2021.a. ja 2022.a. septembri lõpus toimus EKA töötajate ja tudengite seas keskkonnahoidlikkuse küsitlus, milles osales mõlemal aastal üle 200 inimese. Detailsem ülevaade küsitluse tulemustest on leitav SIIT.
Kodu-EKA-kodu vaheline transport
Küsitlusest selgus, et EKA inimesed kasutavad ülikooli liikumiseks eelkõige keskkonnasõbralikke liikumisviise: jalgsi, ratta ning ühistranspordiga liiklemist. Kodu-EKA-kodu vahel liigub ainult 11 % inimestest autoga. 2021.a. liiguti kodu ja EKA vahet 28% ühistranspordiga ja 2022.a. liigeldi ühistranspordiga 38%. 47% inimestest liikus 2021.a. EKA vahet jalgsi või jalgrattaga, 2022.a. oli selleks 37%. 2022.a. ühistranspordi kasutuse tõusu jalgsi ja rattaga liikumise arvelt võiks pidada samuti corona mõjuks, kuna 2021.a. soovitati nakatumise vältimiseks kontakte minimaliseerida. Ka rongiga sõitjate osakaal suurenes 2022.a., kuid seda ainult 1% jagu, olles 2022. aastal 14%. EKA-s käiakse keskmiselt 4 korda nädalas kohal ning EKA-sse tullakse keskmiselt 10 km kauguselt, mis on 2 km vähem kui möödunud aastal. Seejuures suurem osa inimestest saabusid nii sel kui möödunud aastal 0-5 km kauguselt. Sel aastal oli selleks 58 % inimestest ning möödunud aastal 54%. Need transpordi tulemused on antud tekstis taandatud 100%-le, et 2021.a. ja 2022.a. andmed oleksid paremini võrreldavad.
Transpordiviisid, EKA keskkonnahoidlikkuse küsitlus 2022:
Transpordiviisid, EKA keskkonnahoidlikkuse küsitlus 2021:
Tarbitud paberi kogused
Aastane paberikasutus on suurenenud u. 550 kg võrra võrreldes möödunud aastaga. 2022.a. oli u. 3150 kg ja 2021.a. u. 2600 kg. Enamus inimestest ehk 50% kasutab EKAs viibides 1-5 A4 formaadis paberit nädalas. 35% inimestest väitsid, et nad ei kasuta EKAs viibides mitte ühtegi A4 formaadis paberit nädalas. 35% inimestest hindavad enda A3 formaadis paberi kasutuseks EKA-s olles 1-5 paberilehte nädalas. Enamus inimestest ehk 60% väitsid, et nad ei kasuta EKAs viibides mitte ühtegi A3 formaadis paberit.
Jäätmete liigiti kogumine, materjalide kasutus, kraanivee eelistamine pudelijookidele ning toidule esitatavad kriteeriumid ja eelistused
50% EKA inimestest väitsid, et nad koguvad EKAs olles jäätmeid enamasti liigiti ning 30% vastas, et kogub alati EKAs olles jäätmeid liigiti. Õppetööd tehes kasutab materjale säästlikult 45% ning pigem säästlikult 55%, 2% inimestest olid seisukohal, et nad kasutavad materjale pigem raiskavalt.
40% EKA inimestest eelistab alati EKAs olles juua kraanivett ning lisaks sama palju inimesi eelistab EKAs mõnikord juua kraanivett pudelijookide asemel.
Toidu juures kõige olulisemaks peab EKA inimene tervislikkust. Oluline on ka kohalik päritolu ja hooajalisus. 2022.a. küsitluse põhjal 29% EKA inimestest eelistab lihavaba toitu ja 14% täistaimset ehk vegan toitu, sama palju oli sel aastal EKA inimesi, kelle jaoks oli oluline, et toit oleks mahe. 2022.a pidasid oluliseks toidu kohalikku päritolu 34% inimestest. 35% jaoks inimestest on tähtis, et toit oleks ilma üleliigse pakendita.
2022.a. EKA keskkonnahoidlikkuse küsitluse põhjal EKA inimeste toidu eelistused:
2021.a. EKA keskkonnahoidlikkuse küsitluse põhjal EKA inimeste peamine toitumine:
| toidu eelistused taandatud 100%-le | 2021 | 2022 |
| täistaimne ehk vegan | 16 % | 7 % |
| lihavaba ehk vegetarian* | 0.2 % | 14 % |
| mahe | 8 % | 6 % |
| kohalikku päritolu | 16 % | 16 % |
| hooajaline | 16 % | 14 % |
| tervislik | 18 % | 19 % |
| üleliigse pakendita | 15 % | 16 % |
| eelistused puuduvad | 12 % | 6 % |
| gluteeni- ja laktoosivaba** | 0.2 % | 0.5 % |
| lihaga** | 0.5 % | 0.2 % |
| soodsat** | 0.5 % | 0.9 % |
| koššer** | 0.2 % | 0 % |
*2021.a. valikutest antud variant puudus, üks vastaja oli selle valiku ise juurde kirjutanud ja täistaimse toidu asemel oli valikusse kirjutatud taimne. **antud valikud puudusid nii 2021.a. kui ka 2022.a., paar vastajat olid need ise juurde kirjutanud.
Üks tudeng täpsustas oma arvamust järgnevalt: “alati lihaga, üleni taimne dieet on herbivoorsetele loomaliikidele ja masohistlikele isenditele, kes ei hooli oma eksistentsi säilitamisest.” Samas näis keskkonnahoid talle oluline olevat, kuna ta eelistas kohalikku toitu ja tegi ettepaneku, et EKA tarbiks vähem plakateid ja makette.
Lisaks kirjutati juurde, et vajalik on gluteenivabade ja laktoosivabade toitude olemasolu. Umbes 75% maailma rahvastikust on laktoositalumatud, eurooplastest ja põhja-ameeriklastest 50% talub laktoosi. Eesti elanike hulgas on leitud, et 25% ei talu laktoosi. Kõige paremini talutakse laktoosi imikueas. Gluteeni ehk teravilja (nisu, rukki, odra) valgu talumatuse korral saab samuti soolestiku ja immuunsussüsteemi muutuste tõttu ning vitamiinide ja vajalike ainete mitte imendumise tulemusena tervis kahjustatud kui gluteenitalumatud seda ei väldi. Gluteeni talumatust on leitud Eesti elanike hulgas olevat 1,4%. (allikas)
2021.a. märkis üks isik eelistuseks koššer toitude olemasolu, mille puhul on keelatud toitudeks näiteks veri, siseelundid, siga, jänes, hunt, ilves, karu, kobras, kormoran, kaheksajalg, silmud, karbid, austrid, krevetid, krabid, vähid, putukad (v.a. rohutirtsud). Lubatud on põder, hirv, kits, lammas, härg ehk kastreeritud veis, hani, part, kana, kalkun, kalad (v.a. säga, tuur), munad, piim, teraviljad, taimed, juurviljad, puuviljad, seemned. Seejuures 10% endale kuuluvast jagatakse teistele. Hechsher on sertifikaat, mis näitab toiduainetel koššeri reeglite järgimist (nt imetajatest võib süüa ainult sõrgadega mäletsejaid; kaladest neid, kellel on nii uimed kui ka soomused; roomajaid, kahepaikseid ega selgrootuid (v.a. rohutirtsud) süüa ei tohi).
Oluliseks peeti ka toidu soodsat hinda. Siinkohal on tähtis märkida, et EKA fuajees asub toidu jagamiseks EKA kogukonna külmkapp, kuhu saab annetada toitu ja kust saab seda vajadusel hankida. Lisaks on nii EKA kohalikud kui ka välistudengid ja töötajad võtnud mitmel korral osa vabatahtliku tööst Eesti Toidupangas.
Elektri kokkuhoid ja digiprügi koristus
EKAs olles kustutab alati ruumist viimasena lahkudes valgused ja sulgeb seadmed 70% inimestest, 30% teeb seda enamasti. Digiprügi kustutab sageli 30% inimestest, 30% inimestest teeb seda mõnikord ning 20% inimestest teeb seda harva.
Keskkonnahoidlik tegu EKAs ning EKA tudengite ja töötajate tehtud ettepanekud keskkonnahoidlikuks arenguks
Keskkonnahoidlikuks teoks nimetati teiste hulgas jäätmete liigiti kogumist, keskkonnahoidlike ürituste sarja ROHEKAt, muinsuskaitse õpet, DIMAt, kokkuhoidlikku mõtteviisi õppetööd tehes, EKA kogukonna toidujagamise külmikut, köökide kasutamise võimalust, EKA aeda, jalgrattaparklat.
EKA keskkonnahoidlikumaks muutmisega seonduvalt tehtud ettepanekutest olid enamus soovitusi seotud veganlusega. Järgnesid taaskasutuse ja materjalide ringluse, üleülikoolilise taaskasutus nurga ja ühelt poolt kasutamata paberite kogumiskasti loomise, jäätmete liigiti kogumise, keskkonnahoidliku mõtteviisi õppetöösse integreerimise ja keskkonnahoidlike ürituste ning töötubade, külma kraanivee, vegan piimajookide olemasolu, topside kaotamise ning taimede lisamisega EKA avalikele aladele seotud ettepanekud.