carol Tikerperi
Külalisdotsent, digitoote suuna juht
Tutvu Ole Valmis äpiga: https://www.naiskodukaitse.ee/OLE_VALMIS_3680
Naiskodukaitse tegevuse kohta saab rohkem teavet nende veebilehelt: https://www.naiskodukaitse.ee/
