Foto: Tõnu Tunnel
Eesti Kunstiakadeemia on alates 2. maist Eestis esimese ülikoolina ametlikult tunnustatud Euroopa Rohelise Kontorina. Keskkonnasõbralikult toimivatele organisatsioonidele väljastab Rohelise Kontori sertifikaati Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA). Eestis on seni omistatud vastav tunnustus 55-le organisatsioonile, sh vaid ühele ülikoolile.
Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni juhatuse liikme Harri Moora sõnul on “ülikoolid pikalt rääkinud n-ö rohelise ülikooli loomisest. Seda enam on meil hea meel tõdeda, et Eesti Kunstiakadeemia on astunud konkreetseid samme ja integreerinud oma tegevusse rohelise kontori põhimõtted. Näiteks mõõdab EKA oma keskkonnajalajälge, mis võtab arvesse ülikoolihoone haldamisest ning töötajate ja tudengite transpordist tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. See annab väga hea pildi, kuidas võiks ülikool edaspidi oma jalajälge vähendama hakata. Nii on EKA hea eeskuju teistele Eesti ülikoolidele keskkonnategevuse arendamisel.”
Euroopa Rohelise Kontori süsteemi põhimõtetest kinnipidamist kontrolliti Eesti Kunstiakadeemiat Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) poolt lisaks EKAs kohapeal ning EKJA oli ka antud tunnistuse väljastajaks. Sertifikaadi eelduseks oli alustuseks Rohelise Kontori küsimustiku esimese taseme nõuetele vastavus, Rohelise Kontori koordinaatori, töörühma ja keskkonnapoliitika ehk keskkonnahoidlike põhimõtete olemasolu ja juhtkonna heakskiit. Sertifikaadi pikendamiseks toimub 2026. aasta kevadel järgmine keskkonnaaudit EKJA poolt, selleks ajaks peab EKA vastama ka järgmise taseme nõuetele.
Eesti Kunstiakadeemias järgitakse laialdaselt jätkusuutlikke põhimõtteid, mis torkab eriliselt silma nii arhitektuuri kui disaini valdkondades, kindlasti muinsuskaitses kui ka EKA vabade kunstide erialadel. Alates 2023. kevadest saab astuda ka uuele ringdisaini magistriõppekavale, mis tegeleb spetsiifiliselt ja otseselt jätkusuutlikkuse, kestlikkuse, keskkonnasäästliku disaini ja juba tekkinud kliimaprobleemide lahendamisega. Samuti töötab EKAs juba aastaid Reet Ausi juhtimisel Jätkusuutliku disaini ja materjalide labor.
Antud sertifikaadi pälvimiseks oli vajalik muuhulgas hinnata organisatsiooni poolt põhjustatud keskkonnamõjusid nii sotsiaal-, majandus-, kultuuri kui ka eriti just looduskeskkonnale. Samuti oli vajalik määrata keskkonna mõõdikud, et jälgida pidevalt nii kestlike eesmärkide tulemuslikkust kui ka mõju analüüsida. Keskkonnahoidlikkuse saavutamiseks tuli koostada ka vastavate eesmärkide, vastutajate ja tähtaegadega keskkonnategevuskava. Kava uuendatakse igal aastal.
Kasvuhoonegaaside jalajälje ehk süsiniku jalajälje hindamise juhendist pärit skeemil on toodud organisatsiooni tegevusest lähtuvad võimalikud aspektid. Kuna aspektidest lähtuvad keskkonnamõjud, siis on need jaotatud otsesteks ja kaudseteks mõjualadeks, vastavalt kas neid saab organisatsioon ise otseselt mõjutada või on vajalik ka teiste organisatsioonide sekkumine, inimeste käitumisharjumuste muutmine ja protsesside tõhustamine kogu elutsükli vältel.
Allikas: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI) ja Keskkonnaministeeriumi KHG jalajälje hindamise juhend
EKA peamine keskkonna mõõdik on kasvuhoonegaaside jalajälg, mis koondab erinevad valdkonnad ühise nimetaja alla ehk CO2 ekvivalent, sisaldades endas lisaks CO2-le ka teisi kasvuhoonegaase nagu näiteks naerugaas (N2O) ja metaan (CH4). Antud valdkondadeks on näiteks elektri- ja soojusenergia, transport, IT, vesi, jäätmed ja paber. EKA 2019–2022 perioodi keskmine jalajälg oli 1665 tonni CO2e aastas, millest enamus oli põhjustatud transpordist ja elektrist.
Lisaks hinnati ka EKA ühiselamu Muusa majutuse kasvuhoonegaaside ehk süsiniku jalajälge: koos ühiselamuga oli 2022. aastal EKA süsiniku jalajäljeks 2139 tCO2e aastas.
Perioodil 2019-2022 oli keskmiselt EKAs 1197 tudengit ja 241 töötajat, seega 1438 inimest kui mitte arvestada ühisõppekava tudengeid ja täienduskoolitusel osalejaid (Avatud Akadeemia).
EKA aastane kasvuhoonegaaside (KHG) ehk süsiniku jalajälg oli perioodil 2019–2022 keskmiselt 1665 tCO2e, jagades see 1438 inimesega võrdub 1.16 tonni CO2 ekvivalenti inimese kohta aastas.
2022. aasta EKA süsiniku jalajälg oli 1854 tCO2e / 1418 inimest = 1.3 tCO2e/in aastas.
Koos ühiselamuga oli EKA süsiniku jalajälg 2022. aastal 2139 tCO2e / 1418 inimest = 1.5 tCO2e/in aastas ning 2019-2022 keskmine EKA ja ühiselamu süsiniku jalajälg kokku oli 1970 tCO2e / 1438 inimest = 1.37 tCO2e aastas.
EKA üheks keskkonnaalaseks eesmärgiks on et 2024. aasta süsiniku jalajälg oleks vähemalt 10 % väiksem.
Samuti on kavas ka edasine jalajälje vähendamine, selleks on plaanis hankida ja toota rohelist energiat, vähendada energia tarbimist parandades hoone energiatõhusust, soodustada keskkonnasõbraliku transpordi eelistamist, tõhustada jäätmete liigiti kogumist, koostada keskkonnahoidlike ürituste raport T4EU projekti raames ja keskkonnasõbralike koristusvahendite juhend, teostada keskkonnahoidliku koristamise koolitus, kutsuda EKA inimesi osalema autovabal päeval (22.09.2023), digikoristus päeval (26.04.2024) ning pakendi-vabal nädalal. Lisaks plaanib EKA hinnata täpsemalt hangete, ostude, ehitusega seotud süsiniku jalajälge, jätkata keskkonnateadlikkuse tõstmise, sealhulgas keskkonnahoidlikkuse õppetöösse integreerimise ja analüüsimisega, tehes seejuures koostööd teiste haridusasutuste ja keskkonnaalaste organisatsioonidega.
“Rohelise Kontori põhimõtted tuginevad järgnevale süsteemile: kavanda, vii ellu, kontrolli, vaata üle, täiusta, kavanda taas, vii taas ellu ning kontrolli veelkord. Seega on Rohelise Kontori keskkonnahoidlike põhimõtete rakendamine pidev protsess ning abiks saab seejuures olla igaüks, kes on Eesti Kunstiakadeemiaga seotud. Võimalusel vältides ja sorteerides jäätmeid; vältides ja kustutades digiprügi; eelistades juba ühelt poolt kasutatud paberit; taaskasutades materjale; eelistades kohalikke keskkonnahoidlikke tooteid; kasutades keskkonnasõbralikku liiklemisviisi; tarbides nii vähe kui vajalik; toitudes taimselt; eelistades kraanivett pudeli jookidele, seades ja täites jätkusuutlikkust toetavaid eemärke nii töös kui ka õppetöös; hoolides nii elus kui ka eluta keskkonnast; hoides kõiki ja kõike on väga palju võimalik saavutada elukeskkonna säilimise nimel, vähendamata seejuures nii praeguste kui ka järgnevate põlvkondade heaolu,” selgitab EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra, kes on ülikooli Rohelise Kontori sertifikaadi taotlemiseks teinud suure töö.
Näiteks valides ökomärgisega toote, võid olla kindel, et toote ohutust nii tervisele kui ka keskkonnale on kontrollitud sõltumatu organisatsiooni poolt. Samuti tasub valida kas mahemärgisega või pakendamata toode. Ostmise asemel on mõistlik laenutada, näiteks raamatute soetamise asemel külastada raamatukogu. Majutust valides jälgida Rohelise võtme tunnusmärgi olemasolu. Olulisel kohal on ka sotsiaalse võrdõiguslikkuse, tervishoiu ning tule- ja tööohutuse reeglite järgimine. Samuti on vajalik pidev keskkonnateadlikkuse tõstmine.
Lisaks Eesti Energia, Utilitas kaugküte, Tallinna Vesi, Eesti Keskkonnateenused, Ragn-Sells, Epler & Lorenz, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, Google jt andmetele ning nii õppe- kui ka töölähetuste korraldustele, EKA Majandusaasta aruannetele, Keskkonnaministeeriumi ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse KHG jalajälje hindamise juhendile on olnud suureks abiks ka EKA 2021 ja 2022 keskkonnahoidlikkuse küsitlustele vastajad ning 2023. aasta EKA jäätmete koguste hindamise küsitlusel osalejad.
On rõõm tõdeda, et Eesti Kunstiakadeemia õppetöös ja seejuures näiteks magistritöödes on kesksel kohal keskkonnahoid ja kestlikkus ning seda kõikide Ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide (SDG) raames.
ÜRO Säästva arengu eesmärgid koos Eesti lisatud 18. eesmärgiga Eesti kultuuriruumi elujõulisus
Eestis on kokku antud sertifikaadi omandanud 55 Rohelist Kontorit:
Eesti Kunstiakadeemia; Eesti Pandipakend; Eesti Energia AS; Eesti Energia AS Pärnu büroo; Enefit Power AS; Enefit Power AS Logistikakeskus; Enefit Connect OÜ ja Elektrilevi; AS Utilitas Tallinn; Utilitas Tallinn AS Ülemiste tootmisüksus; Utilitas Tallinn AS Mustamäe tootmisüksus; OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam; AS Tartu Keskkonnahariduse Keskus; SEI Tallinn; Skeleton Technologies OÜ; Riverty Tech OÜ; AS Eesti liinirongid; Eesti Raudtee; Tallinna Transpordiamet; Statistikaamet; Tallinna Lastekodu; Tallinna Perekonnaseisuamet; Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet; Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet; Tallinna Linnaplaneerimise Amet; Tallinna Linnavaraamet; Tallinna Linnavolikogu Kantselei; Tallinna Linnakantselei; Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus; Tallinna Kesklinna Valitsus; Haabersti Linnaosa Valitsus; Mustamäe Linnaosa Valitsus; Nõmme Linnaosa Valitsus; Kaitseministeerium; Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus; Ministeeriumide ühishoone; Riigikantselei; AS LHV Pank; AS LHV Pank Pärnu kontor; AS LHV Pank Tartu kontor; Nordea Bank Abp Eesti filiaal; OP Corporate Bank plc Eesti filiaal; Swedbank AS; Eesti Pank; Advokaadibüroo WALLESS; Advokaadibüroo SORAINEN AS; Rödl & Partner OÜ Rödl & Partner Audit OÜ Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ; Civitta Eesti AS; Singleton Group OÜ; Innopolis Insenerid OÜ; JCDecaux Eesti OÜ; Telia Eesti AS; Miltton New Nordics; Stockmann AS; DHL Express Estonia AS; DHL Express Estonia AS – Valukoja 32/2; Nafta Films OÜ
