EKA keskkonnaaruanne 2022-2023: EKA negatiivne keskkonnamõju on vähenenud

Märtsis tutvustas keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra uut EKA keskkonnaaruannet 2022-2023, mis näitab, et EKA on suutnud oma negatiivset keskkonnamõju vähendada ja seda eelkõige seoses energiatarbimisega.

Eesti Kunstiakadeemia keskkonnaspetsialist tutvustas 27.03.2024 EKA keskkonnahoidlike üritustesarja ROHEKA raames uut EKA keskkonnaaruannet perioodi 2022-2023 kohta. Lisaks esitleti EKA keskkonnategevuskava 2023-2024 koos eesmärkide, tegevuste ja täiendustega. Nii keskkonnategevuskava kui ka kava täitmine ja lisatud täiendused on heakskiidetud Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni poolt. Antud ROHEKA esitlust on võimalik järelvaadata EKA TVst https://tv.artun.ee/roheka/, tutvuda aruandega ning lisainfot uurida 2021-2023 EKA keskkonnahoidlikkuse küsitluste tulemustest,mida tutvustati ROHEKA raames 18.10.2023.

Järgnevalt on võimalus vaadelda EKA energia ja vee tarbimist, transpordi kasutust ja Rohelise kontori mudeli alusel arvutatud kasvuhoonegaaside jalajälge kajastavat keskkonnaülevaadet.

  1. EKA soojusenergia tarbimine vähenes taas tänu energiatõhususe meetmetele

EKA on rohelise kontorina suutnud täita edukalt keskkonnategevuskava. Tänu energiatõhususe meetmetele hoiti EKAs kokku EKA peahoone soojusenergia tarbimiselt 134,860 kWh. 2023.a. tarbiti EKA peahoones soojusenergiat 1,217,820 kWh, 2022.a. oli sama näitaja 1,352,680 kWh.

  1. EKA elektrienergia tarbimine on vähenenud

Kui võrrelda EKA peahoone elektritarbimisi 2022. ja 2023. aastal, siis on rõõm tõdeda, et Eesti Kunstiakadeemia peahoones hoiti kokku 2023. aastal kokku 24,829 kWh elektrienergiat. 2023.a. oli elektritarbimine EKA peahoones 916,113 kWh ning 2022.a. oli sama näitaja 940,941 kWh. Alates 01.09.2023 on EKAs kasutatud 100% taastuvat energiat.

Vett tarbiti 2023. aastal EKA peahoones 3503 m3 ning Raja hoones 234 m3, kokku 3737 m3.

3. Kodu-EKA-kodu liikumistest lähtuvad emissioonid vähenesid 15 %.

Alljärgnevad graafikud kirjeldavad EKAga seotud transpordiks kasutatud liiklusvahendite osakaale lähtuvalt eraldunud kasvuhoonegaaside kogustest. 2023. aastal vähenesid 2022. aastaga võrreldes transpordist lähtuvad emissioonid 37 tCO2e, olles 2023. aastal 747 tCO2e. Seejuures kodu-EKA-kodu liikumiste emissioonid vähenesid 15 %, EKA minibusside kasutus suurenes ning töö- ja õppelähetustelt lähtuv emissioonide kogus jäi ligikaudselt samaks.

Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks tuletame meelde, et organisatsiooniga seotud aastast kasvuhoonegaaside jalajälge mõõdetakse grammi / kilogrammi / tonni CO2 ekvivalentides (näiteks tCO2e aastas või tCO2e/in/a). Samas ökoloogilise jalajälje ühikuks on globaalhektarit inimese kohta aastas (gha/in/a).

4. EKA peahoone 2023. aasta jalajälg vähenes 18 % võrreldes 2022. aastaga, olles 2023. aastal 1316 tCO2e.

Kokku oli 2023. aastal EKA peahoone kasvuhoonegaaside jalajälg 1316 tCO2e, mis on 18 % ehk 287 tCO2e vähem kui 2022. aastal. Kasvuhoonegaaside jalajälje arvutamiseks kasutati GHG protokollil põhinevat Rohelise kontori jalajälje mudelit. Andmeid koguti nii EKA keskkonnahoidlikkuse uuringu, energia ja vee tarbimiste, jäätmete tekke, nii EKAsse välismaalt õppesse asunute kui ka EKAst välismaale õppima asunute tudengite arvude ja sihtpaikade põhjal, samuti õppe- ja töölähetuskorralduste ning täisajale taandatud töötajate ja tudengite arvude alusel. 

Jaga sõpradega:

Postitas Maarja Pabut
Viimati muudetud