EKA avatud akadeemia kuulutas välja tänavused Arturite laureaadid! Traditsiooniliselt jagati Artureid kuues kategoorias, et tunnustada silmapaistvaid EKA avatud akadeemia tegijaid, kelle panus lõppeval aastal eriliselt säras.
Lisaks pälvib igal aastal Arturi ja annetuse ka heategevuslik organisatsioon, mida eraldi esile tuua ja tänada soovime. Sel aastal saadame heade soovidega kingipaki kunstiteraapiaks teele Pärnu Naiste Tugikeskusesse, mis pakub abi ja toetust naistevastase vägivalla ohvritele ja nendega kaasas olevatele lastele ning kahjuks just pärast jõulupühi abivajajatega täitub.
Soovime EKA avatud akadeemia poolt kõigile rahulikku pühadeaega, aitäh teile!
EKA avatud akadeemia aasta juhendaja – TANEL KÄRP
Tanel Kärp on pikaajalise koolitaja kogemusega interaktsioonidisainer, kes keskendub sotsiaalsetele valdkondadele ning kombineerib oma töös inimkeskse, strateegilise ja teenusedisaini mõtlemist.
Tanel on kõrgelt hinnatud juhendajana teist õppeaastat panustamas Rohetiigri Akadeemia programmi. Ta on arendanud ja juhendab Rohetiigri disainimoodulit, mida koordineerib omakorda EKA avatud akadeemia. Disainsprindi ning emotsionaalse disaini lühikursuste baasil on Tanel disaininud lisaks ka EKA avatud akadeemia tellimuskoolitusi, näiteks koolitanud Kuressaare Ametikooli ning algaval aastal on ta koolitamas Tartu Kunstikooli õpetajaid.
Osalejad väärtustavad Taneli kannatlikkust, tasakaalukust, kompetentsust ja personaalset tagasisidet.
Aasta kursus – KUNSTIVÄLJAL TÖÖTAMINE
EKA avatud akadeemia programmi arengukavasse on uue suunana lisandunud kunstikultuur eesmärgiga pakkuda põhjalikumaid teadmisi kunstipublikule ja kasvatada selle hulka ning võimaldada EKA vilistlastel kui ka teistel kunstnikel täiendavalt praktilisi teadmisi kunstimaailmas töötamiseks omandada.
Oleme ühes õppuritega väga tänulikud, et kunstikultuuri ühte suunda asus juhendama kunstnik, kuraator ja EKA kaasaegse kunsti eriala vilistlane Kaisa Maasik, kes on end täiendanud ka Helsingi Kunstiakadeemia kuraatoriõppes, kuulunud Umbrella Grupi koosseisu ning tegutsenud projektiruumi Vent Space ja Tallinna Fotokuu biennaali korraldustiimides.
Kaisa loodud kursus „Kunstiväljal töötamine” pakub teadmisi, kuidas kunstnikuna töist igapäeva kujundada, rahaliselt toime tulla, kus teoseid müüa, kuidas taotlusi koostada ja kolmemõõtmelisi visandeid luua. Õppetöö käigus keskendutakse sellele, kuidas lisaks loomisele enda teoseid ja näitusi väljapoole kommunikeerida ning hiljem toimunut süsteemselt talletada ja hoiustada.
„Kunstiväljal töötamise” kursuse suurimaks väärtuseks on horisontaalne õppeprotsess, kus rühmas saadakse võrdsetel alustel vahetult suhelda. See on kursus, kus õppurid saavad lisaks teadmiste omandamisele ka omavahel kogemusi ja vastastikkust tagasisidet jagada. Seeläbi tekib uus ja oluline panus täiendkoolituse kujul Eesti kunstimaastikul. Kursusel osalejad väärtustavad juhendaja Kaisa põhjalikkust ning huvitavaid ja hästi valitud külalisesinejaid.
Aasta uustulija – LILIAN HIOB
On ääretult suur rõõm, et kunstikultuuri arengusuuna teist osa nõustus arendama ja juhendama kuraator, galerist ja kunstiagent Lilian Hiob, kes on seotud nii Temnikova & Kasela galerii juhatamisega ja näitusepinna Hoib asutaja. Koos Siim Preimaniga veab Lilian IDA raadios igakuist kunstisaadet „Vitamiin K“.
Tema loodud kursus „Kunsti kogumise ABC” avab eragaleriide ja kommertsgaleriide toimemehhanisme ning tutvustab kunstikogumise loogikat. Õppetöö käigus omandatakse teadmisi kunstikogumise printsiipidest, selgitatakse, miks on galerii vahenduslülina oluline kunstniku ja koguja vahel, ning arutatakse kunsti soetamise võimaluste ja kasumlikkuse üle.
Lilian on kursust luues ja juhendades kaasa toonud kõik oma teadmised ning annab neid edasi innustavalt ja kaasahaaravalt. Osalejad väärtustavad Liliani kui professionaalset, avatud silmaringiga, inspireerivat ja julgustavat juhendajat, kes oskab oma teadmisi ladusalt edasi anda.
Aasta koordinaator – KELIAN LUISK
Kelian Luisk on 2022. aasta sügisel alustanud „Nahkaksessuaaride kollektsiooni loomise” põhikursuse koordinaator ja juhendaja. Ta on EKA avatud akadeemia juhendajana eelnevalt arendanud ja läbi viinud erinevaid nahkaksessuaaride loomise kursuseid kaasates juhendama ka teisi oma ala professionaale.
Nahkaksessuaari lühikursuste tagasisidest tuli läbivalt esile õppurite soov saada erialaseid teadmisi pika põhikursuse raames, mis käsitleks põhjalikumalt teoreetilist osa, nahkaksessuaaride ajalugu, materjalide käsitlemist jm. Kelian oli innukalt valmis kaasa mõtlema ning osakonnas teisigi kaasama. Koostöös Stella Runneliga saigi uus „Nahkaksessuaaride kollektsiooni loomine” õppekava kokku.
Keilan on panustanud põhikursuse sisuloomesse, korraldamisse ja selle läbiviimisesse ning loonud aksessuaari- ja köitedisaini osakonnas täienduskoolituse grupile koduse paiga. Osalejad väärtustavad Keliani puhul professionaalsust, abivalmidust, empaatiavõimet ja sõbralikkust. Ta on väga põhjalik ja pühendunud, oskab luua ja hoida ühtekuuluvuse tunnet grupis.
Aasta õppur – KADI REBANE
Eelakadeemia põhikursuse, Kujutamisoskuste eelakadeemia ja Vabade kunstide eelakadeemia lõpetaja Kadi Rebane õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni eriala esimesel kursusel.
Kadi proovis animatsiooni erialale astuda juba 2021. aasta sisseastumiskatsetel, kuid tugeva konkursi tõttu, 5 soovijat kohale, jäi esimesel katsel joone alla. Eelakadeemia juhendajatele avaldas väga suurt muljet Kadi sihikindlus end arendada, ta võttis kogu õppeaasta, et erinevatel Eelakadeemia kursustel end mitmekülgselt täiendada ning järgmisel aastal juba märksa suurema kogemusega katsetele minna.
Eelakadeemia koordinaatori Mart Vainre sõnul paistis ta silma eelkõige tahtejõuga. “Kadi ütles algusest peale, et soovib oma soovitud erialale taaskord sisse astuda. Kuigi tema fookus oli hästi selge, oli ta siiski paindlik, lisaks otseselt animatsiooniga seotud tundidele ja töötubadele haaras ta avatult ka näiteks installatsiooni ja skulptuuri eriala töövõtetest, mis talle enda sõnul huvi pakkuma hakkas. Vabade kunstide eelakadeemia lõpuportfoolio oli tal sisseastuja jaoks juba väga küps, Kadi oli proovinud väga erinevaid tehnikaid ja kujutamisviise, kuid need moodustasid siiski teadlikult koostatud koherentse terviku, mille keskmes oli autori soov jutustada piltide kaudu lugu,” meenutas Vainre.
Animatsiooni osakonna õppejõud Martinus Daane Klemet ütles, et aastaga oli Kadi portfoolio märksa küpsemaks muutunud. “Ootame sisseastujalt piltide abil loo jutustamise oskust, huvitavaid ja mittestereotüüpseid narratiive. Samas on oluline ka üldine visuaalne väljendusoskus, nt karakteridisain jms. Kadi paistis katsetel nende omadustega silma, ta oli teinud huvitavaid katsetusi linoollõikes, mis olid toredalt seotud animatsiooni spetsiifikaga. Kadi on hästi vaba käega ja tema ideed on lennukad, tema stiil on visandlik ning meenutab vanakooli lasteraamatute illustratsioone. Sealjuures on oluline, et ta võtab erialale pühendumist väga tõsiselt – näiteks koduülesannete puhul ta tõesti pingutab, et saada kvaliteetne tulemus. Säärane sihikindlus ja eesmärgile orienteeritus on filmimaailmas väga vajalikud isikuomadused,” ütles Klemet.
EKA eelakadeemia aasta juhendajad – Tööstus- ja digitoote disain
Robin Liksor, Lõmaš Kama, Kelly Heleen Kaldra, Emilia Kagovere
Juba mitu aastat on EKA eelakadeemia juhendajate meeskonnana paistnud silma tootedisaini osakonna tudengid, kellest mitmed on nüüdseks juba ka värsked vilistlased.
Eelakadeemia koordinaator Mart Vainre sõnul on nende lähenemine õpetamisele on disainerlikult metoodiline. “Tihtipeale lahendatakse mõnd sisseastumiselt laenatud lähteülesannet. Näiteks kasutajale mittesõbralik mobiiltelefon, mis aitaks infoajastul ekraaniaega vähendada või grillvarrastest ja kummidest katapuldi loomine, mis pallikese võimalikult kaugele lennutaks. Sõnastatakse täpne probleem, mida uuritakse ja puuritakse ning luuakse õppurite meeskondadega väga läbimõeldud ja lennukad lahendused. Minu jaoks on juhendajate suurim tugevus just panna inimesed koostööd tegema – kuigi juhendajatelt õpib ka üht-teist, siis on tohutu ja tihti avastamata potentsiaal just kaasõppurites, kes saavad teineteise oskustelt ja ideedelt põrkuda, et üheskoos märksa kaugemale jõuda kui individuaalselt,” kiidab Vainre juhendajate kaasamisvõimet.
Ka juhendajad teevad oma tööd enamasti meeskonnas, et õppuritele oleks võimalik veel rohkem tähelepanu pöörata. Eelakadeemikud on samuti toonud esile, et nad said palju uusi teadmisi. “Oli tõsiselt näha juhendajate pingutust, et meil tuleks huvitav ja tore päev. Nende ka pisematele asjadele antud tagasiside ning jagatud mõtted olid väga kasulikud ja huvitavad,” tunnustasid õppurid oma juhendajate panust.