Riigi Kinnisvara AS koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga kuulutas esmaspäeval, 25. augustil Tallinnas Eesti Arhitektuurikeskuse Arhitektuurikatlas välja ülikooli õppehoone arhitektuurikonkursi võidutööde autorid. Tänavu 100-aastaseks saav akadeemia tähistab suurt juubelit sel sügisel veel rendipindadel, ent plaanide kohaselt alustavad praegu akadeemiasse astuvad üliõpilased oma viimast kooliaastat juba uues õppehoones.
Kõigi võistlustöödega on võimalik tutvuda alates 27. augustist kuni 19. septembrini EKA G galeriis (Estonia pst 7 fuajees) esmaspäevast reedeni kell 9–18 või siin.
Konkursile laekunud kümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Kuu OÜ ideelahendus märgusõnaga “Linea” (autorid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann). Esimese koha preemia suurus on 15 000 eurot.
Žürii hindas võidutöö juures enim selle loogilist ja hästi toimivat plaanilahendust ning selle minimalistliku ja miljööd säilitavat arhitektuurset välislahendust. Samuti kiideti hoone siseõuepoolse külje osalist avamist välisruumiks ning selget arusaama jätkusuutliku säästva arengu vajaduste arvestamisest.
Võitjate sõnul keskendusid nad just tulevasele tudengile ja sellele, et hoone toimiks sisemiselt sünergiliselt. “Me oleme kõik Kunstiakadeemia vilistlased ja meie jaoks on väga olulised juhuslikud kohtumised erinevate erialade vahel kooli sees ja me püüdsime oma arhitektuuriliste võtetega sellistele kohtumistele võimalikult kaasa aidata,” sõnas Koit Ojaliiv.
EKA rektor Signe Kivi lisab: “Mul on hea meel, et võitjad olid Kunstiakadeemia vilistlased, kes eriti hästi oskasid oma projekti panna kõike seda, mida nad üliõpilastena soovisid – seda, et see maja oleks avatud, et ta lubaks muutusi, et ta ei oleks suletud süsteem.”
Teise koha vääriliseks tunnistati DAGOpen OÜ ja Amhold ASi ühine töö pealkirjaga “Aletheia” (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Jiannis Lykouras), mida žürii pidas kontseptuaalselt ja esteetiliselt kõige selgemaks tööks. Mõnetisi küsimusi tekitas aga plaanilahenduste sellisel kujul realiseeritavus. Teise koha preemia suurus on 10 000 eurot.
Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto AB OÜ töö pealkirjaga “Akadeemia” (autorid: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm, Helin Kukk ja Martin McLean), mida žürii pidas ühe tugevama linnaehitusliku lahendusega tööks, kus on loodud kompleksi mahuline kergus ja läbipaistvus, kuidas samas säilitatud vajalik privaatsus. Töö põhiliseks puuduseks peeti keerulist logistilist skeemi erinevate hoonete vahel. Kolmanda koha preemia suurus on 7 000 eurot.
Lisaks pälvis ergutuspreemia Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ideelahendus „Imaginarium“ (autorid: Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Tanel Trepp ja Riho Joala), mille puhul toodi esile avaliku ruumi mitmekesist ja rõhutatud lahendust. Samuti pälvis ergutuspreemia Stuudio Tallinn OÜ võistlustöö märgusõnaga „Edge“ (autor: Villem Tomiste), mille väärtusena nähti kogu hoonekompleksi sidumist üheks vormiliselt perimetraalse hoonestusega kvartaliks. Ergutuspreemia suurus on 4000 eurot.
Kavandite hindamiseks moodustatud žüriisse kuulusid Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Arhitektide Liidu (EAL), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ja Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) esindajad: Timo Aarmaa (RKAS), Ivar Piirsalu (RKAS), Andres Tali (EKA), Toomas Johanson (EKA), Jaak-Adam Looveer (arhitekt, TLPA), Jaak Huimerind (arhitekt, EAL), Tiit Trummal (arhitekt, EAL), Toomas Tammis (arhitekt, EAL), Andres Ojari (arhitekt, EAL), Lylian Meister (varuliige, EKA), Jan Skolimowski (varuliige, arhitekt, EAL). Võistlustööde kohta eriküsimustes hinnangu saamiseks olid žürii töösse kaasatud asjatundjatena erialaeksperdid Muinsuskaitseametist ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist.
Peale arhitektuurikonkursi võitja selgumist kuulutatakse välja hankemenetluse II etapp hoonekompleksi projekteerimiseks. Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid. Suurim osa EKA omavahenditest tuleb Kunstiakadeemia kinnistute müügist Tallinna kesk- ja vanalinnas Gonsiori ja Suur-Kloostri tänaval. Kokku võõrandatakse 3 kinnistut.
Eesti Kunstiakadeemia tulevases õppehoones saab olema ligikaudu 12 000 ruutmeetrit suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus.
*********************************
Konkursi üldkirjeldus ja žürii hinnangud
Konkursi eesmärgiks oli ideelahendusena luua Eesti Kunstiakadeemiale tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse sünergeetilisust toetav ja üliõpilasi ning õppejõude loominguliselt inspireeriv ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik akadeemia liikmed on ühe katuse all. Zürii kaalutlused hõlmasid:
(1) Ruumilahenduse funktsionaalsust ja paindlikkust, vastavust EKA vajadustele. Liikumisvõimaluste ja seoste inimsõbralikkust, arvestades seoseid hoone osade vahel ning hoone ja ümbritseva linnaruumi vahel.
(2) Arhitektuurse terviklahenduse esinduslikkust ja sobivust XXI sajandi kunstikõrgkoolile, lahenduse sümboolse väärtuse mõju, selle eripärasust ja uuenduslikkust. Olemasolevate kultuuriväärtuste ja ümbritseva miljöö tunnetust.
(3) Majanduslikult otstarbeka ehitamise (ehitusmaksumuse), energiatõhususe, edasise ülalpidamise kulude, parkimiskohtade arvu jm praktiliste eesmärkide arvestamist sh olemasolevate konstruktsioonide kasutatavust edasisel projekteerimisel ja ehitamisel, pidades silmas muuhulgas ka võimalikult väikeseid riske menetlus- ja ehitusprotsessis.
“Linea” (I preemia)
Žürii üldhinnang: “Sümpaatselt minimalistliku ja miljööd säilitava arhitektuurse välislahendusega töö, milles siiski suurimaks väärtuseks loogiline ja hästi toimiv plaanilahedus. Plaanilahenduse tugevuseks on kooli sissepääsude, üldruumide ja keskse trepihalli paigutamist tehasehoone esialgsete hooneosade 1 ja 3 asemele, kusjuures väärtuslikuks loetud Kotzebue tänava poolne neljakorruseline fassaad on säilitatud esialgsena. Arhitektuurselt tugevaks ideeks on hooneosa 7 siseõuepoolse külje osaline avamine välisruumiks, mis parandab olulisel määral praeguseks ehk liialt suletud ja kitsa siseõue ruumimõju ja reaalset kasutatavust. Üldises lähenemises on hoomatav selge arusaam jätkusuutliku säästva arengu vajaduste arvestamisest.
Töös kavandatud sekkumine olemasolevasse hoonestusse on nii linnaehituslikult kui arhitektuurselt selge ja kvalitatiivne. Arhitektuurses välislahenduses on saavutatud hea tasakaal uue peapääsu fassaadiosa ja säilitatava kaitsealuse hoone vahel. Seejuures on väheldase peapääsu kujundusega antud äratuntav signaal hoone uuest sisust ja otstarbest. Konkreetse piirkonna eristamine olemasoleva hoonekompleksi keskel tekitab kaks artikuleeritud sissepääsu mõlemalt majaga külgnevalt tänavalt, loob head ja arusaadavad logistilised ühendused maja erinevate osade vahel, toob välja uue osa ning ümberehituse piirid ja printsiibid, viitab ka läänepoolse sisehoovi mõistlikule kasutuselevõtule. Töö küsitavuseks on avalikku kasutusse kavandatud raamatukogu paiknemine ülemistel korrustel, kuid seda on võimalik ümber paigutada 1. ja 2. korrusele.
Kvartaalne struktuur on säilitatud ja pidevat hoonefronti arhitektuurselt rõhutatud. Sissepääs on antud ühelt tasandilt kuid kahelt tänavalt ja siseõuest. Esimese korruse tasand ühendab sujuvalt eri hooneosade esimesed korrused erinevaid võimalusi pakkuva voolava ruumiga. Peasissepääsu ette on kavandatud lõunapäikesele avatud ja kaetud plats, mis võib olla piisav kooliga seotud avalik ruum. Platsi täpsem lahendus ja maapinna kallete suhe sissepääsuga tekitab samas küsitavusi, kuid seda saab korrigeerida.”
“Aletheia” (II preemia)
Žürii üldhinnang: “Töös pakutud sekkumine olemasolevasse hoonestusse on minimaalne ja väga selge, mida toetab ka väga kvaliteetne visuaalne väljendusoskus. Põhja puiestee fassaad väga selge ja mõjuva lahendusega, eksponeerib parimal viisil Habermanni alustatud tööstuskvartali arhitektuurset linnaloovat potentsiaali. Hoone põhjakülje eriilmelised mahud artikuleeritud tundlikult ilmekaks tervikuks. Kontseptuaalselt ja esteetiliselt kindlasti kõige selgem töö. Kahjuks ei toeta ideoloogilist selgust plaanilahenduste üldiste kiiduväärt printsiipide kõrval mõnetine lokaalne kohmetus. Samuti jääb maja fassaadilahendus praeguses kavandis liigselt allutatuks ühele kontseptuaalsele lähtekohale ja tekitab kahtlusi sellisel kujul realiseeritavuses (nii konstruktiivses kui esteetilises osas) ning mõistlikus kasutatavuses. Ebareaalne on ka kommunikatsioonidest puhastatud ruum ja totaalsed klaasseinaosad. Esmapilgul tundub hooneosa 5 esitatud kui olemasolev, kuid reaalsuses saab pakutud lahendust teostada ainult uusehitusena, kuna välisseinad on praegu kandvad massiivseinad. Ilmselt mõttekas oleks ka hooneosa 6 fassaad jätta olemasolevaks, sest vajalik kerguse ja selge eristuse endisest sukavabrikust annaks juba vaheosa (nr. 5) suhteliselt klaasine lahendus. Seetõttu mõjub ka realistlikumalt hoone Kotzebue tänava poolne fassaad. Sisehoovi klaasseina lahendus parandab oluliselt selle praegust ja massiivset iseloomu. Kvartaalne struktuur on säilitatud ja pidevat hoonefronti arhitektuurselt rõhutatud. Sissepääs on antud ühelt tasandilt, kuid kahelt tänavalt ja siseõuest. Hooneplokkide vaheline logistika ei ole lõpuni läbi lahendatud, väga palju on horisontaalseid ühendusi ja seetõttu läbikäidavaid ruume, mis pärsib ruumide kasutust ja mis ei ole muudetav. Sissepääsude asukohad ja lahendused on head. Välisruumi ja siseruumi sidumine treppidega on siiski mõneti küsitav – võistlusülesanne palus eelistada laugeid üleminekuid. Erinevalt enamikust töödest on välja pakutud ka üle Põhja pst asuva linnaruumi asjakohane lahendus. Võistlustööd saab vajadusel edasi arendada. Samas projekti täpsustamisel on oht, et kontseptsioon läheb kaduma ja hoone muutub tavapäraseks büroohoone sarnase arhitektuuriga hooneks.”
“Akadeemia” (III preemia)
Žürii üldhinnang: “Töös tehakse selged ja arusaadavad otsused olemasoleva hoonestuse säilitamise ja lammutamise osas. Kinnistu idapoolse otsa hoonete liitmine üheks ajaloolist tänavajoont järgivaks mahuks ning tõstetud väljak kõigi hoonete vahel (v.a. külalisateljeed) on linnaehituslikult hea ja huvitav mõte. Töö põhiliseks puuduseks on eelkirjeldatud liigutusega kaasnev pikkade ühendusteedega logistiline skeem erinevate hoonete vahel, mida ei leevenda ka põhilisi hooneid ühendava 1. korruse plaanilahendus. Eraldiseisvaks jääb platsi keskne hoone – galerii, mis võiks olla seotud ka 1. korruse avaliku ruumiga. Logistilist segadust ja avaliku ning kooli privaatruumi ristumist tekitavad kaks eraldi sissepääsu tänavalt ja tõstetud platsilt. Kindlasti on tegu ühe tugevama linnaehitusliku lahendusega tööga. Loodud on kompleksi mahuline kergus ja läbipaistvus, kuid samas on säilinud vajalik privaatsus. Galerii ettenägemine eraldi madala mahuna hooneosa 7 asemele on linnaruumiliselt õnnestunud. Hooneosa 7 lammutamine on võistlusülesande julge tõlgendus – kuna ploki idapoolne lõpetus jäi võistleja valikuks ning olulised osad ehk varjend ja piiriäärne hooneosa, on säilitatud, tuleb see lugeda ülesandele vastavaks. Õnnestunud on ka kooli eri korpuseid ühendava teise korruse tasandil paikneva väljaku lahendus koos uue avaliku läbipääsuga kooli territooriumilt. Peahoone kompaktne lahendus on küll esmapilgul mõttekas ja ratsionaalne, kuid konstruktiivselt ja muinsuskaitse aspektist raskesti teostatav. Väljapakutud klaasfassaadilahendused tunduvad liialt agressiivsed ja üledekoreeritud. Külalisateljeesid ei olnud programmis ette nähtud, kuid pind olemuselt reservpinnana aktsepteeritav. Töö väärtustab kvartaalset linnastruktuuri, kuigi osaliselt tükeldab tänavafronti, eriti Kotzebue tänava pool. Avatud linnaplats on Põhja puiestee poolt piisavalt suletud, et ei lõhu olemasolevat jõulist hoonefronti liigselt. Taastab ajaloolise kvartali piirid ja tänavasihi, mis on hea lahendus. Üks vähestest töödest, mis suudab EKA uuest hoonest luua linnaruumilise aktsendi. Avalik ruum on funktsionaalne, ilmakaartega arvestav ja mitmekesine.Võib-olla on fuajeeruume võrreldes välise avaliku ruumiga ebaproportsionaalselt vähe. Nii välis- kui siseruum on loominguline ja vaba.”
“Imaginarium” (ergutuspreemia)
Žürii üldhinnang: “Esindusliku Põhja puiestee poolse siseõuega lahendus, kuhu on koondatud ka kooli peasissepääs koos avatud auditooriumiga – siseõue lahendus on ehk liigagi esinduslik ja ootamatu. Sümpaatne on peavestibüüli paigutamine teise korruse tasandi avatud siseõue alla, mis tagab sisenejale head ühendused kõikide hoone osade vahel. Väheveenev on teiste korruste suhteliselt kitsa keskkoridoriga plaaniskeemid, millede ruumimõju ahistav ja orienteerumist eksitav. Problemaatiline on ka hoone väljapakutud mahulisele keerukusele liialt aktiivsete fassaadilahenduste esitamine, mis lõppkokkuvõttes hakkavad domineerima endise sukavabriku tagasihoidliku arhitektuuri üle.
Töös kavandatud suur avanemine muudes külgedes perimetraalselt suletud hoonefrondis loob väga selge kuvandi majja sissepääsust ning annab koolile teise korruse tasandil suure, hästivalgustatud ja tuulte eest kaitstud sisehoovi. Kahjuks ei seostu kooli sisemine jaotus loodud ruumiliste võimalustega ja sisehoovi kasutamine kooli avalike ruumide poolt on ootamatult napp. Puuduseks on ka suuremate avalikus kasutuses olevate ruumide (kaldauditoorium ja söökla) paigutamine üksteisest lahus paiknevatele „pjedestaalidele“ 1. korruse fuajees. Tõstetud sisehoovi pinda paigutatud erinevad laeavad ei sobitu hästi 1. korruse avalike ruumidega. Ülalkirjeldatud suur katkestus perimetraalses hoonefrondis toob kaasa ka logistilise skeemi ebamugavuse kooli sisemistel ühendustel.
Kvartaalne struktuur on küll suuremas osas säilitatud, kuid Põhja pst poole kavandatud mahuline sisselõige on liiga domineeriv, mis lõhub kvartali hoonefronti. Katkestuse perimeetrile on projekteeritud osaliselt ühekorruseline fuajee maht, mis tänaval liikudes säilitab küll perimetraalse kvartali mulje, kuid madal maht on arhitektuurselt teisest hoonetüpoloogiast. Arhitektuurne lahendus tervikuna ei väärtusta vajalikul määral olemasolevaid hooneid. Avaliku ruumi mitmekesine ja rõhutatud lahendus on töö peamine trump.”
“Edge” (ergutuspreemia)
Žürii üldhinnang: “Huvitava ja erilisema arhitektuurse lahendusega töö, kus Põhja puiestee poole ettenähtud avar teise korruse tasandis paiknev siseõu, mida raamib endiseid sukavabriku hooneid ühendav ühendusgalerii. Ühendusgalerii ei ole hoone funktsionaalseid sidemeid arvestades just kõige veenvam. Ühtlase arhitektuurse keelega fassaadid on aktsepteeritavad, kuid natuke ehk liialt monotoonsed ja oma totaalses tehnitsismis ajaloolist arhitektuuri tasalülitavad. Siseõue, peasissepääsu esise platsi kasutamist segab alumise tasandi sisehoovi täielik avamine viimasele – puudu jääb kasutatavast väljaku pinnast. Plaanilahendus üldiselt funktsionaalne ja aktsepteeritav. Puudu sissepääs Kotzebue tänavalt.
Töös kavandatud kogu hoonekompleksi sidumine üheks vormiliselt perimetraalse hoonestusega kvartaliks on linnaehituslikult selge ja väärtuslik mõte. Hoonekompleksi teisele korrusele tõstetud siseõu ja selle suur avanemine Põhja pst äärses perimeetris kolme korruse ulatuses loovad ruumiliselt võimsa sissepääsu majja ning potentsiaalselt mõnusa sisehoovi koolile. Kahjuks on suur osa sisehoovi pinnast ära lõigatud alumise korruse teenindushoovi valgustuseks. Samuti loob eelkirjeldatud mitme korruse ulatuses katkestus hoonefrondis logistiliselt ebamugava olukorra maja erinevate osade ühendamisel, mida ei leevenda ka väljapakutud plaanilahendused 1. ja 5. korrusel.
Põnev arhitektuur, kuid liiga domineeriv ja jõuline. Siseõu on funktsionaalne, kuid mitte eriti jalakäijasõbralik ega funktsionaalselt paindlik. Projekteeritud on ka majandushoov, mis on koolile kahtlemata vajalik. Kotzebue tn poolne mahuline ja arhitektuurne lahendus on ebaselge ja juhuslik.”