Ilmus disainiajakirja Leida värske number „Postindustriaalne vool”.
Selles numbris käsitletakse tehnoloogiliste muutuste tõttu teisenenud tootmisviise ja viimastest tulenevaid mõjusid keskkonnale, inimesele ja disainiprotsessis järgitavatele töömeetoditele. Muutunud töötingimused ja -vahendid ei vabasta tänaseid disainereid eilsetest sotsiaalsetest ja eetilistest küsimustest, vaid sunnib neid mõtlema nende uuesti sõnastamisele. Käsitledes postindustriaalsust kui voolu, avanevad autoritele erinevad võimalused märgata tehnoloogilise progressiga kaasnevates lubadustes peituvaid vastuolusid.
Disainer ja EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski toob välja, et nii nagu industrialiseerimine mõjutas inimeste töö-, elu- ja looduskeskkonda, nii teeb seda ka postindustriaalsus: „Kui tehaste rajamine ja tööliste suured kollektiivid andsid enda olemasolust selgelt ja valjult märku, siis postindustriaalsusega kaasnev digitaliseerumine, toodete asendumine teenustega ning tootmise viimine kolmandatesse riikidesse peidab tootmise kui protsessi meie eest ära. Kuigi tehnoloogilised muutused on olnud radikaalsed, jäävad just nende muutuste eripärade tõttu paljud olulised – sageli väärtustel põhinevad – aspektid tähelepanuta. See, kuidas ja milliste vahenditega me toodame, mõjutab tulemust ehk seda, millist keskkonda on meil võimalik luua. Kriitiline suhestumine uute loomis- ja tootmisvahenditega on vajalik meie poolt disainitava tuleviku mõistmiseks.”
„Nurjatute probleemide ülim komplekssus, millega me postindustriaalsel ajastul kokku puutume, eeldab erinevate disaini-, aga ka kõikvõimalike teiste distsipliinide perspektiivi ja koostööd,” põhjendab Leida peatoimetaja Taavi Hallimäe uue numbri teemavalikut. Ta lisab: „Leida uues numbris toome kokku käsitlused rõiva- ja tekstiilitööstuse ajaloost ja tänapäevast, digitaalsetest ja anonümiseeritud tehnoloogiatest ja teenustest, aga ka sellest, kuidas intellektuaalne ja füüsiline töö on disaineri praktikas aja jooksul muutunud. Meil tuleb küsida, milline on disaineri roll globaalses turumajanduses, kus ühest küljest tungib peale tehisintellekt ning sellega seotud probleemid ja võimalused, kuid kus teisest küljest pole nähtamatu töö ja looduse ekspluateerimine kuhugi kadunud. „Postindustriaalse vooluga” soovime näidata, et komplekssete nähtuste lihtsustamine ei ole õige tee probleemide lahendamisel. Nii käitudes süvendaksime me olemasolevaid probleeme ja tekitaksime juurde uusi.”
Leida postindustriaalsuse numbri avab arhitekti ja uurija Inês Moreira, kommunikatsiooniteadlase Pille Runneli ning disainer Ruth-Helene Melioranski vaheline vestlusring, kus vaatluse alla võetakse Narvas tegutsenud Kreenholmi ja Baltijetsi tehaste sulgemise järellainetuses avanenud uued probleemid ning võimalused, mida üks piirilinn pakkuda võib. Kunstnik Peeter Laurits arutleb koos Chat GPT-ga selle üle, kuidas inimene ja tehisintellekt võiksid juba praegu ühist ruumi jagada. Disainer ja keskkonnaaktivist Reet Aus juhatab lugeja Bangladeshi tehastest Keenia prügilatesse, paljastades vahepeatusena meie tarbimisühiskonnale iseloomuliku kahepalgelisuse. Kunstnik ja õppejõud David K. Ross külastab ilmajaama Tallinna lähedal ja mõtiskleb selle üle, kuidas nüüdisajal on meie tehnoloogilise teadvuse tavaliste pilvede asemel vallutanud virtuaalne pilv. EKA graafilise disaini magistrant Taylor „Tex” Tehan avab enda osalusel toimunud näituse “Entroopia kadalipp” kaudu USA teeäärse motelli kui ajutise peatuspaiga motiivi, mis mass-standardiseerimise tõttu jääb üha enam väljapoole inimlikku kogemust ja ajalugu. Samuti EKA graafilise disaini magistrant Pierre Satoshi Benoit tutvustab Šveitsi graafilise disaini näitel metamodernismi mõistet ja küsib, kas see mõiste ei võiks aidata väljuda modernismi ja postmodernismi vahelisest vastandamisest. Disainer Maria Pukk ja disainiajaloolane Triin Jerlei selgitavad aeglase disaini põhimõtteid ja väärtusi ning näitavad, kuidas neid saab disainihariduses rakendada. Postindustriaalsuse numbri pühib kokku kunstnik ja loovuurija Ulvi Haagensen, kelle koristamise üle arutlev visuaalessee tuletab meile meelde praktikat, mis peaks saatma igasugust inimtegevust.
Leida graafilised disainerid on Alexandra Margetic ja Oliver Long, veebiarendaja on Patrick Erik Zavadskis. „Postindustriaalse voolu” visuaali autor on Urtina Hoxha.
Numbri kokkupanemisel olid abiks Sandra Nuut ja Eda Tuulberg.
Leida on kaks korda aastas veebis ilmuv ajakiri, mida saab lugeda aadressil leida.artun.ee.
Leida asutaja on EKA disainiteaduskond, ajakirja väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, EKA teadusfond ja EKA disainiteaduskond.