| Tallinna Linnateater on alustanud uue keskkonnasäästliku kontseptsiooni „Roheline teater“ väljatöötamisega, mille tulemusena peaks vanalinnas asuv teatrihoonete kompleks vähendama oluliselt oma ökoloogilist jalajälge.
Koostöös Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini Labori magistritudengitega viidi eelmise hooaja lõpus Linnateatri peakunstniku ja Eesti Kunstiakadeemia vanemteaduri ja õppejõu Reet Ausi juhtimisel läbi Tallinna Linnateatri hoonete keskkonnamõju analüüs, mida juhendas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Harri Moora. Analüüsi käigus vaadati üle teatri energiatõhusus, veekasutus, üldine töökeskkond, jäätmekäitlus jne. Tudengid mõõtsid välja ka Tallinna Linnateatri ökoloogilise jalajälje suuruse ning said tulemuseks 233,2 ha. Analüüsist selgus, et teatri ökoloogilisest jalajäljest moodustab suurima osa ehk 44% elekter, järgnevad 42%-ga jäätmed ja 9%-ga küte. Tallinna Linnateatri direktori Raivo Põldmaa sõnul oli teatril soov lõpetada juubeliaasta pilgu pööramisega tulevikku. „Kuna Linnateater on tuntud oma unikaalse keskkonna poolest, värskelt oli teatriga liitunud keskkonnateemade entusiast Reet Aus ning ühtlasi on ka Tallinna linn seadnud oma viimaste aastate tegevuses keskkonnasõbralikkuse teema olulisele kohale, oli roheteatri ideeni jõudmine üsna loogiline,“ sõnas ta. „Meie ökoloogiline jalajälg on täna kahe Tallinna vanalinna pindala suurune, mistõttu pole see kindlasti kerge ülesanne. Ma ei tea, et Eestis mõni teater hetkel „Rohelise teatri“ kontseptsiooni järgi toimiks ja seetõttu tundub see põnev väljakutse. Kui ühel kaunil päeval teatrile lõpuks suurt saali hakkame ehitama, saame viia oma tegevuse juba täiesti uuele kvalitatiivsele tasemele,“ lisas ta. „Ettevõtmine sai alguse soovist muuta teatrisisesed protsessid lõpuni läbipaistvaks ning analüüsida ühe lavastuse väljatoomisega seotud mõju ümbritsevale,“ kommenteeris Tallinna Linnateatri peakunstnik Reet Aus, kes on ühtlasi Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ja Jätkusuutliku Disaini Labori õppejõud. Tema sõnul selgus, et kõik näiliselt mitteühtsed protsessid majas on vägagi omavahel seotud. „Kuna esmane analüüs andis piisava teadmise, kuidas teatri igapäevaelu efektiivsemaks ja ressursisäästlikumaks muuta, tõdesime, et oleks vajalik see protsess lõpuni käia,“ sõnas Aus. 21. septembril sõlmis Tallinna Linnateater koostöölepingu eestimaise energiakontserniga Utilitas, kes aitab oma kogemustega kaasa teatri energiatõhusamaks muutmisel ja keskkonnasäästlikumal majandamisel. Koostööleppe kohaselt teevad Tallinna Linnateater ning Utilitas koostööd energiatõhususe ja rohelise energia kasutamise teadlikkuse tõstmise suunas. Utilitas on ka Tallinna Linnateatri 2016/2017 hooaja peatoetaja. „Utilitasel on hea meel, et Linnateater väärtustab rohelise energia kasutamist ja energiatõhususe suurendamist. Ka Utilitas kontserni fookuses on kohalike ja taastuvkütuste osakaalu suurendamine ning kaugküttesüsteemi energiatõhususe tõstmine. Pakume hea meelega teatrile oma kompetentsi, et üle vaadata nii hoone energiatarbimine kui ka see, millistest allikatest tarbitav energia on toodetud,“ selgitas kontserni juht Priit Koit. Ta lisas, et täna on Utilitase kontserni kõigis väljaspool Tallinna asuvates võrkudes soojusenergia tootmisel baaskütuseks kohalik puiduhake. „Avame selle aasta lõpus Tallinnas Väo karjääris uue jaama, mille tulemusena tõuseb meie poolt toodetava puhta energia osakaal ka Tallinnas. Lisaks soojusenergiale toodame ka rohelist elektrit,“ nentis Koit. Koostöös Tallinna Vesi AS-iga viidi teatri kinnistul läbi joogivee analüüsid ning lähitulevikus asendatakse joogiautomaatides pakutav plastanumates joogivesi tavalise kraaniveega. Ühtlasi soovitakse parandada teatri maalisaali töötingimusi, muuta tõhusamaks hoonete energiakasutust ning uuendada teatri valgusparki. Linnateater kaalub ühe võimalusena hakata kasutama ka rohelist elektrienergiat. Plaan on rajada jalgrattaparkla teatri publikule. „Roheline teater“ on teatri kontseptsioon, mis kasutab keskkonnajuhtimissüsteemi, aitamaks teatril oma tegevuses ja hoones rakendada keskkonnahoidlikke põhimõtteid, vähendades nii teatritegevusest tulenevat keskkonnamõju ning aidates kokku hoida ressursse. Peale keskkonnaküsimuste on oluline pakkuda teatri enda töötajatele ning külastajatele meeldivat ning tervislikku tegevuskeskkonda. *** Eesti Kunstiakadeemias on võimalik õppida ligi kolmekümnel erialal Arhitektuuri, Disaini, Kunstikultuuri ja Vabade kunstide teaduskonnas , paljudel neist saab Eestis kõrghariduse omandada vaid siin . Ülikool teeb koostööd maailma tippülikoolidega ning on oluliste rahvusvaheliste haridus- ja erialavõrgustike liige, mis annab siin õppijatele ja töötajatele suurepärased võimalused silmaringi ja mõttemaailma avardamiseks ning enesearenguks. Eesti Kunstiakadeemia on Eesti Disainikeskuse ja Eesti Arhitektuurikeskuse üks ellukutsuja ning osaleb aktiivselt riiklike disaini-, linnaplaneerimise, hariduse- ja kunstistrateegiate väljatöötamises. Siia on oodatud õppima sotsiaalselt tundlikud, motiveeritud ning loovad mõtlejad. www.artun.ee Lisateave Margus Küppar Reet Aus PhD |
AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond