Balti jaam
Täna, kui kogu maailm muutub üha mobiilsemaks ja pandeemia võib sulgeda selle liikumatuks, on raudteejaamad kohad, kus mitte ainult ei vahetata liikumismoodust, vaid siin tehakse tööd ja äri, saadakse kokku, osteldakse ning puhatakse. Jaamad on olulise tähtsusega ka linnaehituslike protsesside katalüseerijatena ja sillana erinevate linnaosade vahel. Uurimuse eesmärgiks oli Balti ja Kaubajaama näitel vaadata kaasaegseid transpordi probleeme ja võimalusi. Kuna uuring oli tehtud enne üleilmset ühiskonna sulgemist, tahab käesoleva töö jätk vaadata ka pandeemia mõjusid liikumisele ja liiklusele.
Uurimuse käigus anti ülevaade raudteevõrgustiku ajaloolisest kujunemisest, selle kavandamisest Tallinnas ning laiemalt. Kaardistati olemasolevad planeeringud ja projektid ning tehti nende potentsiaalide esialgne hindamine. Juhtumipõhise uurimistööna koguti sarnaseid näiteid ning analüüsiti neid võrdlevalt. Samuti kaardistati ning analüüsiti raudteejaamade kinnistute võimalusi. Vaadeldud alade problematiseerimiseks korraldati töötube.
Uuringu koostas EKA arhitektuuriteaduskond, uurimistöös osalesid dekaan Andres Ojari, prof Andres Alver, prof Veljo Kaasik, prof Toomas Tammis, teadurid dr Renee Puusepp, Martin Melioranski ja Raul Kalvo. Uurimistöö taustamaterjali kogus, liitis üheks tervikuks ja toimetas aruandeks dr Jüri Soolep. Töötubades osalesid Tallinna Linnavalitsuse Planeerimise Ameti poolt Paco Ulman, Kadi Põldoja, Mihkel Kõrvits, Anna Semjonova ja Oliver Alver; Eesti Raudtee poolt Artur Raichmann ja Margus Tint.
Tellija ja rahastaja: Eesti Raudtee
Periood: veebruar – mai 2020