EKA avatud arhitektuuriloengute sarjas räägitakse sel sügisel väljaheidete ja neoliberalismi mõjust arhitektuurile ning linnastumise alternatiividest
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond toob sel sügisel Tallinnasse esinema kolm põnevat arhitekti, kes on nii teoreetikud kui praktikud. Loengusarja kuraatorite arhitektide Sille Pihlaku ja Johan Tali sõnul pole loengud mõeldud sugugi vaid arhitektuuritudengitele, sest arhitektuur on ühiskonna peegel ja nii viivad kõige haaravamad arhitektuuriloengud sageli otsapidi hoopis teistesse valdkondadesse – olgu selleks siis eelseisvate loengute näitel Rootsi 1980. aastate majanduspoliitika või inimese seedesüsteem. Kõik loengud algavad kell 18, on tasuta ning inglise keeles.
Loengusari alustab poliitilistel teemadel juba neljapäeval, 7. novembril, mil EKA suure saali lavale astub arhitekt ja arhitektuuriteoreetik Helena Mattsson, kelle loeng on väike rännak kaasaegse arhitektuuri neoliberaliseerumisse 1980. aastatel Rootsis ja mujal maailmas. Mattsson on arhitektuuriajaloo ja -teooria professor Stockholmi Kuninglikus tehnikainstituudis ja kirjutanud palju heaoluühiskonna poliitikast, ajaloost ja tarbimiskultuuri majanduslikust poolest ning selle imbumisest kaasaegsesse arhitektuuri.
Lisainfo: artun.ee/kalender/avatud-arhitektuuriloeng-helena-mattsson/
Kaks nädalat hiljem, 28. novembril astub loengusarjas üles Londonis tegutsev arhitekt, urbanist ja ajaloolane Ross Exo Adams. Adamsi uurimisvaldkonnaks on linnastumine meie kaasaegses ühiskonnas: ta küsib, mis on üldse linn. Tallinna loengus ei tule juttu sellest, KAS me linnastume, vaid sellest, KUIDAS me seda teeme. Üritame linnastumise paratamatuse pahupidi pöörata, asetades luubi alla urbaanse keskkonna kui nähtuse, mis oli olemas ka enne suurlinnu. Adams küsib provokatiivselt – milline meie tulevik oleks, kui see ei oleks linlik?
Sügise viimane avatud arhitektuuriloeng jääb detsembrisse: 19. detsembril jõuab Tallinnasse tunnustatud arhitekt, insener ja akadeemik Lydia Kallipoliti, kes küsib oma loengus mõneti ootamatult, kuidas mõjutavad väljaheited arhitektuuri. Kallipoliti vaatleb suletud süsteeme ehk mikrokosmoseid, maailmast ära lõigatud majadest kuni kosmoselaevadeni: ruume, mille sees saab inimesest komposteerimismasin ja hoonest endast justkui suur kõht. Miks ja kuidas on tekkinud ja arenenud kapselarhitektuur ja autonoomsed elupinnad? Kas kapsel on suur rõivas või väike maja? Nii pakub Lydia Kallipoliti loeng kindlasti huvi paljude erinevate erialade inimestele, moest tootedisainini, sisearhitektidest urbanistideni. Kallipoliti õpetab New Yorgis Cooper Unioni arhitektuurikoolis. Ta on kirjutanud hulgaliselt menukaid raamatuid ja artikleid, mis kirjeldavad tänapäeva arhitektuuri kompleksset saamislugu.
EKA arhitektuuriteaduskond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/
Lisainfo:
EKA Arhitektuur
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel +372 642 0071