1.juulil lõppes avalduste vastuvõtt Eesti Kunstiakadeemiasse. 3. juuli seisuga on võimalik välja tuua tänavused esialgsed konkursitulemused, sest ühisõppekavadele vastuvõtt alles kestab. Ühised on õppekavad kunstihariduse magistriõppesse Tallinna Ülikooliga ning rahvusvaheline disaini ja tootearenduse magistrantuur Tallinna Tehnikaülikooliga (vastuvõtt 5. juulini).
Bakalaureuseõppesse laekus kokku 506 avaldust 233 õppekohale. Kõige populaarsem on juba üle kümne aasta graafiline disain, kuhu laekus 82 avaldust. Disainiteaduskonna BA õppes on teise suurima avalduste arvuga kujunduskunsti tasuline tsükliõppekava, kus on neli erinevat suunda: keskkonnadisain, meediagraafika, moestilistika ja ruumikujundus. Disainis laekus võrdselt avaldusi nii ehtekunsti, moedisaini kui tootedisaini erialadele. Väikseim konkurss oli klaasikunsti erialale, kuhu laekus täpselt õppekohtadega võrdne arv avaldusi.
Arhitektuuriteaduskonnas ja üldarvestuses on väga suur huvi sisearhitektuuri vastu. Sinna esitati 52 avaldust, mis on küll vähem kui eelmisel aastal, kuid seda ilmselt keerukamate katsete tõttu. Nimelt, sisseastumiseksamid toimuvad tänavu Pedassaarel, kuhu peab ujuma või sõitma paadiga ja matkama mööda metsarada RMK hooneni, kus toimuvad vestlused kandidaatidega. Katsumus sõelub kindlasti välja vähem motiveeritud kandidaadid.
Kahekordselt on tõusnud konkurss arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialale, võrreldese eelmise aastaga.
Kunstikultuuri teaduskonna soosituim eriala on kunstiteadus, millele tänavu on uuendusena lisandunud visuaalkultuuri uuringud.
Vabade kunstide bakalaureuseõppekavade popim on kunst, kuhu esitati 43 avaldust, kuid need jagunevad kolme suuna vahel: graafika, maal ning installatsioon ja skulptuur. Suur konkurss on endiselt fotograafia erialale, kuhu kaheksale kohale on esitatud 37 avaldust, mis teeb konkursiks 4,63 inimest ühele kohale.
Magistriõppesse esitati kokku 187 avaldust 131-le õppekohale. Vabade kunstide teaduskonnas laekus enim avaldusi õppekavale kunst, so 34 avaldust. Disainiteaduskonnas on suurim huvi disaini ja rakenduskunsti õppekava vastu, kuhu laekus 49 avaldust, kuid need jagunevad seitsme erineva suuna vahel: keraamika, klaasikunst, ehte- ja sepakunst, tekstiilidisain, nahakunst, moedisain ja graafiline disain. Uus rahvusvaheline interaktsioonidisaini õppekava kogus lühikese teavitusajaga 25 avaldust.
Kunstikultuuri teaduskonna magistriõppes on konkurss suurim muinsuskaitse ja konserveerimise erialale, vähem aga kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud. Arhitektuuriteaduskonnas rahvusvahelisele urbanistika õppekavale laekus kokku 28 avaldust.
Doktoriõppesse esitati 16 avaldust neljale õppekavale.
Tulemused SAIS.ee portaalis erinevad Eesti Kunstiakadeemia andmetest, mis sisaldavad veel ka Dreamapply kaudu esitatud avaldusi väliskandidaatidelt. Tänavu laekus välismaalastelt 91 avaldust kuuele rahvusvahelisele magistriõppekavale. Välismaalaste huvi siinsete õppekavade vastu on iga aastaga tõusnud.
Eesti Kunstiakadeemiast
Eesti Kunstiakadeemias on võimalik õppida ligi kolmekümnel erialal Arhitektuuri-, Disaini-, Kunstikultuuri ning Vabade kunstide teaduskonnas, paljudel neist saab Eestis kolmel astmel kõrghariduse omandada vaid siin. Kunstiakadeemia teeb koostööd maailma tippülikoolidega ning on oluliste rahvusvaheliste haridus- ja erialavõrgustike liige, mis annab siin õppijatele ja töötajatele suurepärased võimalused silmaringi ja mõttemaailma avardamiseks ning enesearenguks. Eesti Kunstiakadeemia on Eesti Disainikeskuse ja Eesti Arhitektuurikeskuse üks ellukutsuja ning osaleb aktiivselt riiklike disaini-, linnaplaneerimise-, hariduse- ja kunstistrateegiate väljatöötamises. Kunstiakadeemia tudengid ja õppejõud räägivad ja teevad aktiivselt kaasa ühiskonna ja elukeskkonna arendamises. Oma vilistlaste kaudu ja nendega koostöös esindab Eesti Kunstiakadeemia liikmeskond Eesti Vabariiki olulistel rahvusvahelistel areenidel. www.artun.ee
Siia on oodatud õppima sotsiaalselt tundlikud, motiveeritud ning loovad mõtlejad.