17. juunil nimetas Eesti Kunstiakadeemia nõukogu ülikool uued aunimetuste saajad. Autasud antakse üle Kunstiakadeemia 100. juubeliaktusel 3. novembril 2014.
Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessori aunimetus omistati akadeemia endisele rektorile Jaak Kangilaskile.
Jaak Kangilaski (s. 1939) on Eesti kunstiajaloolane, kes alates 1971. aastast alates on olnud Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Aastatel 1978–1987 oli ta kunstiajaloo kateedri juhataja, 1987–1989 teadus- ja õppeprorektor ning 1989–1995 rektor. Jaak Kangilaski on avaldanud suurel hulgal uurimusi kunstiteooriast ja –ajaloost, näituste ülevaateid, arvustusi ja edendanud igakülgselt Eesti kunstiteaduse arengut. Tema peamine uurimisvaldkond on olnud lääne 19. ja 20. sajandi kunst. 2013. aastal ilmus Eesti Kunstiakadeemia väljaantava “Eesti kunsti ajaloo” 6. köite I osa, mille koostas prof. Kangilaski.
Akadeemia audoktoriks nimetati Soome Kuvataideakadeemia doktoriõppe juht professor Jan Kaila ja Austria ehtekunstnik ja skulptor Peter Skubic.
Eesti Kunstiakadeemia audoktoriks nimetatakse teenekaid, rahvusvaheliselt tunnustatud isikuid, kes on silma paistnud kunstimaailmas, omavad teeneid Eesti kunsti autoriteedi tõstmisel maailma üldsuse silmis või on kaasa aidanud EKA sidemete arendamisel maailma kunstiinstitutsioonidega.
Jan Kaila (s. 1957) omandas esimesena Soomes doktorikraadi Soome Kuvataideakadeemia (2002) loomepõhises doktoriõppes, mille üks loojaid ta oli ning mida ta hetkel ise ka juhatab. Jan Kaila on mänginud suurt rolli EKA fotograafia osakonna tõstmises tähelepanuväärsele tasemele (professor 2001–2004) ning EKA doktoriõppe loomepõhiste õppekavade väljatöötamisel ja arendamisel. EKA doktorikoolis annab ta kursusi jätkuvalt.
Peter Skubic (s. 1935) on nooruses installatsioonidega kuulsaks saanud mitmekülgne kunstnik. Tema loomingut esindab mitukümmend avalikku kogu üle maailma. Erialase hariduse omandas ta Viinis, olnud õppejõud Kölnis, Salzburgis ja mujal. Hetkel eksponeerib ta oma töid Belgias Gentis Villa de Bondt galeriis. 2015. aastal tuleb tal muuseuminäitus Viinis MAK’is (Museum für Angewandte Kunst). Aastal 2005 viis ta Eesti Kunstiakadeemias läbi värvika meistriklassi “Käsi” ning esines Eestis ka 2008. aastal Ajaloomuuseumis toimunud näitusel JUST MUST. Ta on toetanud EKA ehte- ja sepakunsti eriala ja üliõpilasi ka finantsiliselt.
Eesti Kunstiakadeema auliikmeks nimetati kirjanik ja ettevõtja Armin Kõomägi.
Eesti Kunstiakadeemia auliikmeks nimetatakse isikuid, asutusi ja organisatsioone, kes on märkimisväärselt kaasa aidanud EKA põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele.
Armin Kõomägi (s. 1969) on tuntud ettevõtja, kirjanik, kunstikoguja ning -toetaja. 2006. aastal võitis Kõomägi Friedebert Tuglase novelliauhinna. Armin Kõomägi oli üks kahest Eesti ärimehest (teine asutaja Guido Sammelselg on kahjuks meie hulgast juba lahkunud), kes 2005. aastal asutasid MTÜ Noor Kunst, mis on nüüdseks 10 aastat järjest rahastanud Noore Kunstniku preemia väljaandmist. Noore Kunstniku preemia on 10 aasta jooksul määratud EKA vabade kunstide teaduskonna õppekavade “Kunst” ning “Fotograafia” lõpetajatele, kelle (preemia statuuti tsiteerides) “jätkamine professionaalse kunstnikuna on vältimatu”. Lisaks on Armin Kõomägi tuntud ka kui Köler Prize väljaandmise toetaja, millega ta on aidanud väärtustada kogu Eesti kaasaegset kunsti.
Eesti Kunstiakadeemia nimelise medaliga autasustati keraamik Evi Mardnat, joonistusõpetaja Maiu Rõõmust, raamatukujundaja ning tarbegraafikut Arne Mesikäppa, sisearhitekt Toivo Raidmetsa ja kunstiteadlast Krista Kodrest. Akadeemia teeneka töötaja nimetuse pälvisid Anne Eelmere, Jaan Kompus, Peeter Rull, Tõnu Pani, Lea Torjus, Silvia Anvelt ja Sandra Sule.
Eesti Kunstiakadeemia nimelise medaliga autasustatakse pikaajalise tööga silma paistnud EKA õppejõude või akadeemilisi töötajaid. Eesti Kunstiakadeemia teeneka töötaja tänukiri antakse EKA töötajale silmapaistva tööpanuse eest EKA arengusse.
Varem aunimetuse saanute kohta on informatsioon
kodulehel https://www.artun.ee/akadeemia/akadeemiast/audoktorid-ja-liikmed/