Foto: Kaido Kruusamets
Eesti Kunstiakadeemia avab juubeliaasta sünnipäevanädala raames 8. novembril kaks uut hoonet.
Kotzebue 10 avatav nn Valge maja toob üliõpilastele paremad tingimused suuremahuliste objektide maketeerimiseks ja ehitamiseks. Hoone südameks saab suur vagunidepoo tüüpi ruum, mille laes on tõstemehhanism. Samuti EKA peahoone lähistel asuval Kotzebue 2 krundil avatakse EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse testmaja ehk PAKKu paviljon.
Hilju-aastatel on akadeemia asunud Kalamaja rohelusse, Toompea lähistele, Balti jaama teljest mere poole, uut hingamist saama ning oma uuele keskkonnale andma. EKA kasvab ja täiustub. Tõuge suure lisaruumi vajaduse katmiseks EKAs saabus EKA monumentaalkunsti ateljeest, mis viis peahoone vastas asuva Kotzebue 10 kinnistu omandamiseni 2018. aastal. Endise pehmete helkurite õmblustsehhi hoone kohale asutigi looma tänavu valmivat EKA uut hoonet monumentaalkunsti ateljeele, tehisreaalsuse laborile, DiMa materjali laborile, PAKKu laborile, digitaalse printimise laborile, õppeklassidele ja töökohad üliõpilastele.
EKA Valges majas saab olema 4-korrust, 1100 m2 netopinda. Hoone projekteerisid Novarc Group AS, Reino Rass, arhitektid Martin Aunin ja Annika Puust ning sisearhitektuurse lahenduse tegid Lävi sisearhitektid; osaliselt ehitas AS Eviko. 2022. aastal puhkenud ehitushindade ralli ning puhkenud Ukraina sõja foonil pandi kõigest hoolimata Valgele majale 28. märtsil, 2023 nurgakivi.
Omanäoline puitarhitektuuri paviljon kombineerib endas kolme uurimisrühma käimasolevaid projekte: testitakse biopõhiseid ehitusmaterjale, analüüsitakse tehastoodetavaid konstruktsioonisüsteeme ja prototüübitakse mahulist fassaadisüsteemi.
Testmaja saab olema koostööplatvormiks erasektori ning teadurite vahel, mis ilmestab puitarhitektuuri innovatsiooni füüsiliselt linnaruumis. See tähendab, et paviljon on nii-öelda elav objekt, mille ehituselemendid nii sees kui väljas on vahetatavad vastavalt teadusprojektidele. Näiteks on maja ümber ehitatud mahuline fassaad, mis uurib paneelmajade renoveerimislaines puidu rakendamist ja elukvaliteedi tõstmist.. Samuti kogutakse infot saepurust ja seeneniidistikust soojustuspaneelide omaduste kohta. Testmaja sisemust hakatakse lisaks uurimistöödele ka innovatsiooni näitusepinnana kasutama, et julgustada muutusi linnaruumis.
“Testmaja on traditsiooniliselt pigem ülikooli tagahoovis peidetud esteetiliselt mittepaeluv kuubik, siis EKA esimene testmaja on avalikus linnaruumis ja nähtav, et teadus siirduks ülikooli seinte vahelt avalikku ruumi. Üha enam puidust ehitades on hädavajalik näidata innovatsioonivõimalusi materjali rakendamises, olgu see siis kvaliteetse puidu koguseid vähendades või väheväärtusliku nagu jääkide ja lehtpuude kasutamise suurendamises.” mõtiskles EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak.