EKA jagas 2023. aasta loome-, teadus-, õppe- ja kolleegipreemiaid

Aasta kolleeg Robert Luig 2023 ja rektor Mart Kalm

Eesti Kunstiakadeemia tunnustas 21. detsembril 2023, aastalõpuüritusel töötajaid, kes on mööduva aasta jooksul paistnud silma oma loometegevusega, õppe- ja teadustöö või mõjusate tegudega.

Iga aasta lõpus tunnustab Eesti Kunstiakadeemia kollektiiv innukaid, andekaid ja teokaid loovkolleege.

Taas on olnud erakordne aasta, sellele annavad tunnistust allpool toodud pikad loetelud tegudest ja inimestest.

Kolm laureaati valib nominentide seast loomepreemiate žürii, kuhu kuuluvad 2023. aastal: professor Jüri Kermik, vanemteadur Epp Lankots, külalisdotsent Lilli-Krõõt Repnau, külalislektor Taavi Hallimäe ja ja rektor Mart Kalm.

EKA loomepreemia 2023 pälvisid:

Holger Loodus – Värskelt enda loomingut taasleiutavate isikunäituste eest 2023. aastal

Holger Loodus väärib loomepreemiat oma mastaapse, poeetilise ja kontseptuaalse näituse “18 kevadist hetke” eest Kai kunstikeskuses. 21.01–10.04 Kai kunstikeskuses toimunud Holger Looduse isikunäitus “18 kevadist hetke“ oli mitmekülgse kunstniku uute teoste esmaesitlus. Maali- ja meediakunsti valdkonnas tegutsev Loodus eksponeeris Kais kahte videoinstallatsiooni, mis lõid lummava taju- ja osalus kogemuse. Tegemist oli aja ja ruumi koostoime poeetilise analüüsiga, mida kunstnik esitas mastaapses, peaaegu et stiihilisena mõjuvas ruumiinstallatsioonis.Väljapanek oli üles ehitatud labürindilaadse teekonnana, mida vaataja sai avastada ning mis kulmineerus subtiitritega varustatud videoteosega. Vastupidi tänapäeva pidevalt kiirustavale ja hakitud elule püüdleb Loodus aeglustumise poole ning jagab selle kohta ideid ja võtteid ka vaatajaga. Kõikehõlmava ja ulmelise atmosfääriga näitust võimendas heli.Holger Loodus, kes valdab meisterlikult nii maalikunsti, videot, installatsiooni kui ka auditiivseid vahendeid ja suudab nende koostoimel saavutada vaatajat ja kuulajat haarava erakodselt jõulise teose on kahtlemata EKA loomepreemia vääriline.

Andres Kurg ja Mari Laanemets – Rahvusvaheliselt mastaapse ja uudselt külma sõja aegseid ruumiunistusi avava näituse „Prognoos ja fantaasia. Piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel“ eest.

Näitus „Prognoos ja fantaasia. Piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel“
Eesti Arhitektuurimuuseum, 20.01.2023–30.04.2023
Kuraatorid: Andres Kurg ja Mari Laanemets
Kujundus: Kaisa Sööt
Graafiline kujundus: Indrek Sirkel

Suurnäitus „Prognoos ja fantaasia“ uuris tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.–1980. aastatel. Näitusel olid väljas tööd, mis tõukusid uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viisid seda edasi ootamatutesse suundadesse. Näitus esitas ka uue võrdleva tõlgenduse arhitektuuri ja kunsti suhetest, nn paberarhitektuurist, mida tavapäraselt nähakse projekteerimispraktikast tagasitõmbumisena ning millest seni on räägitud peamiselt rahvuslike koolkondade kaudu. Näitusega kaasnes samanimeline publikatsioon.

Laura Linsi ja Roland Reemaa – Taaskasutust võimsalt monumentaliseeriva näituse “Linnamaardla. Spolia naasemine” eest.

“Linnamaardla. Spolia naasemine” Arhitektuurimuuseumis 25.05 – 30.0.2023 Ruumiinstallatsioon “Linnamaardla” võtab vaatluse alla ehitusmaterjalide vood läbi maastike ja linnade. Kuraatorid: Laura Linsi, Roland Reemaa. Kaaskuraator: Maria Helena Luiga. Installatsiooni autorid: LLRRLLRR (Laura Linsi, Roland Reemaa, Maria Helena Luiga). Osalejad: kuidas.works (Andrea Tamm, Maria Helena Luiga, Hannes Praks, Henri Papson), Koit Ojaliiv ja Kristel Niisuke, Mariann Drell ja Ruuben Rekkor, SRIK Vanamaterjal (Holger Orek), TalTech Ehituse- ja arhitektuuriinstituut (Simo Ilomets ja Anni Martin), Andres Tolts, Johanna Ulfsak.

Loomepreemiaks on 2500€ enesetäienduslähetus välisriiki.

EKA teaduspublikatsiooni preemiad 2023

Eesti Kunstiakadeemia jõulupeol jagati ka iga-aastaseid EKA teaduspublikatsiooni preemiaid, mis on mõeldud EKA liikmeskonna teadustegevuse õhutamiseks ja väljapaistvamate saavutuste tunnustamiseks.

Monograafia preemia 2023 pälvis Anders Härm oma doktoritöö põhjal koostatud raamatu “Allumatud kehad. Radikaalsed performatiivsed praktikad 20. ja 21. sajandi kunstis ja kulturis” eest.

Nõukogu põhjendus: Suure süvenemisastme ja samas kirglikult kirjutatud monograafia performance’ikunsti ajaloost, mis põimib kanoonilisi kunstiajaloo kaasuseid regionaalsete Eesti ja Ida Euroopa näidetega. Raamat pakub lugemiselamust nii erialaga kursis olevale asjatundjale, kunstihuvilisele kui kunsti- või kunstiajaloo tudengile.

Teaduspublikatsiooni preemia 2023 sai paljude kõrgetasemeliste teadusartiklite eest Epp Lankots.

“Planning urban peripheries for leisure: the plan for Greater Tallinn, 1960–1962.” raamatus “Urban Planning during Socialism: Views from the Periphery.” (toim. Jasna Mariotti ja Kadri Leetmaa)

Nõukogu põhjendus: Põhjalikel arhiivimaterjalidel ja nüansseeritud kontekstuaalsel analüüsil põhinev artikkel, mis tegeleb 1960. aastate planeerimise eripäradega Nõukogude Eestis. Keskendudes Tallinna lähedastele puhkuse ja vaba aja veetmise tsoonidele valgustab artikkel välja palju suurema problemaatika tsentraliseeritud riigi elukorraldusest.

Loovuurimusliku publikatsiooni kategoorias otsustas komisjon premeerida Tõnis Jürgensit tema artikli “Une kontuurid ja magaja loomine” eest Vikerkaares 1–2, 2022.

Nõukogu põhjendus: Tõnis Jürgensi artikkel on suurepärane näide loovuurimusliku lähenemise vahendamisest. Artikkel paistab silma põhjalikkuse, süsteemsuse, filosoofilise süvenemise ja terminoloogilise täpsusega. Autor keskendub digitaalse enesejälgimise probleemidele, lähtudes unetsüklite kaardistamisest. Puudutatakse eneseoptimeerimise praktikaid, indiviidi kadumist, stressi privatiseerimist ja elulogimist kui igapäevast tõsieluseriaali.

Teaduspublikatsiooni preemia nominendid esitasid teaduskonnad ja preemiasaajad otsustas teadusnõukogu liikmetest koosnev komisjon koosseisus: Anu Allas, Pille Epner, Kirke Kangro, Andres Kurg, Anneli Randla, Sille Pihlak, Kristiina Krabi-Klanberg, Jaana Päeva.

Eripreemia 2023
Taavi Hallimäe – ajakirja Leida käivitamine ja toimetamine ning väga viljakas disainist kirjutamise aasta.

Kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide rohkuse ja mitmekesisuse tõttu otsustasti välja anda ka eripreemia Taavi Hallimäele loovuurimusliku veebiajakirja Leida käivitamise ja toimetamise ning viljaka disainist kirjutamise aasta eest.

Nõukogu põhjendus: Veebiajakiri Leida pakub väga vajalikku avaldamis- ja diskussiooniplatvormi nii loovuurijatele kui disainiteoreetikutele. Taavi Hallimäe Leida peatoimetajana on selle edukalt käivitanud ja vedanud nii ajakirja kontseptsiooni arendamist kui teemade- ja kirjutajateringi laiendamist. Ajakiri Leida panus eesti keelse disainihariduse ja –harituse kasvu tõuseb iga järgmise numbriga.

Laureaadid saavad preemiaks 1500€.

Lisaks otsustas komisjon nominentide hulgast esile tõsta järgmised kõrgetasemelised ja EKA teaduse mitmekesisust iseloomustavad publikatsioonid igas kategoorias:

Monograafiapreemia nominent: Triin Talki eestvedamisel läbi viidud uuringut “Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine” kokkuvõttev raamat “Vanalinn: pärand, elukeskkond, turism.” (teised autorid Raul Kalvo, Liis Ojamäe, Katrin Paadam)
Teaduspublikatsioonipreemia nominendid: Sean Tyleri “Rethinking stewardship: landscape architecture, commons enclosure and more-than-human relations” ; Maroš Krivy artiklid “The Socialist Past is a Foreign Country: Architecture, Heritage and Postsocialism in Eastern Europe” ja “Urbanists in the smart city: sidewalks, Sidewalk Labs and the limits to ‘complexity’”; Margaret Tali “From Unwanted Heritage towards Difficult Heritage: Revisiting the Legacies of Arno Breker and His Portrait Busts of the Ludwig Couple” ; Krista Kodrese “Translations. The Dissemination of Socialist Art history in Soviet Union and Eastern Europe in the 1960s and 1970s.” ning Raivo Kelomehe “Kujutis interaktsioonis ja propriotseptsioonis”.
Loovuurimusliku publikatsiooni preemia nominendid: Hilkka Hiiopi, Alar Läänelaidi, Hannes Vinnali artikkel “Dating the newly discovered ceiling painting in the house of Estland’s nobility in Tallinn, from archival research to dendrochronology” Baltic Journal of Art History’s.; Nesli Hazal Oktay “Conversations with the Body of the Other: A Three-step Dialogical Process” (teised autorid Danielle Wilde, Kristi Kuusk) ning Raivo Kelomehe, Taavet Janseni, Petri Hoppu “From Past to Present: The Journey of Technological Theatre.”
Eripreemia nominendid: Veljo Kaasiku mälestusteraamat “Maal. Linnas. Tänaval. Majas” (toim. Gregor Taul) Triin Reidla, Kaija-Luisa Kuriku, Leele Välja “Elavad vanalinnad: Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi, Võru.” ning Urmas Puhkani, Ingrid Alliku, Kaja Altvee ja Kersti Laanmaa koostatud “100 käsitlust keraamikast”

Õppepreemia 2023

Parim õppejõud 2023 – Maiu Rõõmus

Parima õppejõu aunimetuse ja preemiaga väärtustatakse õpetamist ja tulemuslikku juhendamist. Parima õppejõu valivad üliõpilased. Küsitluses osales 140 tudengit.

Maiu Rõõmus lõpetas stsenograafia, ERKI, 1978. Töötab praegu EKA vabade kunstide joonistamise osakonna juures mittekoosseisulise joonistamise õppejõuna (Anatoomiline joonistamine)

2014 sai Maiu EKA aumedali, millega autastustatakse EKAs pikaajalise ja sisuka tööga silma paistnud akadeemilisi töötajaid.

Läbi aastate on tagasiside üliõpilastelt olnud väga positiivne. Üsna sageli iseloomustavad üliõpilased teda ja õpetamist ülivõrdes.

Üliõpilased kirjutavad:

Õppejõud andis konkreetse ülevaate sellest, mida ja miks kursuse jooksul teha vaja ning mis on vajalik aine läbimiseks.

Tema tunnid olid mõnusad intensiivsed, tempokad. Jõudsime palju tehtud. Tundidesse oli alati lust minna ja teadmised saadud ainest on hindamatud!

Õppejõud tegi peatnäha keeruka teema lõbusaks, huvitavaks ja hoomatavaks ning tekitas positiivse suhtumisse sellesse ainesse.

Õppeaines jäin kõige rohkem rahule õppejõu õpetamisviisiga, meeldis tema oskus igavaid tunde lõbusaks pöörata ning muuta anatoomia isiklikumaks ja huvitamaks. Õppejõud seletas vajalikke teadmisi juurde, mis aitasid mõista, kuidas teatud osasid joonistama peaks ning tal on huvitavad ülesanded. Jäin rahule sellega, kuidas kõigest poole aastaga sain tugeva ülevaate kõigist lihasgruppidest ja lihastest.

Õppejõud ise oli väga inspireeriv ja hea eeskuju. Ta motiveerib tegema ja see on just see, mida õppejõud võiks teha. Ta on lihtsalt imeline ja ei tõmmanud kunagi motivatsiooni alla ning pani kõiki huvitama joonistamisest. Maiu on väga RÕÕMUS ja särtsakas. Väga lõbus oli. Ta suudab alati, ka kõige halvimatel päevadel, tuju paremaks teha oma musta huumori ja lõputute seikadega, mida ta oma elu jooksul on teinud.

Ta on väga toetav, tagasisidestab ning annab ka konstruktiivset kriitikat ning leidis ka alati midagi head kõigi töös.

Pärast tundi läksin alati rõõmsa tujuga koju. Ma arenesin väga palju ei suuda ära oodata järgmist semestrit aine jätkumist….

Parim õppekavajuht 2023 – Jüri Kermik

Parima õppekava-/erialajuhi preemiaga tunnustatakse silmapaistvaid õppekava- ja erialajuhte EKAs.

Teaduskonnad esitasid ja Õppenõukogu valis parimaks õppekavajuhiks Sisearhitektuuri BA õppekava juhi professor Jüri Kermiku.

Kolleegid toovad välja, et
Jüri Kermik on sisse viinud suured muutused sisearhitektuuriõppes ja on süsteemse lähenemisega õppekavajuht. On tõstnud sisearhitektuuri õppe väärtust.

Ta on põhjaliku erialase pagasiga õppekavajuht ning on toonud EKAsse UKs omandatud juhtimise ja õpetamise kogemuse.

Tema tasakaalukas persoon tekitab väga suurt usaldust. Alati meeldiv ja koostöine, kaasamõtlev ja mõtestav ning väärikas.

EKA on palju võitnud Kermiku näol, et ta on tulnud Eestisse tagasi ja jagab oma pikaajalist kogemust. Temalt on meil palju õppida EKAs üldiselt.

Preemiaks on 1500€.