Foto: Andres Lõo
Ligi 90% EKA lõpetajatest soovitavad tulla EKAsse õppima. Eesti Kunstiakadeemia (EKA) 2021. aasta lõpetajate rahulolu-uuringust selgus, et EKA värsked lõpetajad on oma haridusega väga rahul. EKA üliõpilased usaldavad oma alma materit ja soovitavad akadeemias õppimist aktiivselt ka oma sõpruskonnas, mis on komplimendiks nii EKA õppejõududele, personalile kui üliõpilaskonnale endale. Nii kooli kui erialade mained on kõrged, ka välistudengite silmis.
Eesti Kunstiakadeemias viiakse iga-aastaselt läbi lõpetajate rahulolu-uuringut, eesmärgiga saada tagasisidet läbitud õppekava, õppekvaliteedi, õppekorralduse, juhendamise, õppekeskkonna ja nõustamise kohta ning võrrelda lõpetajate poolt antud tagasiside hinnanguid kahe eelneval aastal läbiviidud uuringu tulemustega.
“Looming ja loomingulisus, mis selles majas võimalikuks said, olid parimaid motivaatorid õpingute jooksul”, ütleb arhitektuuri teaduskonna vilistlane.
“Õppejõud aitasid kaasa enda suuna leidmisel, lisasid julgust, avardasid silmaringi, pöörasid mõttemaailma”, kirjutab kommentaaris tootedisaini lõpetaja.
“Valdkonna tippude kaasamine EKAsse on ennast igati õigustanud. Lõpetajad toovad positiivsete aspektidena välja õppejõudude väga häid erialaseid teadmisi ja oskusi. Ülikoolina peame seisma selle eest, et neid siin hoida ja väärtustada. Sest tegu on loovisikutega, kes samal ajal aktiivselt kujundavad meie kultuuriruumi”, kommenteerib õppeprorektor Anne Pikkov.
Enim tunnetati:
- Rahulolu õpingute ja õppekavaga ning omandatud pädevustega
- Suurt hüpet näitas rahulolu õppekeskkondadega, stuudiote ja töökodadega
Olulisemaid täheldusi on, et EKA üliõpilane töötab – 8 üliõpilast 10st käivad õpingute ajal ka tööl. Noored osalevad kõrgharidussüsteemis ning tööturul paralleelselt. Peamiste töötamise põhjustena on EKA vilistlased märkinud majandusliku toimetuleku (53%). Üle poolte töötavad, sest nad peavad ning alla poolte töötavad, sest tahavad juba praktiseerida oma erialal. Tuleb tunnustada üliõpilasi, kes on suutnud täistööaja kõrvalt lõpetada õpingud nominaalajaga. Siin on selge ajastu märk, et üliõpilastel on aina rohkem nõudlikke rolle samaaegselt ja ülikoolid peavad sellega arvestama.
Vahetusõpingutel on osalenud ligi neljandik vastanutest. Pandeemia perioodi arvestades võib pidada väga heaks tulemuseks seda, et 23% vastajatest on hoolimata piirangutest leidnud võimaluse rikastada õpinguid välisülikoolis.
Värsked vilistlased on tänase ühiskonnaelu kultuuriväärtuste kujundajad ja mõtestajad. Oma tagasisidega on nad arendanud EKAt uute pealetulevate üliõpilaste jaoks.
